1-24-7143/23 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1-24-7143

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. august 2025, Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Kriminaalasja number

1-24-7143 (24239050036)

Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla-Allika

Kriminaalasi

Mario Volmerson süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi üldmenetluses

Ringkonnaprokurör

Indrek Kalda

Süüdistatav

Mario Volmerson

Isikukood: 38105170308

Elukoht:

XXX

Telefon: XXX

e-post: XXX

Karistatus:

karistamata

Kaitsja

advokaat Argo Küünemäe

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 311 – 313, § 180 lg 1, 3 kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Mario Volmerson § 121 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 150

(ükssada viiskümmend) päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot), s.o 1500 (üks tuhat

viissada) eurot.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Mario Volmerson karistusaja hulka kahtlustatavana kinni

pidamine 30.6-2.7.2024, s.o 3 (kolm) päeva, millele vastab 9 rahalise karistuse päevamäära.

Ärakandmata rahaline karistus on 141 (ükssada nelikümmend üks) päevamäära, s.o 1410

(üks tuhat nelisada kümme) eurot.

3. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta Mario Volmerson-le mõistetud ärakandmata rahaline karistus

141 päevamäära täielikult tingimisi kohaldamata ning määrata, et karistust ei pöörata

täitmisele kui ta 1 (ühe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

4. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 14. august 2025.

5. Välja mõista Mario Volmerson-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 2506,04 eurot

(sh sundraha 1329 eurot). Ajatada välja mõistetud menetluskulude tasumine 12 kuu peale –

määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks 11 kuud vähemalt 210 eurot ja

12. kuul vähemalt 196,04 eurot. Kuku tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/

a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber

99925700020667. Maksekorralduse selgitusse lisada:

Mario Volmerson, kriminaalasi nr 1-24-7143, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, lisandub täituritasu.

6. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

Mario Volmerson süüdistatakse selles, et tema püüdis 30.6.2024 kella 14:30 paiku XXX talu hoovis

lüüa oma xxx K.Y-le rusikaga näkku, mis aga ei õnnestunud kuna K.Y tõmbas õla ette ja löök tabas

õlavart. Seejärel lõi ta K.Y-le veel vähemalt kolmel korral rusikatega õla piirkonda, põhjustades oma

tegevusega kannatanule K.Y-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse: hematoomid paremale õlavarrele.

Sellise tahtliku tegevusega pani Mario Volmerson toime teisele inimesele valu ja

tervisekahjustuse tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS §

121 lg 1 järgi.

KOHTU SEISUKOHT

1. Mario Volmerson end talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud (tl 42

pöördel - 43 pöördel), avaldas, et tema kannatanut ei löönud, lükkas kannatanut 2-3 korral

endast eemale, mille tagajärjel võisid tal sinikad tekkida.

2. Lisaks andsid sündmuse kohta kohtus ütlusi kannatanu K.Y (tl 38 pöördel-40 pöördel) ja

tunnistaja M.Y (tl 40 pöördel-42); kohtus avaldati KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tunnistaja I.B

ütlused (tl 47-49).

3. Kohus märgib vastuseks kaitsja väitele, et ei ole teada, kas kohtueelses menetluses on

tunnistaja I.B-le selgitatud, et ta ei pea oma xx kohta ütlusi andma, et tunnistaja ülekuulamise

protokoll algab tunnistaja avaldusega, et talle on selgitatud, et tal on õigus keelduda oma xx

Mario Volmerson vastu ütluste andmisest ning ta on lisanud, et on nõus ütlusi andma. Samuti

on tunnistaja andnud allkirja selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi.

4. Kohtus on kannatanu, tunnistajate I.B ja M.Y ütlustega tõendamist leidnud, et sündmus

toimus 30.6.2024 päevasel ajal XXX talu hoovis (kannatanu ja tunnistajate elukohas).

Objektiivne koosseis

5. M. Volmerson kirjeldas, et oli vaidlus ca 5 minutit ja siis ta tõukas labakäega kannatanut 2-3

korda, sest tõlgendas kannatanu poolt käe tõstmist ründena. Kannatanu K.Y kirjeldas, kuidas

M. Volmerson tuli autost välja, tõmbas särgi seljast ära, ütles „vaatame, kui kõva mees sa

oled“ ja tuli talle kallale. Tunnistaja M.Y rääkis samuti, et M. Volmerson tuli autost välja,

viskas pluuse pealt ära ja koheselt ründas K.Y – läks tema poole, hakkas nagu lööma ja K.Y

taganes. Tunnistaja I.B ütluste kohaselt M. Volmerson sõitis autoga hoovi, tuli autost välja.

