2-23-626/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

13.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-626

Kohtuasi

H.C avaldus täiteasjas nr 175/2021/451 täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11.10.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

R&M Ship Technologies Finland Oy määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja H.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Annika Murulaid

Puudutatud isik R&M Ship Technologies Finland Oy

(Soome Vabariigi registrikood 2117619-5), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta R&M Ship Technologies Finland Oy määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 11.10.2024 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud R&M Ship Technologies

Finland Oy kanda.

4. Mõista R&M Ship Technologies Finland Oy-lt H.C kasuks välja menetluskulude

hüvitis 500 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-23-626

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. H.C (avaldaja, võlgnik) esitas 13.01.2023 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus

lõpetada täiteasjas nr 175/2012/3173 täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu.

1.1. Avalduse kohaselt alustas kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur) R&M Ship

Technologies Finland Oy (puudutatud isik, sissenõudja) täitmisavalduse alusel avaldaja suhtes

täitemenetluse täiteasjas nr 175/2012/3173. Täitedokumendiks oli Helsingin Käräjäoikeus

17.11.2011 otsus nr 4614 (täitedokument). Kohtutäitur lõpetas esimese täitemenetluse

sissenõudja avalduse alusel 25.02.2021 otsusega. Kohtutäitur alustas 26.02.2021 sissenõudja

täitmisavalduse ja sama täitedokumendi alusel täitemenetluse täiteasjas nr 175/2021/451

(täitemenetlus). Täitmisel olev nõue on 101 852,29 eurot, millele lisanduvad täitekulud.

Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu. Kuna sissenõudja vaidles täitemenetluse lõpetamisele vastu, ei saanud kohtutäitur

täitemenetlust lõpetada.

1.2. Sissenõudja nõude täitmine on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 alusel

aegunud, sest täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisest veebruaris 2012 on

möödas üle 10 aasta. Täitedokumendi 2012 veebruaris esimest korda täitmiseks esitamise on

tuvastanud ka Pärnu Maakohus 30.06.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-22-9509. Samas on

nõude täitmine aegunud ka siis, kui täitedokument esitati esimest korda täitmiseks 12.12.2012

ning kui kohaldada täitedokumendi teist korda täimisele esitamise ajal kehtinud TsÜS § 159

redaktsiooni. Riigikohus on selle kohaldamise kohta mitmes lahendis selgitanud, et aegumist

ei loeta TsÜS 159 lg 2 järgi katkenuks mh juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel, ning aegumist

arvestatakse sel juhul täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise ajast (vt

RKTKo 13.12.2018, 2-15-16664, p 21; 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 29).

1.3. Täitmist ei ole alust lugeda TsÜS § 157 lg 6 alusel peatunuks. Kuni 29.03.2019 kehtinud

TMS § 14 lg 2 redaktsiooni järgi oli sissenõudja ühisvara jagamise hagi aegumistähtaeg üks

aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel

ebaõnnestus. Sissenõudja esitas ühisvara jagamise hagi 28.11.2022, olles selleks ajaks

hagemisõiguse kaotanud.

Sissenõudja seisukoht

2. Sissenõudja vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

2.1. Sissenõudja esitas täitedokumendi esimest korda täitmiseks 12.12.2012, mitte veebruaris

2012. Vastupidine ei tulene ka Pärnu Maakohtu 30.06.2022 määrusest tsiviilasjas nr 2-22-

9509, milles kohus lahendas kohtutäituri taotlust loa saamiseks avaldaja ruumidesse

sisenemiseks ja milles ei tulnud vastavat asjaolu isegi tuvastada.

2.2. Nõude täitmine ei ole aegunud. Teine täitemenetlus alustati 26.02.2021. Sel ajal kehtinud

TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude

aegumistähtaeg 10 aastat ning sama sätte lg 2 järgi algas aegumistähtaeg alates kohtuotsuse

jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Siinne täitedokument jõustus

20.12.2011, seega ei olnud aegumistähtaeg teise täitemenetluse algatamise ajaks veel

möödunud ning ei olnud takistusi selle uuesti täitmiseks esitamiseks. TsÜS § 159 lg 1 praegu

2-23-626

kehtiv redaktsioon jõustus 01.04.2021 ning kuna ei ole rakendussätteid selle tagasiulatuva

rakendamise kohta, tuleb kohaldada teise täitemenetluse alustamise ajal kehtinud TsÜS § 159

lg 1 redaktsiooni, millest lähtudes katkes aegumine täitedokumendi teistkordse täitmiseks

esitamisega ja algas uuesti 26.02.2021.

