1-24-6532/79 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

13.08.2025

Kohtuasja number

1-24-6532

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Mario Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Tanel Soobi süüdistuses KarS § 120 lg 1, §

203 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 263 lg 1 p 1 ning § 274 lg 1

järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 18.03.2025. a otsus

Süüdistatav

Tanel Soop (isikukood: 37205166045); elukoht: XXX;

viibib Tartu Vanglas; karistatus: varem 5 korral

kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu poolt

24.05.2024 otsusega KarS § 323 lg 1 järgi vangistusega 9

kuud; tõkend: vahistatud alates 27.09.2024

Apellandid

süüdistatav Tanel Soop;

kaitsja Rein Napa (määratud korras)

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa;

kannatanu G.M. ;

kannatanu M.R. ;

kannatanu M.M. ;

kannatanu Viljandi Takso OÜ (esindaja Y.S. );

kannatanu L.P.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 18.03.2025. a otsus osaliselt, s.o:

1.1.

Tanel Soobi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 203 lg 1 järgi

Viljandi Takso OÜ-le kuuluva sõiduki rikkumises;

1.2.

Viljandi Takso OÜ tsiviilhagi rahuldamises ja Tanel Soobilt kannatanu

kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju 400 euro väljamõistmises;

1.3.

KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aasta pikkuse vangistuse mõistmises;

1.4.

KarS § 68 lg 1 alusel lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

mõistetud 2 aasta 11 kuu ja 27 päeva osas;

1.5.

Tanel Soobilt välja mõistetud kaitsjatasu summas 2249,31 eurot osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1.

Lõpetada KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus KarS

§ 203 lg 1 järgi Viljandi Takso OÜ-le kuuluva sõiduki rikkumise süüdistuses,

kuna Tanel Soobi tegu võib vastata väärteo tunnustele. Edastada materjalid

nimetatud episoodis edasiseks menetlemiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

Prefektuurile;

2.2.

Viljandi Takso OÜ tsiviilhagi summas 400 eurot jätta läbi vaatamata;

2.3.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista

Tanel Soobile liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

2.4.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

20.–22.09.2024, s.o 3 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

mõista 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. T. Soobile vangistuse kandmise

algusajaks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamine 26.09.2024.

2.5.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Tanel Soobilt Eesti Vabariigi kasuks välja

riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 1799,45 eurot. Koos sundrahaga

kuuluvad Tanel Soobilt väljamõistmisele menetluskulud summas 3128,45.

2.6.

KrMS § 183 lg 1 alusel jätta kaitsjatasu summas 449,86 eurot riigi kanda.

3. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 18.03.2025. a otsus muutmata.

4. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.

5. Määrata Advokaadibüroo Rein Napa vandeadvokaadi Rein Napa poolt Tanel

Soobile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 263,52 eurot (sh käibemaks 47,52 eurot).

6. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud kulud summas 263,52 eurot (sh

käibemaks 47,52 eurot) Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Tanel Soopi (Soop) süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 järgi selles, et

ta 07.09.2024 kella 07.00 paiku Viljandi linnas Turu tn 16 asuvas parklas võttis kannatanu

M.M. elt rinnust kinni ning ähvardas viimast Paala järve ära uputada, kui ei saa temalt raha.

M.M. tundis hirmu ja reaalset ohtu enda elu pärast ning tal oli alust karta ähvarduse

täideviimist, kuna eelnevalt on T. Soop M.M. e suhtes vägivalda tarvitanud.

1.1.

T. Soopi süüdistatakse KarS § 203 lg 1 järgi selles, et ta lõhkus

18.09.2024 kella 00.30 paiku Viljandi linnas Endla tn 1 asuva Circle K

parklas kannatanu V.A. le kuuluvat sõiduautot Volkswagen Passat Variant

registreerimismärgiga XXX , lüües mitmeid kordi sõiduautot jalgade ja

kätega. Seejärel suundus ta kõrval parkiva Viljandi Takso OÜ-le kuuluva

sõiduauto Toyota Camry registreerimismärgiga XXX tagaosa juurde ning

lõi tagumise parempoolse tule pihta tekitades sellele mõra. Toyota Camryt

juhtinud A.M. lahkus parklast tööülesandeid täitma ning saabus kella

01.40 paiku tagasi Endla tn 1 asuvasse Circle K tanklasse. A.M. küsis T.

Soobilt, et miks ta tema autot lõhkus, mille peale viimane ärritus ja surus

veelkord sõiduauto Toyota Camry tagumisele tulele, suurendades mõra,

seejärel lõi küünarnukiga pagasiluugi pihta, tekitades sellele mõlgi. T.

Soop liikus ümber sõiduki ja peksis seda jalaga mitmeid kordi ja tekitas

sõiduki kerele mõlke. Peale seda liikus T. Soop sõiduauto Volkswagen

Passat reg. Nr XXX juurde ning lõhkus ära juhipoolse küljepeegli, murdis

ära eesoleva LED lisatule, tekitas kapotile mõlgi ning lõi jalaga vastu

kõrvalistuja ust, tekitades sellele mõlgi. T. Soop tekitas oma tegevusega

kannatanu Viljandi Takso OÜ-le varalise kahju summas 4989,51 eurot ja

kannatanu V.A. le varalise kahju summas 2017,19 eurot.

1.2.

Veel süüdistatakse T. Soopi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Olles varem

karistatud Tartu Maakohtu 15.03.2024. a otsuse nr 1-24-431 järgi korduva

kehalise väärkohtlemise eest, lõi ta 20.09.2024 kella 20.15 paiku Viljandi

linnas Endla tn 1 asuvas Circle K teenindusjaamas käega ühe korra

turvafirma AS G4S Eesti töötajat M.R. i kõri piirkonda. Sellega tekitas ta

kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pindmise vigastuse kaelal.

1.3.

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdistatakse T. Soopi selles, et ta

23.09.2024 kella 12.00 paiku Viljandi linnas Turu tn 16 juures asuvas

parklas, s.o avalikus kohas, võttis ära G.M. peast päikeseprillid. Kui G.M.

soovis neid tagasi saada, võttis T. Soop kinni G.M. õlast ja tõmbas pikali,

mille tagajärjel kannatanu kukkus ning tema põlvedele, ninale ja kätele

tekkisid marrastused. Seejärel lõi T. Soop G.M. ühe korra jalaga paremale

poole roiete piirkonda. T. Soop tekitas kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustuse, s.o kolme roide olulise nihketa murrud. Oma teoga

häiris T. Soop parklas viibinud isikute rahu ja turvatunnet ning rikkus

korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-de 1 ja 2 nõudeid.

1.4.

T. Soopi süüdistatakse KarS § 274 lg 1 järgi selles, et tema, olles

kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, ähvardas 07.10.2024

kella 18.42 paiku süüdimõistetute eluhoone S-1 eluosakonna kambris nr

116 ametiülesandeid täitvat valvur L.P. d tapmisega, öeldes talle, et: „kui

sa rauad maha võtad, siis ma virutan sulle“ ja „sa tatikas vaata ette, sa

oled ühe jalaga hauas“. Valvur L.P. võttis ähvardust reaalsena.

Maakohtu määrus ja otsus

2. Tartu Maakohtu 18.03.2025. a määrusega lõpetati KrMS § 274 lg 1 alusel

kriminaalmenetlus T. Soobile esitatud süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi osaliselt, s.o selles

osas, mis puudutab T. Soobi poolt 18.09.2024 kella 00.30 ja 01.40 paiku Viljandi linnas,

Endla tn 1 asuva Circle K parklas kannatanu V.A. le kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat

Variant lõhkumist ja kannatanule varalise kahju tekitamist. Võttes arvesse, et kannatanule

olulist kahju ei tekitatud, vastab T. Soobi tegevus väärteo tunnustele KarS § 218 järgi. Seoses

kriminaalmenetluse osalise lõpetamisega jättis kohus kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata.