Ta olekust oli näha, et ta oli vihane, agressiivne ja ärritunud. M. Volmerson tuli hooga K.Y

suunas ja ütles midagi umbes, et testin sind kumb on tugevam või kui kõva mees on vms

(kannatanu päris täpset sõnastust ei mäleta), viskas särgi seljast ja kohe ründas. Kohus leiab,

et süüdistatava ütlused, et kohapeal oli tal vaidlus kannatanuga, on vastuolus kannatanu ja

tunnistajate riimuvate ütlustega.

6. Kannatanu kirjeldas, et M. Volmerson üritas teda lüüa kuskile ülakehasse, aga ta sai kuidagi

õla ette, et ta tabas teda vastu õlga. Löök tabas parema õlavarre ülemise osa pihta. K.Y

kirjeldab, et pärast esimest lööki ta taganes ja kas xx jõudis ennem vahele, kui ta lõi teda või

ta lõi teda nagu uuesti korduvalt ennem seda, kui xx vahele tuli. M. Volmerson lõi vastu õlga,

rusikaga, lööke oli 3-4. Tunnistaja I.B kirjeldas et süüdistatav lõi K.Y rusikaga ülakeha

suunas, kuid K.Y keeras õla ja käe ette ning löök tabas õlga. K.Y hakkas taganema. M.

Volmerson järgnes K.Y-le ning lõi veel vähemalt kaks või kolm korda rusikaga K.Y-le õla

pihta. Tunnistaja M.Y sõnade kohaselt ta oli nii kaugel, et täpselt ei näinud, kuhu üritas lüüa,

peale esimest lööki helistas ta politseisse. Seda ühte nägi ta 100 protsenti ja siis käsi käis

kogu aeg ja seda kuhu ta lõi, nägi pärast, kus oli sinine. Ei tea öelda, kas käsi oli rusikas või

mitte. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistajate ütlustega on ümber lükatud süüdistatav

versioon, et ta kannatanut ei löönud vaid tõukas. Teised sündmuskohal olnud isikud räägivad

kõik löömisest, kannatanu ja tunnistaja I.B rusikaga löömisest.

7. Kohus jätab süüdistatava ütlused sündmuse toimumise asjaolude kohta (vaidlus, kannatanu

poolt käe tõstmine ja kannatanu labakäega 2-3 korral tõukamine) kui mitte usaldusväärsed

tõendikogumist välja.

8. Tunnistaja M.Y ei näinud, kuhu M. Volmerson kannatanut kõigepealt üritas lüüa. Tunnistaja

I.B ja kannatanu ei ole aga kirjeldanud, et M. Volmerson oleks kannatanut üritanud lüüa

näkku nagu on kirjas esitatud süüdistuses. Küll aga on nii kannatanu kui tunnistaja I.B

kirjeldanud, et M. Volmerson lõi kannatanut ülakeha suunas, kuid K.Y keeras õla ja käe ette

ning löök tabas õlga. Seega loeb kohus tõendatuks, et ründe alguses M. Volmerson üritas

kannatanut lüüa ülakeha piirkonda. Seetõttu kohus muudab süüdistuses kohta, kuhu rünnaku

algul M. Vormensoni löök oli suunatud.

9. Löökide arvu osas on kannatanu öelnud, et pärast esimest lööki lõi süüdistatav teda veel 3-4

korda; tunnistaja I.B ütluste kohaselt 2-3 korda ning tunnistaja M.Y ei oska öelda, mitu

lööki oli, kindlasti oli neid rohkem kui üks, võis olla 1-5. Tunnistaja M.Y on selgitanud, et

rääkis telefonis politseiga ning ei lugenud see moment. Kohus on seisukohal, et tunnistaja

M.Y ütlused on usaldusväärsed ja puuduvad vastuolud kohtueelses menetluses antud

ütlustega, millised kaitsja taotlusel kohtus avaldati. Sündmus toimus kiiresti ning ta rääkis

samal ajal telefoniga politseiga. Eluliselt on usutav, et tunnistaja ei suutnud lööke täpselt

jälgida. Tunnistaja on näinud, et süüdistatava käsi käis kogu aeg. Järelduse, kuhu löögid

tabasid on tunnistaja teinud selle põhjal, et nägi hiljem sinikaid kannatanu käsivarrel.