2.3. Nõude täitmine ei ole aegunud ka juhul, kui lähtuda tuleb täitedokumendi esimest korda

täitmiseks esitamise ajast, sest täitmise aegumine on alates 28.11.2022 TsÜS § 157 lg 6 alusel

peatunud. Nimelt peatub täitmise aegumine TsÜS § 157 lg 6 järgi täitemenetluse ajal

sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise

kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja

rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 6 alusel kohaldatakse

viidatud sätet ka enne 01.04.2021 täitmiseks esitatud nõuetele. Sissenõudja esitas 28.11.2022

Pärnu Maakohtule avaldaja ja tema abikaasa vastu ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamise

hagi, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-22-17896.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus rahuldas 11.10.2024 määrusega avalduse ning lõpetas täitemenetluse

nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jättis maakohus sissenõudja kanda ning mõistis

sissenõudjalt avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 800 eurot.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

täitedokumendiks on Soome kohtu 17.11.2011 otsus, mis jõustus 20.12.2011;

-

täitedokumendi alusel alustati esimest korda täitemenetlus 12.12.2012 ning

kohtutäituri tsiviilasjas nr 2-22-9509 esitatud väide selle algatamise kohta veebruaris

2012 oli ekslik;

-

esimene täitemenetlus lõpetati sissenõudja avalduse ja TMS § 48 lg 1 p 1 alusel

25.02.2021.

3.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täitedokumendist tuleneva nõude täitmine

aegunud ning täitemenetlus tuleb lõpetada.

Asjas ei ole tähtsust sellel, et esimene täitemenetlus lõpetati sissenõudja avalduse alusel

25.02.2021 ja järgmisel päeval alustati sama täitedokumendi alusel uus täitemenetlus. Nimelt

võib võlgnik TMS § 2231 lg 1 esimese lause järgi esitada kohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust

täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s

157 sätestatud tähtaeg. TMS § 2231 lg 1 jõustus 01.04.2021, mil muutus ka TsÜS § 159 lg 1

redaktsioon, mis seob aegumise katkemise ja uuesti algamise täitedokumendi esimest korda

täitmiseks esitamisega. Lisaks on Riigikohus ka varem kehtinud redaktsiooni osas selgelt

väljendanud, et kui täitemenetlus lõpetatakse sissenõudja avalduse alusel TMS § 48 lg 1 p 1

järgi, on tegemist täitedokumendi tagasivõtmisega, mida ei loeta kuni 01.04.2021 kehtinud

TsÜS § 159 lg 2 redaktsiooni järgi aegumise katkemiseks.

10-aastane aegumistähtaeg on möödunud sõltumata sellest, kas lähtuda selle kulgemise alguse

osas TsÜS § 157 lg 1 enne või pärast 01.04.2021 kehtinud redaktsioonist (varasem seob

aegumistähtaja alguse lahendi jõustumisega, hilisem esimest korda täitmiseks esitamisega).

Sissenõudja nõude täitmine on seega aegunud, kui ühisvara jagamise hagi esitamine

tsiviilasjas nr 2-22-17896 aegumist TsÜS § 157 lg 6 alusel ei peatanud. Kuna sissenõudja

2-23-626

esitas hagi 28.11.2022 ja nõude aegumisele tuleb kohaldada selle algamise ajal kehtinud

seadust ehk TsÜS § 157 lg-t 2, siis algas nõude täitmise aegumistähtaeg täitedokumendi

jõustumisest, s.o 20.12.2011. Nõude täitmine aegus seega 20.12.2021, st enne märgitud hagi

esitamist.