3. Tartu Maakohtu 18.03.2025. a otsusega tunnistati T. Soop teistes temale etteheidetud

tegudes süüdi. Kohus mõistis T. Soobile karistuseks KarS § 120 lg 1 järgi 6 kuud vangistust,

KarS § 203 lg 1 järgi 2 aastat ja 3 kuud vangistust, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2 aastat 6 kuud

vangistust, KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust ja KarS § 274 lg 1 järgi 1 aasta

ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

mõistis kohus T. Soobile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.-22.09.2024. Lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise

algusajaks loeti 26.09.2024. Süüdistatavale kohaldatud vahistamine jäeti muutmata.

3.1.

KrMS § 180 lg 1 mõisteti T. Soobilt riigi tuludesse sundraha 1329 eurot ja riigi

õigusabi tasu 2249,31 eurot. Välja mõistetud menetluskulud kokku summas 3578,31 eurot

määras kohus tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust.

3.2.

Maakohus rahuldas kannatanu Viljandi Takso OÜ tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise

nõudes ja mõistis T. Soobilt kannatanu kasuks välja 400 eurot.

4. Maakohus leidis, et T. Soobi süü KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo

toimepanemises leidis tõendamist. T. Soop eitab seda, et ta oleks ähvardanud kannatanut

Paala järve uputada. Süüdistatava ütlused on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega ning

tuleb osas, milles ta eitab kannatanul rinnust kinnivõtmist ja kannatanu suhtes tapmisega

ähvardamise toimepanemist, ebausaldusväärsetena tõendikogumist välja jätta. Kannatanu

ütlustest nähtub, et süüdistav tuli talle pooljoostes ligi, haarast kätest ja lubas hakata temaga

arveid klaarima ning ta Paala järve ära uputada. Salvestised tõendavad, et T. Soop alustas

rünnet kannatanu suhtes haarates kannatanul kätest ja riietest s.o rinnust kinni. Politsei

vormikaamera salvestise vaatlusprotokoll ja salvestis tõendavad, et süüdistatav tuletab

kannatanule meelde vanu asju ja võla tasumise kohustust ning hirmutab kannatanut võimaliku

kukkumise ja uppumisega, rebib riideid ja tahab kannatanu asju. Tunnistaja P.S. i ütluste

kohaselt oli talle sündmuskohal koheselt arusaadav, et kannatanu oli Tanel Soobi poolt

rünnatav isik. Kannatanu andis viipega politseiametnikule sellest märku. M.M. ele oli

ähvardus ta järve uputada veenev, kuna süüdistatav on ka varem tema suhtes toime pannud

vägivallateo. Kohus asus seisukohale, et T. Soop pani kannatanu M.M. e suhtes ähvardamise

toime otsese tahtlusega.

5. T. Soop eitab ka KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemist – tema sõnul

ta sõiduautot Toyota Camry ei rikkunud. Maakohus jättis süüdistatava ütlused

ebausaldusväärsetena tõendikogumist välja, kuivõrd need on vastuolus kannatanu V.A. ,

tunnistaja A.M. ja Viljandi Takso OÜ seadusliku esindaja ütlustega ning asitõendi

vaatlusprotokollist ja salvestisest nähtuvate asjaoludega. Tõendid kogumis kinnitavad, et

süüdistatav rikkus Viljandi Takso OÜ-le kuuluvat sõiduautot Toyota Camry. Ta lõhkus

sõidukit käe- ja jalalöökidega – lõi tagumise tule katki, liikus ümber auto ja peksis seda

mitmeid kordi tekitades sellega kerele mõlke. Tekitatud varaline kahju on tõendatud Rael

Autokeskuse OÜ kalkulatsiooniga: sõiduauto Toyota Camry registrinumbriga XXX remondi

kogumaksumus on 4089,76 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 889,75 eurot.

Sõiduauto kerele, tuledele, plastikosadele ja iluliistudele tekitatud kahjustused on tõendatud

tööde ja tööetappide kokkuvõtte ning fotodega. Nende tõenditega on ümber lükatud ka kaitsja

väide, et asjas puudub oluline kahju. Kohus leidis, et T. Soop pani võõra asja rikkumise toime

otsese tahtlusega.

6. Kohus luges tõendatuks ka KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemise. Kannatanu M.R. on G4S turvatöötaja ning kohtus T. Soobiga, kui reageeris

20.09.2024 häirele Circle K teenindusjaama. T. Soop oli tanklas käitunud ebasobivalt ning

teda taheti objektilt eemaldada. Kuna turvatöötajatel T. Soobi väljatoimetamine Circle K

teenindusjaamast ei õnnestunud, siis kutsusid nad appi politsei, sest isiku käitumine tundus

neile ebastabiilsena – vahepeal oli viisakas, seejärel ägestus. Kohale tulid politseinikud ja

olukord eskaleerus. T. Soop lõhkus teenindusjaama inventari ja lõi käega kannatanule kõri

piirkonda. Süüdistatava teo tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu – valus oli rääkida ja

neelatada ning kael oli jäik. Samuti sai kannatanu tervisekahjustusi – kõriturse ning kaelale

pindmise vigastuse. Kannatanu ütlused valu ja tervisekahjutuse osas riimuvad radioloogiliste

uuringute vastusest ja eriarsti vastuvõtu vastusest nähtuvaga. Vormikaamera salvesti tõendab

samuti, kuidas T. Soop lööb vasaku käega vehkides turvatöötajale kaela piirkonda. Kohus

luges tõendatuks, et süüdistatava löök ei tabanud kannatanut juhuslikult, vaid tegemist oli

tahtliku vägivallateoga. T.Soobi teos esineb kvalifitseeriv tunnus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi,

kuna teda on korduvalt samalaadsete tegude toimepanemis eest karistatud. Kohus leidis, et

kehalise väärkohtlemise süüdistuses kirjeldatud asjaoludel pani süüdistatav kannatanu suhtes

toime otsese tahtlusega.

7. T. Soobi süü KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on

samuti tõendamist leidnud. Kannatanu G.M. , tunnistaja A.P. i ja T. Soobi ütluste kohaselt

haaras T. Soop kannatanult läbi avatud autoakna päikeseprillid ja liikus eemale. Kannatanu,

tunnistajate A.P. i ja K.J. i ning süüdistava ütlused tõendavad, et T. Soop lükkas kannatanut ja

kannatanu kukkus maha. Kannatanu G.M. ja tunnistaja A.P. i ütlused ning fototabel

25.09.2024 tõendavad, et lükkamise ja kukkumise tagajärjel tekitati kannatanule

tervisekahjustusi - marrastused näole, käele ja põlvele. Süüdistatav eitab kannatanu löömist

jalaga, kuid tema ütlused on vastuolus kannatanu ning tunnistajate A.P. i ja K.J. i ütlustega,

mille kohaselt jalaga löömine toimus sel hetkel, kui kannatanu oli maas. Kannatanu ütlused

ning haiguslugu tõendavad, et G.M. l on tuvastatud paremal 9., 10. ja 11. roide olulise nihketa

murd. Lisaks tõendavad süüdistatavapoolset vägivalda ka tunnistaja Holger Hundi ütlused.

Kogutud tõenditest nähtuvalt pandi süütegu toime Viljandi linnas Turu tn 16 juures asuvas

parklas, s.o avalikus kohas ja kõrvaliste isikute juuresolekul. Kohtuistungil üle kuulatud

tunnistaja K.J. rääkis, et ta oli häiritud, kui nägi, kuidas süüdistatav kannatanu suhtes

vägivalda tarvitas. Samuti häiris T. Soobi tegu tunnistajat H.H. i. Süüdistatava vägivaldset

käitumist kannatanu suhtes nägid pealt veel teisedki isikud, s.h vanem naisterahvas ja

autojuht, kes andis möödudes signaali ning kes samuti olid süüdistatava vägivaldsest

käitumisest häiritud. T. Soobi käitumine on kvalifitseeritav teise isiku löömisena ja muul viisil

vägivaldse käitumisena KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete

rikkumisena. Kohus asus seisukohale, et T. Soop pani avaliku korra raske rikkumise toime

otsese tahtlusega.