Kannatanu ja tunnistaja I.B ütlustega on tõendatud, et pärast esimest lööki lõi süüdistatav

kannatanut veel vähemalt kolmel korral rusikaga (mitte rusikatega mitmuses nagu on kirjas

esitatud süüdistuses) õla piirkonda.

10. Kaitsja avaldas, et kontrollimisel M. Volmerson-il joovet ei tuvastatud. Kohus märgib, et M.

Volmerson-le ei arvata süüks kuriteo toimepanemist joobeseisundis. Tõesti, M. Volmerson-l

ei esinenud 1.7.2024 kell 9.53 joobe kontrollimisel indikaatorvahendiga narkojoobe

tunnuseid, näit negatiivne, kuid see ei välista süüksarvatava kuriteo toimepanemist. Kohtu

hinnangul ei sea see kahtluse alla ka kannatanu ning tunnistajate ütlusi, sest nad ei ole

öelnud, et süüdistatav oleks sündmuse toimumise ajal joobes olnud, nad on kirjeldanud, et

süüdistatav oli vihane, agressiivne, ärritunud, tal oli nagu hullunud pilk ees (I.B); kannatanu

kirjeldas, et ta oli hullunud.

11. K.Y kinnitas, et sai löökidest valu ja käis EMOs, tugevad sinikad olid, terve õlapiirkond oli

täis neid. Ambulatoorse epikriisiga (tl 51-52) on tõendatud, et 30.6.2024 kell 17.19 on K.Y-l

diagnoositud ülajäsemete mitut piirkonda haaravad pindmised vigastused; anamneesi

kohaselt õlavars katsudes valulik, näha hematoomid. Kohus leiab, et ei ole alust kahelda

selles, et kannatanu sai löökide tulemusel valu, sest löömise tagajärjel on tekkinud

hematoomid, mis näitab, et löögid olid tugevad. Seda on kinnitanud ka tunnistaja M.Y, kes

ütles, et K.Y-l oli käsi pärast seda tükk aega sinine ja väga valus. Seega on tõendamist

leidnud, et M. Volmerson poolt K.Y löömine ei tekitanud K.Y-le ainult valu (KarS § 121

objektiivse kooseisu II alternatiiv) vaid diagnoositud on ka tervisekahjustus - hematoomid

(KarS § 121 objektiivse koosseisu I alternatiiv). Kohus on seisukohal, et esineb põhjuslik

seos M. Volmerson poolt kannatanu löömise ning talle tervisekahjustuse ja valu põhjustamise

vahel.

12. Kohus leiab, et kannatanul tekkinud hematoomid ja valu on süüdistatavale ka objektiivselt

omistatav. Kuigi nii kannatanu kui süüdistatava ütluste kohaselt oli sündmuse ajendiks

pärandivaidlus, ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et kannatanu oleks tahtlikult või süüliselt

süüdistatavat eelnevalt provotseerinud. Riigikohus on märkinud, et teoga põhjustatud

tagajärge ei ole alust isikule omistada olukorras, kus kannatanust lähtuvale (teadlikule)

provokatsioonile reageeritakse viisil, mis on provokatsiooni olemust ja kaasnevaid asjaolusid

kogumis arvestades oodatav ja adekvaatne. Rõhutada on siiski vaja, et selle provotseeriva (nn

vallandava) teo ja provotseeritud isiku reageeringu vahel peab esinema tihe ajaline ning

üldjuhul ka ruumiline seos, eristamaks seda nt hilisemast kättemaksust (RK 15.10.2021 otsus

asjas nr 1-20-3046). Käesolevas asjas esitatud tõendite alusel ei ole alust rääkida kannatanu

sellisest käitumisest, millele süüdistatav oleks võinud eeltoodud viisil reageerida.

13. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid, v.a süüdistatava ütlused (osas, milles kohus tunnistas

need ebausaldusväärseteks) kogumis kinnitavad, et M. Volmerson üritas lüüa oma xxle K.Y-

le rusikaga ülakeha piirkonda (mitte näkku nagu on kirjas esitatud süüdistuses), mis aga ei

õnnestunud kuna K.Y tõmbas õla ette ja löök tabas õlavart. Seejärel lõi ta K.Y veel vähemalt

kolmel korral rusikaga (mitte rusikatega nagu süüdistuses kirjas) õla piirkonda, põhjustades

oma tegevusega kannatanule K.Y-le füüsilist valu ja vähem kui neli nädalat kestva

tervisekahjustuse: hematoomid paremale õlavarrele. Tegu vastab KarS § 121 lg 1 sätestatud

kuriteo objektiivsele koosseisule.