3.3. Avalduse rahuldamise tõttu on õiglane jätta avaldaja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel sissenõudja kanda. Avaldaja lepingulise esindaja

tunnitasu 100 eurot on põhjendatud. Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on aga põhjendatud

ja vajalik osaliselt, s.o 8 tunni ulatuses. Hüvitavate menetluskulude suurus on seega 800 eurot,

mis tuleb sissenõudjalt avaldaja kasuks välja mõista.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt jääb sissenõudja maakohtu menetluses esitatu juurde, lisades

järgmist. Täitemenetluse alustamise ajal kehtinud TsÜS § 159 lg 1 alusel oli võimalik

täitedokumendiks oleva kohtulahendi korduv täitmiselt tagasivõtmine ja selle uuesti

täitmiseks esitamine, kui see toimus enne 10 aasta möödumist viimasest sundtäitmisele

esitamisest. Seletuskirja järgi on 01.04.2021 jõustunud TsÜS § 159 lg 1 muudatuse eesmärk

seni kehtinud regulatsioonist tulenevat olukorda edaspidi muuta ning lugeda aegumine

katkenuks üksnes täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Täitedokumendi teist

korda täitmiseks esitamisega 26.02.2021 algas seega uus 10-aastane aegumistähtaeg.

Maakohus on täitemenetluse alustamise ajal kehtinud TsÜS § 159 lg 1 redaktsiooni kohta

käivat Riigikohtu praktikat kohaldanud poolikult ja vääralt. Riigikohus pidas lubatavaks

täitedokumendiks oleva kohtulahendi korduvat sundtäitmisele esitamist, kui see toimub 10

aasta jooksul kohtulahendi jõustumisest. Riigikohus ei avaldanud aga seisukohta, et

täitedokumendiks oleva kohtulahendi sundtäitmiselt tagasivõtmise korral oleks seda võimalik

sundtäita ainult 10 aasta jooksul jõustumisest. Samuti ei tulene sellest, et selle aja sees

täitedokumendi uuesti täitmiseks esitamisel aegumine ei katke. Äärmisel juhul saaks

Riigikohtu käsitlust lugeda sarnaseks alates 01.04.2021 kehtiva TsÜS § 159 lg 1

redaktsiooniga. Igal juhul ei ole Riigikohus leidnud, et täitedokumendi täitmiseks esitamine

täitmise aegumist üldse ei mõjutaks ja seda kordagi ei katkestaks. Siinne täitedokument oli

seega igal juhul sundtäidetav 10 aasta jooksul alates selle esimest korda täitmiseks

esitamisest, s.o kuni 12.12.2022. Maakohtu käsitlus täitmise aegumise kohta 10 aasta

möödumisel täitedokumendi jõustumisest on ebaõige ja lühendab täitmise aegumise tähtaega

nii vana kui ka uue regulatsiooniga võrreldes.

Maakohus on õigesti leidnud, et ühisvara jagamise hagi esitamine on täitmise aegumise

peatumise aluseks TsÜS § 157 lg 6 mõttes. Täitmine ei olnud aga hagi esitamise ajaks

aegunud, mistõttu hagi esitamine peatas selle aegumise.

5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Avaldaja jääb maakohtu menetluses esitatu juurde, lisades järgmist. Täitmise aegumine ei

katkenud 21.02.2021 täitmisavalduse esitamisega ega alanud uuesti. Kuna esimene

täitemenetlus lõpetati sissenõudja avalduse alusel 25.02.2021, ei katkenud TsÜS § 159 lg-st 2

lähtuvalt aegumine ka 12.12.2012 täitmisavalduse esitamisega. Täitmise aegumistähtaeg

hakkas seega kulgema täitedokumendi jõustumisest 20.12.2011 ja lõppes 20.12.2021.