8. KarS § 274 lg 1 koosseisu täitmise puhul ei olnud vaidlust selles, et kannatanu L.P. ja

süüdistatav T. Soop viibisid süüdistuses märgitud ajal ja kohas ning kannatanu Tartu Vangla

valvurina täitis oma ametikohustusi süüdistatava kui kinnipeetava (vahistatu) suhtes. Kohtu

hinnangul ei olnud vaidlusaluseks küsimuseks ka see, et süüdistatav ütles ametiülesandeid

täitvale valvur L.P. le, et: „kui sa rauad maha võtad, siis ma virutan sulle“ ja „sa tatikas vaata

ette, sa oled ühe jalaga hauas“. Eelmärgitu on tõendamist leidnud kogumis kannatanu ütluste

ja asitõendi vaatlusprotokolli ja asitõendiks oleva salvestisega. Pooled vaidlevad selle üle, kas

valvur L.P. l oli põhjust võtta T. Soobi poolt väljendatud ähvardust reaalsena. Kohus leidis, et

süüdistatava poolt kannatanule öeldut saab käsitada kannatanule ettekujutuse loomisena talle

võimaliku kahju s.o surma saabumisest. Tegemist on tapmisega ähvardamisega KarS § 120

mõttes. Süüdistatav ütleb korduvalt, mil viisil ta ähvarduse toime paneb – lubab kannatanu

„ära taguda“, mida on võimalik mõista peksmisena, lubab kannatanule „pasunasse panna“,

mida on võimalik mõista näkku löömisena ning lubab kannatanule virutada, kui kannatanu

käerauad eemaldab. Samuti kirjeldab kannatanule oma tegevuste tagajärge, s.o ühe jalaga

hauas olemist, millega on loodud kannatanule saabuva surma ettekujutus. Süüdistatava poolt

kannatanu suhtes öeldud ähvardus on kahtlusteta veenev ja võttes arvesse, et kannatanu

ütluste kohaselt puutub ta süüdistatavaga tööalaselt iga päev kokku, oli kannatanul alust karta,

et süüdistatav viib ähvarduse täide. Lisaks sellele oli L.P. le teada, et T. Soop on varasem

vägivallategusid toime pannud. Alust karta ähvarduse täideviimist andis seegi teadmine, et T.

Soop kui ohtlikum kinnipeetav oli suletud vahetrellidega kambrisse. Kuigi T. Soop oli oma

kambris ja teda eraldasid kannatanust vahetrellid, siis salvestiselt nähtub, et trellide vahesid

arvestades oli süüdistataval võimalik kannatanut rünnata läbi trellide ka käeraudade

eemaldamise ajal. Kohus leidis, et T. Soop pani vägivalla võimuesindaja vastu toime otsese

tahtlusega.

9. Karistuse mõistmisel lähtus kohus sanktsiooni keskmisest määrast, süü suurusest ning

kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. KarS § 120 lg 1 puhul märkis kohus, et rahaline

karistus ei ole tulenevalt T. Soobi varasematest kriminaalkaristustest põhjendatud. Süü

suurust hindas kohus keskmiseks. Süüd suurendab asjaolu, et T. Soopi on varasemalt

korduvalt ähvardamiste eest karistatud, mis näitab, et varasem karistus ei ole isikule mõju

avaldanud, ta jätkab samalaadse teo toimepanemisega. Oluline on, et ta on kannatanu suhtes

varem toimepannud vägivallateona kehalise väärkohtlemise. Kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid ei esine.

9.1.

KarS § 203 lg 1 teo puhul leidis kohus, et süü suurust hinnates tuleb lähtuda asjaolust,

et süüdistuse maht mõnevõrra vähenes, kuna ühe kannatanu puhul toimepandud tegu kujutab

endast väärtegu, samas teise kannatanu vara rikkumine leidis tõendamist ja süüdistatav lõhkus

kannatanu vara otsese tahtlusega. T. Soobi süü KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos

läheneb keskmisele. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine.

9.2.

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo puhul on T. Soobi süü keskmine,

kuivõrd kehalise väärkohtlemisega tekitas ta kannatanule nii füüsilist valu kui ka põhjustas

tervisekahjustuse. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

9.3.

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on T. Soobi süü keskmine,

kuna kannatanu suhtes kasutatud vägivallaga kaasnesid kannatanule nii füüsiline valu kui ka

tervisekahjustused – marrastused põlvedel, ninal, kätel ja kolme roide murrud. Süüteo

toimepanemisega kahjustas T. Soop kannatanu vara – võttis kannatanul peast ära

päikeseprillid ning prillid purunesid. Süüteo pani toime otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. T. Soop kohtuistungil oma süüd ei

tunnistanud.

9.4.

Kohtu hinnangul T.Soobi süü KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos on alla

keskmise, kuna raskeid tagajärgi ei esinenud ning süüdistuse maht ei ole suur – tegemist oli

ühekordse ähvardamisega. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid. T. Soop kohtuistungil oma süüd ei tunnistanud.

9.5.

Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti T. Soobile liitkaristuseks 3

aastat vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg. Lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks on 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks on

26.09.2024.

10. Kannatanu Viljandi Takso OÜ on esitanud T. Soobi vastu tsiviilhagi sõidukile Toyota

Camry tekitatud varalise kahju 4989,51 eurot nõudes. Kannatanu esindaja Y.S. ütlustega on

tõendamist leidnud, et kahju on osaliselt hüvitatud. Kindlustusandja poolt on sõiduk küll

remonditud, kuid kannatanule kaasnes kindlustusvõtja omavastusega seonduv kulu – s.o 400

eurot. Seega kannatanu nõudesumma T. Soobi kui kahju tekitaja vastu on vähenenud 400

euroni. Kohus rahuldas tsiuviilhagi ja mõistis VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel T. Soobilt

välja 400 eurot Viljandi Takso OÜ kasuks.

Apellatsioonid

11. Maakohtu otsuse vaidlustas 14.04.2025 T. Soop, kes palub end kõikides episoodides

õigeks mõista. Süüdistatav leiab, et kõikide tegude puhul on tegu piiripealsete olukordadega,

kus süü lasub võrdselt nii kannatanutel kui tal endal. Ükski tekkinud olukordadest ei olnud

plaanitud või tahtlik.

11.1.

M.M. e ähvardamist T. Soop ei tunnista. Tegu on sõna-sõna vastu olukorraga, kus

kannatanu räägib üht ja süüdistatav teist versiooni. Tunnistaja ei olnud nende juures ega

kuulnud, mis kannatanu ja süüdistatav omavahel rääkisid – seega ei saanud ta kuulda ka

mingisugust ähvardamist. Kui T. Soop oleks kannatnule hirmu tekitanud, oleks kannatanu ju

seda kohale tulnud politseinikule öelnud. T. Soop hoidis kannatanu kätest kinni, et viimane ei

saaks teda lüüa.

11.2.

KarS § 203 teo osas räägib T. Soop, et taksojuht provotseeris teda, suhtudes temasse

mõnitavalt ja ülbelt. Taksojuht rääkis seal teise auto juhiga ning mõlemad mõnitasid ja

naersid T. Soobi üle. Autode vigastused võisid olla juba eelnevalt. Toyota tagatuli oli juba

katki, seda ei ole isegi võimalik palja käega purustada.

11.3.

Circle K tanklas toimunu osas on kohus arvestanud ainult kannatanu ütlusi ja teinud T.

Soobi süüdlaseks. Süüdistatav läks tanklasse abi paluma, kuna 2 meest üritasid teda paljaks

röövida. T. Soop palus kutsuda politsei, kuid tankla teenindaja kutsus turvafirma, kes saabus

15 minuti pärast. Alguses oli õhkkond rahulik, kuid läks järjest teravamaks. T. Soop oli maha

jäänud bussist ning oli pinges ja närvis, ta hakkas tõmblema, vehklema ja laamendama.

Kindlasti ei löönud ta M.R. i, on võimalik, et kannatanu sai pihta tema vasaku käelaba seljaga,

kui süüdistatav kätega vehkis. T. Soop on paremakäeline ning kui oleks tahtnud kannatanut

lüüa, oleks seda teinud rusikas parema käega.

11.4.