Subjektiivne koosseis

14. Kohus on seisukohal, et M. Volmerson pani teo toime kavatsetult. Tunnistajad M.Y ja I.B

ning kannatanu kinnitavad kokkulangevalt, et süüdistatav saabus autoga Antsu talu hoovi

agressiivselt meelestatult ja koheselt ründas kannatanut. Kannatanu on kirjeldanud, et M.

Volmerson tõmbas särgi seljast ära, ütles „vaatame, kui kõva mees sa oled“ ja tuli talle

kallale. Samuti on I.B kirjeldanud M. Volmerson agressiivsust - ta tuli hooga K.Y suunas ja

ütles midagi umbes, et testin sind kumb on tugevam või kui kõva mees on vms (kannatanu

päris täpset sõnastust ei mäleta), viskas särgi seljast ja lõi K.Y rusikaga ülakeha suunas.

Tunnistaja I.B on kirjeldanud, et M. Volmerson olekust oli näha, et ta oli vihane, agressiivne

ja ärritunud. M.Y lisas, et enne löögi liigutusi ei öelnud M. Volmerson tema meelest ühtegi

sõna, kuid enne kui autosse istus, ütles, et järgmine kord, kui sind näen, tapan ära. Kuigi

kannatanu ähvardamise kohta süüdistust esitatud ei ole, kinnitavad tunnistaja sellekohased

ütlused, et süüdistatav oli agressiivselt meelestatud. Seda kinnitab ka tunnistaja M.Y

telefoniga vahetult pärast sündmust filmitud video, milliselt on näha palja ülakehaga

süüdistatav kes ütleb: „käige vittu raisk, sina ka oma filmimisega seal“ (5.8.2024 asitõendi

vaatlusprotokoll tl 68). Asjaolu, et M.Y ei kuulnud, et süüdistatav oleks midagi enne löömist

öelnud, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks, tunnistaja ei pruukinudki kõike toimuvat

kuulda, sest oli sündmuse toimumise ajal 15-20 meetrit kaugemal. Sündmuskohale

agressiivselt saabumine ja koheselt kannatanu ründamine näitab kohtu hinnangul, et M.

Volmerson eesmärk oli kannatanu kehaline väärkohtlemine; korduv rusikaga õla piirkonda

löömine näitab, et ta soovis kannatanule valu tekitada ja selliselt käitudes pidas ta

võimalikuks, et võib põhjustada kannatanule ka kehavigastuse. Kohus teeb sellise järelduse

ka süüdistatava ütlustest, sest ta kirjeldas, et ta võib ka lükata teist inimest selliselt, et tekivad

sinikad, ta kaalub 95 kilo ja tal on väga palju jõudu.

Õigusvastasust välistavad asjaolud

Hädakaitse

15. KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult

eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja

õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

16. Süüdistatav on öelnud, et talle tundus kannatanu käe tõstmine rünnak. Kohus eespool

tuvastas, et kannatanu poolset käe tõstmist ega muud rünnakut ei toimunud (vt p 6-7).

Kohtule esitatud tõenditega ei ole leidnud kinnitust, et enne kui M. Volmerson kannatanut

lõi, oleks kannatanu teda rünnanud, hädakaitseseisundit ei esinenud. M. Volmerson teos

puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud.

17. Süüd välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

Kokkuvõte

18. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud

süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine (v.a asjaolu, et süüdistatav üritas kannatanut

esmalt näkku lüüa, tõendatud on, et löök oli suunatud ülakeha piirkonda, vt p 9) M.

Volmerson poolt, mis täidab KarS § 121 lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja M.

Volmerson on selle toimepanemises süüdi. Kohus tunnistab M. Volmerson KarS § 121 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi.

Karistus

19. KarS § 121 lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

20. M. Volmerson süü suuruse hindamisel tuleb arvestada tema poolt kannatanu suhtes kasutatud

vägivalla iseloomu ja ulatust - ta lõi kannatanut rusikaga vähemalt neljal korral käsivarre ja

õla piirkonda, millega põhjustas kannatanule valu ja hematoomid, mis ei ole raske

tervisekahjustus, mis näitab, et M. Volmerson süü on väike. Teo toime panemine kavatsetult

suurendab süüd. Kokkuvõtvalt on M. Volmerson süü keskmisest väiksem.

21. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

22. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et

kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse,

võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste

võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud (RK 18.

juuni 2007 otsus asjas nr 3-1-1-24-07, p 8). M. Volmerson on karistamata (tl 63), mis

iseloomustab tema eripreventsiooni positiivselt. Kuriteosündmusest on möödunud aasta,

kohtule ei ole esitatud tõendeid, et selle aja jooksul M. Volmerson oleks õigusrikkumisi

toime pannud.

23. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis tingiks M. Volmsersonile karistuseks vangistuse

mõistmise. M. Volmerson on karistamata, tema süü on keskmisest väiksem. Kohus leiab, et

eelnev näitab, et M. Volmerson-le tuleb karistuseks mõista rahaline karistus.

24. KarS § 44 lg 2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase

keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui

miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Tõend M. Volmerson

päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 65) näitab, et tema keskmine päevasissetulek 2023.

aastal oli pärast mahaarvamiste tegemist 1 euro, seega tuleb KarS § 44 lg 2 alusel rahaline

karistus mõista miinimummäära järgi. KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista

rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus karistab M.

VOLMERSON rahalise karistusega alla sanktsiooni keskmise määra.

25. Kohus leiab, et M. VOLMERSON on võimalik rahalise karistuse kandmisest täielikult

vabastada tingimuslikult KarS § 73 sätete alusel, sest M. VOLMERSON süü on keskmisest

väiksem, kuriteo toimepanemisest on möödunud aasta, millise aja jooksul on ta käitunud

õiguskuulekalt, eelnevad karistused puuduvad.

26. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus M. VOLMERSON-le KarS § 121 lg 1 järgi karistuseks

rahalise karistuse 150 päevamäära, s.o 1500 eurot. M. VOLMERSON on kahtlustatavana

kinni peetud 30.6-2.7.2024, so 3 päeva, millise aja kohus KarS § 68 lg 1 alusel arvab

karistusaja hulka; ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära.

Ärakandmata rahaline karistus on seega 141 päevamäära, s.o 1410 eurot. Kohus jätab ära

kandmata rahalise karistuse KarS § 73 lg 1, 3 alusel 1-aastase katseajaga tingimisi

kohaldamata.

27. Tõkendit Mario Volmerson suhtes kohaldatud ei ole. Mario Volmerson on kahtlustatavana

kinni peetud 30.6-2.7.2024 (tl 55-56), so 3 päeva, millise aja kohus KarS § 68 lg 1 alusel

arvas karistusaja hulka.

28. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

29. Asitõendeid ei ole. DVD plaat salvestusega jääb kriminaalasja juurde (tl 69).

Menetluskulud

30. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

31. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb Mario Volmerson-lt kohtuotsusega välja mõista

riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses sundraha 1,5 palga alammäära

suuruses summas s.o 1329 eurot (1,5*886).

32. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks määratud kaitsjale Mario Volmerson

kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 276,20 eurot (tl 59-62), 175,68

eurot (tl 66-67) ning kohtumenetluses makstud tasu ja kulud 317,20 eurot (tl 33-35), 407,96

eurot (tl 71-73), kokku 1177,04 eurot.

33. Kaitsja on taotlenud kaitsja transpordi ja ajakulude osas väljamõistetavate menetluskulude

vähendamist.

34. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

35. Kuigi M. VOLMERSON ankeetandmete kohaselt ei tööta, on ta kirjeldanud, et enne

kuriteosündmust tegeles ta ärialaste ülesannetega, avaldades, et äritegevus toimib

suvekuudel. Samuti avaldas ta kohtus, et tal on kinnisvara, mille väärus on peaaegu pool

miljonit eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, milliste alusel saaks teha järelduse, et

esinevad KrMS § 180 lg 3 sätestatud alused osade menetluskulude riigi kanda jätmiseks.

Kohus leiab, et M. VOLMERSON on 44-aastane töövõimeline kutseharidusega isik, kes

tegutseb äris ja omab kinnisvara, seega tema varaline seisund ei tingi menetluskulude riigi

kanda jätmist. Eelkirjeldatud olukorras ei raskenda menetluskulude väljamõistmine ka M.

VOLMERSON resotsialiseerumist.

36. Kohus mõistab Mario Volmerson-lt riigi kasuks välja menetluskulu 2506,04 eurot.

37. Kohus annab KrMS § 180 lg 3 alusel M. VOLMERSON-le võimaluse tasuda menetluskulud

igakuise osamaksena 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest, sest menetluskulude lühikese

aja jooksul korraga tasumine võib, arvestades M. VOLMERSON poolt avaldatud asjaolu, et

tal ei ole püsivat töist sissetulekut, osutuda keeruliseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik