2-25-7793/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

13. august 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-7793

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Moneyzen OÜ hagi G. S. vastu võlgnevuse nõudes

1746,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Moneyzen OÜ, registrikood 12541882

Hageja esindaja: Jana Loemaa

Kostja: G. S., isikukood XXX

Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada Moneyzen OÜ hagi G. S.-i vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista G. S.-ilt (S., isikukood XXX) Moneyzen OÜ (registrikood 12541882) kasuks

poolte vahel 06.08.2024 sõlmitud laenulepingust nr. XXX tulenev põhivõlgnevus 1200

eurot, intress 134,64 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot, haldustasu 5,88 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis alates 06.09.2024 kuni 20.05.2025 summas 101,94 eurot,

s.o kokku 1487,46 eurot.

3. Mõista kostjalt G. S.-ilt hageja Moneyzen OÜ kasuks viivis alates 21.05.2025 kuni

põhinõude summas 1200 euro täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,06% päevas, kuid

arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületa põhivõlga (s.o 1200

eurot).

4. Jätta hageja menetluskulud kostja G. S.-i kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 315 eurot ning mõista nimetatud

summa G. S.-ilt Moneyzen OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

2-25-7793

6. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (5)

2-25-7793

Hageja nõue ning seisukohad

1. Hageja esitas kohtule 20.05.2025 hagiavalduse G. S. vastu 06.08.2024 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 1200, intressi 134,64, haldustasu 5,88

euro, võlamenetlustasu 45 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 101,94 eurot ning

edasiulatuva viivise nõudes. Lepingu alusel sai kostja laenu 1200 eurot ning laen tuli

hagejale tagastada 22 kuu jooksul võrdsete osamaksetena. Lepingu krediidi kulukuse

määraks on 39,52% ning intressimääraks 29,54% aastas. Igakuine lepingu haldustasu on

1,20 eurot ning lepingutasu 22,80 eurot. Laenuleping oli sõlmitud digitaalselt s.o vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas ehk vastavalt VÕS § 408 lg 1 sätestatule. Kuna

laenutaotluse esitamisel oli kostjal Moneyzenis kehtiv laen nr XXX (sõlmitud 22.07.2024

summas 500 eurot), mis pidi olema tasutud uue laenuga (mis on käesoleva hagiavalduse

järgi nõude alus), siis uue laenu arvelt oli tasutud eelnev laen nr XXX kogusummas

509,14 eurot. Pärast eelneva laenu tasumist jääb pangakontole väljamaksmiseks = 1176,30

– 509,14 = 667,16 eurot. Kostja ei ole lepingu alusel teinud ühtegi tagasimakset. Kuna

kostja oli võlgnevuses vähemalt nelja osamakse tasumisega perioodil 06.09.2024-

06.12.2024, ütles laenuandja lepingu 02.01.2025 üles.

Kostja vastuväited ning seisukohad

2. Kohus toimetas hagi ja 21.05.2025 menetlusse võtmise määruse kostjale kätte

tähtitudpostiga 29.07.2025. Kostja hagile vastust tähtaegselt s.o 12.08.2025 ei esitanud.

Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

4. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et

kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga (TsMS § 444 lg 3).

5. Hageja taotles hagi p-s 3.4 juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta,

lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS 407 lõikele 1.

Kostja hagile tähtaegselt s.o 12.08.2025 vastust esitanud ei ole.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX. Kui majandus- või

kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on

tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu

tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu

kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).

7. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas

kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.

8. Leping sõlmiti 06.08.2024 ning sel ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr

16,65%. Lepingus märgitus krediidi kulukuse määr 39,52% on väiksem, kui lepingu

sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr ning seega VÕS

§ 406² lg-ga 1 kooskõlas.

9. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja

kontrollis kostja regulaarse sissetuleku olemasolu ning kohustuste (krediidikohustused ja

3 (5)

2-25-7793

majapidamiskulud) mahtu kostja poolt esitatud pangakontode väljavõtete alusel, kehtivate

maksehäirete puudumist. Hageja tuvastas, et kostja sissetulekud on 875,95 eurot ja

laenukohustusi 379,01 eurot kuus. Kostja majapidamiskuludena arvestas hageja 338,20

eurot kuus. Hageja on kogutud andmeid kogumis analüüsinud ning tuvastanud kostja

krediidivõimelisuse, s.o võimekuse maksta hagejale igakuist graafikujärgset osamakset

72,50 eurot kuus. Pärast eeltoodud kohustuste mahaarvamist jäi kostjale kätte veel 207,94

eurot. Seega ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist

hageja poolt. Kohus leiab, et kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmides on krediidiandja

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴).

10. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 06.08.2024 sõlmitud

laenulepingust nr. XXX tuleneva põhinõude 1200 eurot, intressi 134,64 eurot,

sissenõudmiskulu 45, haldustasu 5,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 101,94

eurot ning edasiulatuva viivise lepingus sätestatud määras s.o 0,06% päevas alates

21.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja

mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

12. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või

tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud

kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud

nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja

ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

13. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

14. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

15. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

315 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväidet esitanud. Riigilõiv on

4 (5)

2-25-7793

kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv 315 eurot. Riigilõiv on kohtute

infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

16. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.

17. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning kohtule teadaolevate

andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik

5 (5)