KarS § 263 lg 1 järgi on T. Soop taas süüdlaseks tehtud. Kannatanu G.M. ründas

hoopis T. Soopi selja tagant ja lõi teda. T. Soop sai haiget, kuid kaitses end sellega, et tõmbas

kannatanu pikali. T. Soobi käes olid kannatanu päikeseprillid, mille ta viskas kannatanule

tagasi, aga need purunesid vastu maad kukkudes. Kannatanu ei kutsunud kohe endale kiirabi.

G.M. väidab, et T. Soop lõi teda 1 korra kõhtu, mis näitab et T. Soop ei löönud tal roideid

katki. Kannatanu sai vigastused ilmselt hiljem, kui oli purjuspäi kukkunud. Mingit otsest

tahtlust avaliku korra rikkumiseks ei olnud.

11.5.

Ka KarS § 274 teos osas leiab süüdistatav, et tema sõnu ei saanud võtta ähvardusena.

T. Soop oli närvis ja teda provotseeriti. Tema karjumine ei olnud aga suunatud ühelegi

valvurile, see oli lihtsalt üldine lõugamine, mitte kellegi konkreetse ähvardamine. Kui

kannatanu oleks tundunud hirmu, siis ei oleks ta ju enam T. Soobi kambri juurde tulnud.

12. T. Soobi kaitsja Rein Napa esitas samuti maakohtu otsuse peale apellatsiooni. Kaitsja

taotleb samuti T. Soobi õigeks mõistmist kõigis tegudes.

12.1.

Kannatanu M.M. e ähvardamine tema Paala järve uputamisega ei ole usaldusväärselt

tõendamist leidnud. Viljandi Politseijaoskonna välijuht P.S. , kes nägi T. Soopi ja M.M. t

omavahel turuplatsil kähmlemas, andis kohtuistungil ütlusi, et jälgis toimuvat eemalt. Kui ta

väljus politseibussist ja läks meeste juurde, rääkis T. Soop midagi ujuma minekust ja sellest,

et kannatanu ise kukub. Paala järv asub turuplatsilt umbes 200 m kaugusel. Tunnistaja

salvestas toimuva ka vormikaameraga. Tähelepanuväärne on, et M.M. ei palu politseinikult

abi, et teda turuplatsilt T. Soopi juurest eemale toimetada. Kuigi tunnistaja palus meestel laiali

minna, ütles M.M. , et tema jääb sinnasamasse omi asju õiendama. Seega ei tundnud

kannatanu mingit hirmu.

12.2.

Maakohus ei arvestanud, et Viljandi Takso OÜ varale tekitatud kahju suurus ei ületa

olulise kahju piiri. Kohtueelses menetluses esitas Viljandi Takso OÜ tsiviilhagi arvestades

Rael Autokeskus OÜ poolt koostatud 4989,51 euro suurust sõiduki taastamismaksumuse

kalkulatsiooni. Tegelikuks taastusremondiks kulus aga 4362,36 eurot, millest käibemaksu osa

oli 786,66 eurot, ilma käibemaksuta aga 3575,71 eurot. Tsiviilhageja esindaja kinnitas

kohtuistungil, et käibemaksukohuslasena on Maksu- ja Tolliamet neile tagastanud tasutud

sisendkäibemaksu 786,66 eurot. Salva Kindlustuse AS kindlustusandjana on tasunud

remonditöökohale 3575,71 eurot. Nõue süüdistatava vastu on 400 eurot ehk vandalismiga

seotud omavastutus. Seega kandis tsiviilhageja Viljandi Takso OÜ kahju kokku 3975,71

eurot.

12.3.

Tõendatud ei ole, et T. Soop lõi Circle-K tanklas M.R. i tahlikult. Turvakaamera

salvestiselt ei nähtu, et T. Soopi löök oleks suunatud näo, kaela või kõri piirkonda. T. Soop

küll ärritunult vehkleb oma kätega, võimalik, et sellise käitumise juures tabab tema käsi ka

tahtmatult kannatanu kaela või kõripiirkonda, kuid ettevaatamatusest KarS § 121 järgi

kvalifitseeritavat vägivallategu toime panna ei ole võimalik.

12.4.

Ka ei ole tõendatud 23.09.2024 Viljandis Turu tn 16 juures asuvas parklas kannatanu

G.M. pikalitõmbamine ja jalaga löömine. T. Soopi ütluste kohaselt haaras ta küll kannatanu

päikeseprillid ja liikus nendega takso juurest eemale, kuid kannatanu ise kukkus, kui rabas

kinni tema selja tagant riietest ja T. Soop end temast lahti tõmbas. Kannatanu ei eitanud, et oli

tarvitanud kanget alkoholi. Välistatud ei ole, et kannatanu oma seisundi tõttu kukkus veel ka

Jämejalas haigla pargis ja murdis siis oma roided.

12.5.

T. Soopi ütluste kohaselt oli tema käitumine 07.10.2024 Tartu Vanglas provotseeritud,

ta võis küll olla valvuri peale vihane, kuid ta ei olnud saanud talle väljakirjutatud ravimeid,

mistõttu ärritus väga kergesti ja võis valvurile midagi küll öelda, aga ei mõelnud öeldut

tõsiselt.

12.6.

T. Soop on tunnistanud, et tema vaimne tervis ei ole korras ja ta vajab psühhiaatrilist

ravi. Kaitsja palub ringkonnakohtul sellega arvestada ja juhul, kui kohus leiab, et apellatsioon

on osaliselt põhjendatud, tuleks T. Soopile mõistetud karistust kergendada.

Menetlus ringkonnakohtus

13. Tartu Ringkonnakohus võttis 20.05.2025. a määrusega apellatsioonid menetlusse ning

andis pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 06.06.2025.

14. Prokurör esitas 06.06.2025 apellatsioonivastuse, milles leiab, et apellatsioonkaebused

on põhjendamatud ning neis toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning alust selle kergendamiseks ei ole.

Vastusena küsimusele, kas KarS § 203 lg 1 kuriteokoosseis on täidetud ka siis, kui kahju

suurus ilma käibemaksuta jääb alla 4000 euro, märgib prokurör järgmist. Riigikohus on

leidnud, et kuriteo koosseisulise kahju ja haginõude rahuldamise ulatus küll võivad, aga ei

pruugi kattuda ning kuriteo koosseisulise kahju tuvastamisel ei saa arvesse võtta kõiki kahju

hüvitamisel kehtivaid reegleid (nt VÕS §-s 140 sätestatut) (RKKK 1-21-2315).

Kohtupraktikas on leitud, et kui kannatanu on käibemaksukohuslane ja tal on õigus

sisendkäibemaksu maha arvata, siis tuleb kahjuhüvitis välja mõista ilma käibemaksuta

(RKKK 1-18-5732). Prokuratuur leiab, et antud juhul ei saa kuriteokoosseisu kohaldamine

sõltuda sellest, kas kannatanu on füüsiline või juriidiline isik või kas juriidiline isik on

käibemaksukohuslane või mitte. Seega on KarS § 203 lg 1 koosseis prokuröri hinnangul

täidetud.

Ringkonnakohtu seisukoht

15. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise tõttu. See viga on apellatsioonimenetluses kõrvaldatav. Ringkonnakohus vastab

esmalt apellatsioonide väidetele kuritegude tõendatuse osas (I). Seejärel annab kolleegium

oma hinnangu mõistetud karistustele (II) ja võtab seisukoha tsiviilhagi (III) ja menetluskulude

osas (IV). Viimasena võetakse kokku apellatsioonimenetluse tulem (V).

(I)

KarS § 120 lg 1

16. T. Soop M.M. e ähvardamist ei tunnista. Lisaks ütleb ta, et tunnistaja P.S. ei saanud

midagi sellist kuulda, kuna viibis meestest eemal. Kaitsja hinnangul ei ole tuvastatav, et

kannatanu M.M. oleks tundnud hirmu. Ringkonnakohus on seisukohal, et mõlemale väitele

on maakohus juba vastanud otsuse punktis 3.1 ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi

kordama hakata. Küll aga lisab ringkonnakohus järgmist.

17. Süüdistuse kohaselt võttis T. Soop kannatanu M.M. elt rinnust kinni ning ähvardas

teda Paala järve ära uputada, kui ei saa temalt raha. Seda, millega süüdistatav kannatanut

ähvardas, kinnitavad eelkõige kannatanu ütlused. M.M. e sõnul oli ta varasemas T. Soobi

kriminaalasjas tunnistajaks ja nüüd tuli T. Soop ja ütles, et on aeg hakata arveid klaarima. T.

Soop haaras kohe ka kannatanust kinni ega lasknud tema kätt lahti. T. Soop ütles, et lähme

Paala järve ujuma, uputan su sinna ära (dtl 140).

18. Apellantidel on õigus selles, et tunnistaja P.S. nägi konflikti ja kannatanu rinnust

tirimist eemalt, ega kuulnud sel hetkel, mida T. Soop ütles. Sellegi poolest kuulis tunnistaja

sellele sündmusele vahetult järgnenud ajal räägitut. T. Soop lubas kannatanu Paala järve

ujuma viia ja muid selliseid „õnnetusi“ talle korraldada. Sündmus on jäädvustatud ka

tunnistaja mobiiltelefoni- ja vormikaameraga. Videosalvestised kinnitavad tunnistaja ütlusi

ning nende põhjal on selge, et kannatanu on T. Soopi käitumisest häiritud ning valmis ka

avaldust esitama. Mobiiltelefoniga tehtud videosalvestis on filmitud eemalt (politseibussist)

ning videol ei ole kuulda, mida mehed üksteisele ütlevad. Küll aga on näha, kuidas T. Soop

tirib kannatanut riietest (rinnust). Vormikaamera salvestiselt nähtub, kuidas T. Soop ütleb

kannatanule, et võlg tuleb ära maksta. T. Soop ütleb, et viimane kukub niikuinii vastu asfalti

puruks (07.12.16). Kella 07.15.31 ajal ütleb T. Soop, et ta ei löö M.M. t, aga ta kukub, mille

peale M.M. vastab, et „näe kukun ja upun ja rebib riideid“. Korduvalt käib meestevahelisest

jutust läbi ka ujuma minek. Nt kell 07.16.53 ütleb T. Soop „lähme ujuma“. Kannatanu

nimetab T. Soopi käitumist korduvalt hirmutamiseks (II kd tl 53).

19. Tunnistaja ütlused ja videosalvestistelt nähtuv riimuvad kannatanu ütlustega.

Kannatanu sõnul ähvardati teda Paala järve uputamisega. Kuigi selle momendi kohta

videosalvestisi ega pealtnägijaid ei ole, nähtub T. Soopi edasisest käitumisest ja sõnadest, et

„ujumine“ on juba enne tunnistaja sündmuspaika jõudmist meeste vahel jutuks olnud.

Arvestades T. Soopi väliselt ähvardavat käitumist (rinnust tirimine), on igati loogilised ja

usaldusväärsed kannatanu ütlused, et T. Soop samal ajal ka ähvardas teda. T. Soobi väide, et

ta hoidis vaid kannatanu kätest kinni, et viimane ei saaks teda lüüa, on videsalvestiselt

nähtuvaga ümber lükatud. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et

kannatanu ja tunnistaja ütlustega ning videosalvestistega on tõendamist leidnud, et T. Soop

ähvardas M.M. t järve uputamisega.

20. Teiseks tuleb tuvastada, kas kannatanu tundis T. Soobi ähvardusest tingituna ka hirmu.

Kannatanu ütlusest nähtuvalt on T. Soop temaga varemgi vägivaldne olnud, mistõttu oli tal

alust ähvardust karta. Kannatanu on kuulnud, et T. Soop on ka teiste isikutega vägivaldne

olnud. Kui T. Soop ütles, et uputab kannatanu Paala järve ära, siis kannatanu sõnul võib seda

T. Soobist uskuda küll (dtl 142). See teadmine koosmõjus T. Soobi agressiivse käitumisega

on piisav, et ähvardus mõjuks kannatanu jaoks tõsiseltvõetavana. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu poolt tuvastatuga, et kannatanul oli põhjust tunda T. Soobi suhtes hirmu ning võtta

tema ähvardust tõsiselt (maakohtu otsus lk 7). M.M. oli see, kes tundis vajadust mööduvale

politseibussile käega viibata. Kui T. Soop tundus videosalvestistel heas tujus ja kohati lõõpiv,

siis kannatanu süüdistatava sõnu naljana ei võtnud. Ta nimetas korduvalt T. Soobi sõnu

hirmutamiseks. Olukorras, kus politseiametnik oli valmis meestel rahumeelselt laiali minna,

ütles kannatanu juba siis, et on valmis ka „pabereid täitma“ ehk T. Soopi vastu avalduse

esitama. Eeltoodu kogumis näitab seda, et kannatanu jaoks oli T. Soopi öeldu hirmu tekitav.

KarS § 203 lg 1

21. T. Soobi poolt Viljandi Takso OÜ sõiduauto Toyota Camry kahjustamine on samuti

tõendamist leidnud. T. Soobi väide, et sõiduki tagatuli oli varem katki ning ta ei jõuakski vaid

käega lüües seda katki teha, ei pea kolleegiumi hinnangul paika. Esiteks räägib tagatule

lõhkumisest tunnistaja A.M. . Ka tunnistaja V.A. kinnitas, et nägi, kuidas T. Soop lõi

korduvalt vastu A.M. kasutuses olnud sõiduki tagatuld. Lisaks on asjas ka Circle K

turvakaamera salvestis, millelt on samuti näha, kuidas T. Soop lööb korduvalt käega värvi

sõiduki tagumise tule pihta. 18.09.2024 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodelt 7 ja

8 nähtuvad sõiduki Toyota Camry kahjustused: tagumisel parempoolsel tulel mõra ja

pagasiluugil mõlk. Seega ei ole tagatuli täielikult purustatud, vaid tule klaasis on mõra.

Kolleegiumi hinnangul on sellise kahjustuse tekkimine kooskõlas tule pihta käega korduvalt

löömisega.

22. Küll aga väärib tähelepanu kaitsja väide, et kuriteoga ei ole tekitatud olulist kahju ning

KarS § 203 lg 1 kuriteokoosseis on seetõttu täitmata. Nimelt on kuriteona karistatav vaid

selline võõra asja rikkumine või hävitamine, millega on tekitatud oluline kahju, s.o kahju, mis

ületab 4000 eurot (KarS § 121 p 1).

23. Maakohus on olulise kahju lugenud tõendatuks Rael Autokeskus OÜ poolt 18.09.2024

koostatud kalkulatsiooniga (kalkulatsioon, tööde kokkuvõte, varuosade kokkuvõte,

pindõgvenduste kokkuvõte, värvitööde kokkuvõte, plastitööde kokkuvõte, tööetappide

kokkuvõte ja lisatud fotodega), millest nähtuvalt oli Toyota Camry remondi kogumaksumus

4089,76 eurot, millele lisandub käibemaks 889,75 eurot, s.o kokku 4989,51 eurot (I kd, tl 94–

116).

24. Kalkulatsioon on prognoos, arve näitab tegelikku tööde maksumust. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb sellises olukorras lähtuda tegelikust taastamismaksumusest. Kriminaalasja

materjalide hulgas on Rael Autokeskus OÜ poolt 29.10.2024 koostatud arve, millelt nähtub

teostatud tööde ja materjali maksumus (II kd tl 3-4). Arve on esitatud summas 3575,71 eurot,

millele lisandub käibemaks 786,66 eurot, s.o kokku 4362,36 eurot. Salva Kindlustus AS-i

16.10.2024. a garantiikirjast nähtub, et kindlustusandja garanteerib sõiduki Toyota Camry

taastamisremondi maksumuse tasumise Rael Autokeskus OÜ poolt 16.10.2024 esitatud

eelkalkulatsiooni alusel kuni summani 3175,70 eurot. Eelkalkulatsiooni summast on maha

arvestatud käibemaks summas 786,66 eurot ja omavastutuse osa 400 eurot (II kd tl 1). Seda,

et kannatanu on Rael Autokeskus OÜ-le tasunud omavastutuse ja käibemaksu kokku summas

1186,66 eurot, kinnitab maksekorralduse teatis (II kd tl 2). Ülejäänud 3175,71 eurot arvest

tasus Rael Autokeskus OÜ-le kindlustusandja. Seda kinnitas kohtus ka kannatanu esindaja

Y.S. , kes vähendas enda nõuet süüdistatava vastu 400 euro ehk tasutud omavastuseni.

Käibemaksu summas 786,66 eurot kannatanu ei nõua, kuna on selle käibemaksukohuslasena

riigilt tagasi saanud (dtl 156).

25. Eeltoodust selgub seega, et lõhutud sõiduauto Toyota Camry remont läks kokku

maksma 4362,36 eurot koos käibemaksuga ehk 3575,71 eurot ilma käibemaksuta. Järgnevalt

tuleb vastata küsimusele, kas olukorras, kus kannatanu on käibemaksu riigilt tagasi saanud,

tuleb tekitatud kahju suurust hinnates lähtuda remonttööde maksumusest koos käibemaksuga

või ilma.

26. Erinevalt prokuratuurist on kolleegium seisukohal, et kahju suuruse kindlakstegemisel

tuleb lähtuda käibemaksuta summast.

27. Riigikohus on KarS § 203 lg 1 koosseisulise tagajärje osas märkinud järgmist. KarS §

203 paikneb karistusseadustiku 13. peatüki 1. jaos, mis näeb ette süüteod omandi vastu.

Seetõttu tuleb asja rikkumise või hävitamisega tekitatud varalise kahju kui kuriteo

koosseisulise tunnuse tuvastamisel lähtuda samadest põhimõtetest, mis on VÕS §-s 132 ette

nähtud asja hävitamise, kaotsimineku või kahjustamise korral hüvitatava kahju suuruse

kindlakstegemiseks. VÕS § 132 lg-st 3 tuleneb, et kui asja on kahjustatud, hõlmab

kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise.

Kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse

kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara

koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahju suuruse

kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest

(RKKKo 1-21-2315/77 p 41–42).

28. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Selle sätte kohaldamiseks Riigikohtu poolt

antud juhiste kohaselt peab kahjuhüvitis olema nii suur, et kannatanul oleks kahju hüvitamise

ajal võimalik soetada samaväärne asi (RKTK 2-16-6563/81 p 31). Sama põhimõte kohaldub

asja rikkumise korral – hüvitis peab võimaldama kannatanul vara senist koosseisu taastada.

29. Kannatanul oli võimalik vara taastada 3575,71 euro eest. Seega ei ole T. Soop enda

tegevusega põhjustanud olulist kahju KarS § 121 p 1 mõttes ega vastuta KarS § 203 lg 1 järgi.

30. Kuigi süüdistatava käitumises pole tuvastatud asjaoludel võimalik sedastada kuriteo

tunnuseid, ei too see iseenesest kaasa tema õigeksmõistmist. Nimelt sätestab KrMS § 274 lg

1, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada, kui KrMS § 199 lg 1 p-s 1 ette nähtud juhul vastab

süüdistatava tegevus väärteo tunnustele. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette

võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, on

kriminaalasjas võimalik süüküsimust ette otsustamata kujundada üksnes abstraktne seisukoht,

kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused (vt nt RKKK nr 1-19-1849/43, p

31, 1-20-7409 p 20). Kolleegium märgib, et T. Soopi tegu võib vastata KarS § 218 lg-s 1

sätestatud väärteo tunnustele, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu. Nimetatud

koosseisu alla kvalifitseeritakse mh võõra asja rikkumine, kui sellega ei ole tekitatud olulist

kahju (KarS § 218 lg 4).

31. Eeltoodust tulenevalt lõpetab ringkonnakohus T. Soopi suhtes kriminaalmenetluse

KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel, sest süüdistatava tegevus võib vastata väärteo

tunnustele. Materjalid nimetatud episoodis tuleb edasiseks menetlemiseks edastada Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile.

KarS § 121 lg 2 p 3

32. Süüdistuse kohaselt lõi T. Soop 20.09.2024 kella 20.15 paiku Viljandi linnas Endla tn

1 asuvas Circle K teenindusjaamas käega ühe korra turvafirma AS G4S Eesti töötajat M.R. i

kõri piirkonda, tekitades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o

kaela muude piirkondade pindmise vigastuse.

33. Siingi on maakohus ammendava põhjalikkusega tuvastanud, et T. Soop on toime

pannud süüdistuses etteheidetava teo. Alusetu on T. Soobi väide, et kohus on arvesse võtnud

ainult kannatanu ütlusi ning teinud temast süüdlase. Lisaks kannatanu ütlustele annavad

objektiivse pildi toimunust ka vormikaamera salvestis ja Circle K turvakaamerate salvestised.

Tutvunud samuti eelmainitud salvestiste ning nende vaatlusprotokollidega (II kd tl 22–25; 26–

33), ei ole ringkonnakohtu hinnangul kahtlust selles, et T. Soop lõi käega turvafirma töötajat

kõri piirkonda. Seda, et T. Soobi löök kannatanu pihta oli piisavalt tugev, tekitamaks

viimasele tervisekahjustuse – kaela muude piirkondade pindmine vigastuse – tõendavad M.R.

i ütlused ja tema ravidokumendid. Samuti pole kahtlust, et sellise löögi ja tervisekahjustustega

kaasnes ka valu.

34. Mõlemad apellandid on seisukohal, et T. Soop ei löönud M.R. i tahtlikult. T. Soop oli

ärritunud ja pinges ning vehkis oma kätega. Isegi kui tema käsi tabas kannatanu

kõripiirkonda, juhtus see ettevaatamatusest. T. Soop märkis, et kui ta oleks tahtnud

kannatanut lüüa, oleks ta seda teinud oma parema käe rusikaga.

35. Seega on küsimus vaid T. Soobi tahtluse vormi osas. Maakohus leidis, et kuritegu on

toime pandud otsese tahtlusega. Otsest tahtlust süütegu toime panna järeldas maakohus ründe

intensiivsusest – tegemist on keskmise intensiivsusega kehalise väärkohtlemisega, kuna teoga

kaasnesid kannatanule tagajärjena nii tervisekahjustus kui ka füüsiline valu.

36. Kolleegiumi hinnangul pani T. Soop nii valu kui ka tervisekahjustuse tekitamise toime

kaudse tahtlusega. T. Soop oli ärritunud ja laamendas tanklapoes. Turvatöötaja lähenes talle,

pani käe süüdistatava õlale ning seejärel T. Soop pööras ärritunult ümber ja lükkas

turvatöötajat endast eemale, vehkis käega ja tabas käeseljaga kannatanu kaelapiirkonda.

Selliselt reageerides ja kannatanu pihta käega minnes pidas T. Soop vähemalt võimalikuks, et

põhjustab oma tegevusega endast oluliselt väiksemale naisterahvale valu ja kergema

tervisekahjustuse.

37. Vaidlus puudub selles, et T. Soobil on kehtivad kriminaalkaristused KarS § 121 lg 2 p

3 järgi ning seetõttu tuleb tema tegu kvalifitseerida korduvana KarS § 121 lg 2 p 3 alusel.

KarS § 263 lg 1 p 1

38. Süüdistuse kohaselt võttis T. Soop avalikus kohas kinni G.M. õlast ja tõmbas ta

pikali, mille tagajärjel G.M. kukkus ning tema põlvedele, ninale ja kätele tekkisid

marrastused. Seejärel lõi T. Soop G.M. ühe korra jalaga paremale poole roiete piirkonda. T.

Soop tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o kolme roide olulise nihketa

murrud.

39. Apellandid ei eita konflikti toimumist, kuid on mõlemad seisukohal, et hoopis

kannatanu läks T. Soopi ründama ning viimane vaid kaitses ennast, tõmmates kannatanu

pikali. Löömist ei ole olnud ning kannatanul tekkinud roiete murrud võivad olla põhjustatud

mõnest hilisemast kukkumisest, kuna kannatanu oli purjus.

40. Maakohus on tuvastanud sündmuste käigu ning analüüsinud põhjalikult kogutud

tõendeid. G.M. oli 23.09.2024 kella 12 paiku Turu parklas ja istus seal taksosse. Seal samas

olnud T. Soop ärritus, sest oli ise seda taksot soovinud. Ilm oli soe ja kannatanul oli autoaken

oli lahti. Ärritunud T. Soop võttis läbi akna kannatanul peas olnud päikeseprillid ja kõndis

nendega minema. Kanntanu astus taksost välja ja läks süüdistatavale järgi, karjudes, et „anna

prillid tagasi“. Kuna T. Soop ei andnud, tahtis kannatanu teda lüüa. Seejärel surus T. Soop

kannatanu kõhuli maha ja lõi teda jalaga (tunnistaja K.J. i ütlused, dtl 159–161). Kannatanu

G.M. sõnul lõi T. Soop teda ühe korra jalaga keha paremasse külge hetkel, kui kannatanu oli

maas käpuli (dtl 134). Seega nägi jalaga tehtud löögiliigutust ka üks tunnistaja. Kuigi

tunnistaja ei näinud, kas jalalöök kannatanut ka tabas, kinnitavad kannatanut kehasse tabanud

lööki nii kanntanu ütlused kui ka haiguslugu (II kd tl 13). Lisaks rääkis kannatanu üleelatust

sündmuse järgselt kohe taksojuht H.H. ile ja juba Jämejalga tagasi jõudes politseiametnik

A.P. ile. H.H. ile ütles kannatanu, et sai T. Soobilt peksa. Politseiametnikule ütles kannatanu,

et T. Soop tõmbas ta pikali maha ja lõi ühe korra jalaga kõhu piirkonda (dtl 157).

41. Haigusloost nähtuvalt teostati kannatanule 23.09.2024 kell 14.00 rindkere

röntgenülesvõte, millega tuvastati paremal 9., 10., ja 11. roide olulise nihketa murd.

Politseiametniku tehtud fotodelt nähtuvad G.M. välised vigastused: marrastused ninal, käel ja

põlvel (II kd tl 8–10).

42. Sarnaselt maakohtule on ka ringkonnakohus seisukohal, et kannatanu ja tunnistajate

ütlustega ning kannatanu ravidokumentidega on tõendamist leidnud, et T. Soop tiris

kannatanu pikali maha, tekitades kannatanule marrastused ja lõi teda ühe korra jalaga keha

paremasse külge, tekitades kannatanule 9., 10. ja 11. roide olulise nihketa murrud ja valu.

Kannatanul tuvastatud marrastused on kooskõlas sellega, et süüdistatav ta maha tiris. Roiete

murrud on kooskõlas jalaga tehtud löögiga kannatanu paremale küljele. Kolleegiumi

hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed ning puudub alus kahelda tema ütlustes

vigastuste saamise kohta. Ütlused riimuvad tunnistajate ütlustega ning dokumenteeritud

vigastustega. Vastuolusid kannatanu ütlustes kohus ei tuvasta. Kuigi kannatanu oli alkoholi

tarvitanud, ei ole eluliselt usutav, et kannatanu vigastused oleks tekkinud kuriteosündmuse

järgselt (kuid enne kella 14.00 teostatud röntgenit) sellest, et kannatanu ise kusagil koduteel

Jämejala pargis kukkus.

43. Ringkonnakohus märgib veel, et isegi juhul, kui kannatanu läkski süüdistatavale järele

ja proovis endale kuuluvaid päikeseprille teatava jõuga tagasi saada, ei õigusta see T. Soobi

sedavõrd jõhkrat reageeringut. Käpuli maas oleva kannatanu jalaga rindkere piirkonda

löömine ei ole kuidagi seotud ründe tõrjumisega, vaid kinnitab ennekõike seda, et T. Soop on

kergesti ärrituv ning vägivallategudele kalduv.

44. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud ka selle, et sündmus toimus avalikus kohas

ning T. Soop häiris oma tegevusega mitmeid kõrvalisi isikuid, kes konflikti pealt nägid (sh

K.J. i). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et KarS § 263 lg-s 1 sätestatud kuritegu on

toime pandud otsese tahtlusega.

KarS § 274 lg 1

45. T. Soopi süüdistatakse selles, et tema, olles kinnipeetav Tartu Vanglas, ähvardas

07.10.2024 kella 18.42 paiku süüdimõistetute eluhoone S-1 eluosakonna kambris nr 116

ametiülesandeid täitvat valvur L.P. d tapmisega.

46. T. Soobi sõnul ei ähvardanud ta konkreetset valvurit, vaid oli lihtsalt ärritunud ja

lõugas. Kolleegium leiab, et see väide on ümber lükatud kannatanu kehakaamera salvestisega,

millele sündmus on jäädvustatud (II kd tl 72-78). Videosalvestiselt on näha, kuidas vähemalt

osad T. Soobi solvangud ja ähvardused on suunatud konkreetselt kannatanule, mitte üldistatult

viha käigus karjutud. Mh ütleb T. Soop kannatanule: Panen praegu kohe pasunasse sulle

praegu nahhui. Nii kui rauad lahti teed, ma panen sulle kohe lõuga, raisk! Veidi hiljem ütleb

süüdistatav kannatanule: Sa oled ühe jalaga hauas raisk! Kokkuvõtvalt on selge, et

ähvardused on suunatud valvur L.P. le.

47. Teine apellatsiooniväide on, et kannatanu ei tundnud hirmu ega võtnud ähvardusi

reaalsena, kuna vastasel juhul poleks ta enam hiljem uuesti süüdistatava kambri juurde läinud.

Maakohus on ähvarduste sisu ja nende veenvust kannatanu jaoks põhjalikult käsitlenud

(otsuse lk-d 17-18) ning nõustudes maakohtu põhjendustega ja järeldustega, ei pea kolleegium

vajalikuks neid korrata. Asjaolu, et kannatanu L.P. on ka pärast kuriteosündmust pidanud T.

Soobiga töö käigus kokku puutuma, ei tähenda, et ähvardused polnud kannatanu jaoks

veenvad ja tõsiseltvõetavad. Lisaks selgitas kannatanud, et sel momendil, kui ta pidi hakkama

käeraudu eemaldama ning süüdistatav teda ähvardas, võttis ta endale väikse mõtlemisaja.

Õnneks tulid sel hetkel teised valvurid sinna, kuid kui neid ei oleks tulnud, oleks L.P. lasknud

ilmselt kellelgi teisel käerauad eemaldada (dtl 144). Kolleegiumi hinnangul näitab seegi, et T.

Soopi käitumine ja ähvardused olid kannatanu jaoks veenvad.

48. Vaidlust ei ole selles, et kannatanu L.P. Tartu Vangla valvurina täitis oma

ametikohustusi süüdistatava kui kinnipeetava (vahistatu) suhtes. Seega pani T. Soop toime

KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu

seoses tema ametikohustuste täitmisega. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et tegu

on toime pandud otsese tahtlusega. Nõustuda ei saa kaitsja väitega, et T. Soobil puudus tahe

kedagi ähvardada, kuna ta ei mõelnud öeldut tõsiselt. Tõendid kinnitavad, et T. Soop oli väga

ärritunud ning korduvalt solvas ja ähvardas valvurit. Olukorras, kus isik hakkab öeldut veel

üle kordama ning teeb mitmeid ähvardusi, tegutseb ta juba teadvalt. Ehk tegu ei ole n-ö

kogemata üle huulte lipsanud mõttega, vaid T. Soop teadis, et ta ähvardab oma sõnadega

kannatanut.

(II)

49. T. Soop karistuse liiki ega määra vaidlustanud ei ole. Kaitsja on palunud apellatsiooni

osalise rahuldamise korral karistust kergendada.

50. Maakohus mõistis T. Soobile järgmised karistused: KarS § 120 lg 1 järgi 6 kuud

vangistust, KarS § 203 lg1 järgi 2 aastat ja 3 kuud vangistust, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2

aastat ja 6 kuud vangistust, KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning KarS §

274 lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

51. Kuna KarS § 203 lg-s 1 sätestatud teo osas kuulub kriminaalmenetlus lõpetamisele,

tühistab ringkonnakohus T. Soobile selle teo eest mõistetud karistuse.

52. Ringkonnakohus on seisukohal, et T. Soobile KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 263 lg

1 p 1 ning § 274 lg 1 järgi mõistetud üksikkaristused vastavad T. Soobi süü suurusele ja

kehtivale kohtupraktikale. Maakohus on iga kuriteo puhul karistuse liigi ja määra kujunemist

põhjalikult selgitanud. Kaitsja palve karistust kergendada on üldsõnaline ega sisalda

konkreetseid argumente, mis annaks mingigi aluse karistuse muutmiseks. Kolleegiumi

hinnangul ei ole maakohus irdunud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistamise alustest, võttes

arvesse nii kuritegude asjaolusid kui ka T. Soopi iseloomustavaid andmeid. Seega puudub

alus eelnimetatud üksikkaristuste muutmiseks.

53. Küll aga kuulub muutmisele T. Soobile mõistetud liitkaristus. Maakohus suurendas

üksikkaristustest raskeimat (2 aastat ja 6 kuud vangistust) ja mõistis KarS § 64 lg 1 alusel

kõigi viie kuriteo eest liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kuna KarS § 203 lg 1 järgi

kvalifitseeritud teo eest mõistetud karistuse osas tuleb maakohtu otsus tühistada, tingib see ka

T. Soobile mõistetud liitkaristuse vähendamise. Arvestades KarS § 203 lg 1 järgi mõistetud

karistuse määra, on maakohus selle teoga seonduvalt suurendanud raskeimat üksikkaristust

hinnanguliselt 2 kuu võrra. Ringkonnakohus on seisukohal, et T. Soobile on põhjendatud

mõista KarS § 64 lg 1 alusel uueks liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

54. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.–

22.09.2024, s.o 3 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 9

kuud ja 27 päeva vangistust. T. Soobile vangistuse kandmise algusajaks lugeda tema

kahtlustatavana kinnipidamine 26.09.2024.

(III)

55. Maakohus leidis, et T. Soop on KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime

pannud ning vastutab kannatanule Viljandi Takso OÜ-le varalise kahju tekitamise eest.

Maakohus rahuldas Viljandi Takso OÜ tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes ja mõistis T.

Soobilt välja 400 eurot Viljandi Takso OÜ kasuks.

56. KrMS § 296² lg 1 p 4 sätestab, et kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata, kui

kriminaalmenetlus lõpetatakse. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et T. Soop ei tekitanud

Viljandi Takso OÜ sõiduki lõhkumisega olulist kahju ega vastuta KarS § 203 lg 1 järgi,

kuulub kriminaalmenetlus selles teos lõpetamisele. Sellest tulenevalt tuleb ka Viljandi Takso

OÜ tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

57. Tulenevalt KrMS § 274 lg-st 4 ning § 2962 lg-st 3 selgitab kohus kannatanule, et kuigi

tsiviilhagi jäi kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu läbi vaatamata, võib hagi esitada

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(IV)

58. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, siis tuleb kujundada

seisukoht ka maakohtu menetluses tekkinud õigusabikulude osas.

59. KrMS § 183 lg 2 näeb ette, et kui kriminaalmenetlus lõpetatakse ja kriminaalasja

materjalid saadetakse väärteomenetluse alustamise otsustamiseks seoses väärteo tunnuste

ilmnemisega, võib nende menetluskulude kandmise, mis oleksid tekkinud ka

väärteomenetluses, jätta otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. Samas näeb KrMS § 183 lg

1 ette üldreeglina, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik.

60. Riigikohus on selgitanud, et kriminaalasja menetleja peab menetlust lõpetades ja

kriminaalasja materjale väärteomenetluse alustamise otsustamiseks saates tuvastama

kriminaalmenetluse kulu olemasolu ja suuruse ning andma hinnangu, kas see kulu oleks

tervikuna või mingis osas eelduslikult tekkinud ka väärteomenetluses. Jaatava vastuse korral

on kriminaalasja menetleja pädev jätma selle kulu hüvitamise KrMS § 183 lg 2 esimese lause

alusel väärteoasja menetleja otsustada. Samas kogu see kulu, mida kriminaalasja menetleja

hinnangul sama teo kohta toimetatavas väärteomenetluses eelduslikult tekkinud ei oleks ega

tekiks ka edaspidi, tuleb juba kriminaalmenetlust lõpetades jätta KrMS § 183 lg 1 alusel riigi

kanda (RKKK 4-19-1809/48 p 22).

61. Maakohus mõistis T. Soobilt välja menetluskulud summas 3578,31 eurot, s.o sundraha

1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 2249,31 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluse

lõpetamine KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritud teos ei mõjuta süüdistatavalt välja mõistetava

sundraha suurust – T. Soop on süüdi tunnistatud neljas kuriteos ning süüdimõistva otsusega

kaasneb paratamatult ka sundraha tasumise kohustus. Küll aga võiks kriminaalmenetluse

osaline lõpetamine mõjutada maakohtu otsust T. Soobilt välja mõistetud kaitsjatasu osas.

62. Tegu, milles kriminaalmenetlus lõpetatakse, moodustab hinnanguliselt 20% kogu

süüdistuse mahust. See osa kaitsjatasust tuleb KrMS § 183 lg 1 alusel jätta riigi kanda. Seega

tuleb maakohtu otsus T. Soobilt kaitsjatasu väljamõistmise osas tühistada ning teha selles osas

uus otsus, millega mõista T. Soobilt välja kaitsjatasu 1799,45 eurot (s.o 80%) ja jätta

kaitsjatasu 449,86 eurot (s.o 20%) riigi kanda.

(V)

63. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ja § 340 lg-st 1, tühistab

ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18.03.2025. a otsuse osas, millega kohus mõistis T. Soobi

süüdi KarS § 203 lg 1 järgi ning karistas teda 2 aasta ja 3 kuu vangistusega. Ringkonnakohus

lõpetab eelnimetatud teos KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse, kuna

süüdistatava teos võivad esineda väärteo tunnused. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu

otsuse osas, millega rahuldati Viljandi Takso OÜ tsiviilhagi ja mõisteti kannatanu kasuks T.

Soobilt välja kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitis 400 eurot. Ringkonnakohtu otsusega

jääb tsiviilhagi läbi vaatamata. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele ka KarS § 64 lg 1 alusel

mõistetud liitkaristuse osas. Ringkonnakohus mõistab uue otsusega KarS § 64 lg 1 alusel

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel T. Soobile liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud

vangistust. Eelvangistust arvestades mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2

aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust.

64. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ka T. Soobilt välja mõistetud

menetluskulude osas. Uue otsusega kuulub T. Soobilt menetluskuludena riigi kasuks välja

mõistmisele 3128,45 eurot, s.o sundraha 1329 eurot ja kaitsjatasu 1799,45 eurot.

Menetluskulud summas 449,86 eurot jäävad riigi kanda.

65. Apellatsioonid kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

66. Määratud kaitsja Rein Napa on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi

tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tasutaotluse

kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 360

minutit, mille eest taotleb ta tasu 527,04 eurot, sh käibemaks 95,04 eurot. Kolleegium,

hinnates maakohtu otsuse ja apellatsiooni mahtu, leiab, et tasutaotlus kuulub rahuldamisele

osaliselt. Arvestades kaitsja apellatsiooni (sisulisi argumente ca 1,5 lk), on ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud tasutaotluse rahuldamine 3 tunni ulatuses. Selle ajakulu hulka mahub

kohtu hinnangul nii apellatsiooni koostamine, maakohtu otsusega tutvumine kui ka

kaitsealusega suhtlemine. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaitsjatasu taotluse

3 tunni, s.o 263,52 euro (sh käibemaks 47,52 eurot) ulatuses.

67. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike

1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna

ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu lahendi KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel, siis jäävad

menetluskulud summas 263,52 eurot riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)