2-23-626

Kuivõrd täitmine oli sissenõudja 28.11.2022 ühisvara jagamise hagi esitamise ajaks aegunud,

ei saanud aegumine enam peatuda.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS

§-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust

kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS

§ 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda

neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. TsÜS § 157 lg 1 nägi alates 05.04.2011 kuni 30.03.2021 kehtinud sõnastuses ette, et

jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude

täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. Alates TsÜS-i jõustumisest kuni 30.06.2018 nägi

TsÜS § 157 lg 2 ette, et lg-s 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse

jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks

muutumist. 01.07.2019 jõustus muudatus, millega kehtestati TsÜS § 157 lg 11 ja TsÜS § 157

lg-t 2 täiendati viitega TsÜS § 157 lg-le 11. 01.04.2021 jõustusid muudatused, millega mh

korrastati TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 teksti selliselt, et neist nähtuks üheselt, et need reguleerivad

jõustunud kohtulahendiga tunnustatud ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise

aegumist, mitte nõude aegumist, st sisulisi muudatusi aegumistähtaegade pikkuse ega

arvestamise põhimõtete osas ei tehtud.

Seega, kuna siinsel juhul jõustus täitedokumendiks olev kohtulahend 20.12.2011, oleks sellest

tulenevate nõuete täitmine aegumise katkemiste või peatumisteta 10-aastase aegumistähtaja

möödumise tõttu aegunud 20.12.2021.

9. Kolleegiumi hinnangul ei saa aegumist lugeda katkenuks ei täitedokumendi 03.12.2012 ega

25.02.2021 täitmiseks esitamisega.

9.1. TsÜS § 159 lg 1 nägi alates TsÜS-i jõustumisest kuni 30.03.2021 kehtinud sõnastuses

ette, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega, ning lg 2

sätestas, et aegumist ei loeta katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks või kui

täitedokument võetakse enne täitetoimingut tagasi või kui tehtud täitetoiming tühistatakse.

Alates 01.04.2021 kehtivas redaktsioonis sätestab TsÜS § 159 lg 1, et jõustunud

kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise

aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Sama

sätte lg 2 järgi ei loeta aegumist katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks.

9.2. Täitedokumendi täitmiseks esitamise ajaks tuleb pidada täitmisavalduse kohtutäiturile

esitamise aega. Asja materjalide kohaselt alustati esimene täitemenetlus sissenõudja

03.12.2012 täitmisavalduse alusel ja teine täitemenetlus sissenõudja 25.02.2021

täitmisavalduse alusel (vt kohtutäituri 07.02.2023 vastus kohtunõudele ning sellele lisatud

sissenõudja 03.12.2012 ja 25.02.2021 täitmisavaldused, dtl-d 49, 54 ja 56–58).

2-23-626

9.3. Maakohus kohaldas selle hindamisel, kas aegumine katkes täitedokumendi täitmiseks

esitamistega, õigesti enne 01.04.2021, s.o täitmisavalduste esitamise ajal kehtinud TsÜS §

159 lg-te 1 ja 2 redaktsiooni ega eksinud viidatud sätete tõlgendamisel.

Sel ajal kehtinud TsÜS § 159 lg 2 kohta käivast Riigikohtu praktikast tuleneb, et

„täitedokumendi tagasivõtmiseks“ selle sätte tähenduses tuleb lugeda eelkõige TMS § 48 lg 1

p 1 järgset täitemenetluse lõpetamist sissenõudja avalduse alusel ning sel juhul ei loeta

aegumist katkenuks ja seda arvestatakse täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks

muutumise ajast (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 29; RKTKo 13.12.2018, 2-15-16664,

p 21).

Seega, kuna kohtutäitur lõpetas esimese täitemenetluse 25.02.2021 otsusega (dtl 29) TMS §

48 lg 1 p 1 alusel, langes aegumise katkemise toime sel ajal kehtinud TsÜS § 159 lg 2 alusel

tagasiulatuvalt ära (vt ka TsÜS komm (2010), § 159, p 3.2.2). See tähendab, et 03.12.2012

täitmisavalduse esitamisega aegumine ei katkenud ning aegumistähtaja alguseks tuli jätkuvalt

lugeda täitedokumendi jõustumise aega ehk 20.12.2011.

Kuigi 25.02.2021 täitmisavalduse esitamise ajal kehtinud TsÜS § 159 lg-st 1 ei tulene

erinevalt kehtivast TsÜS § 159 lg-st 1, et täitmise aegumine ei saaks katkeda täitedokumendi

teist korda täitmiseks esitamisega, saab seda kolleegiumi hinnangul järeldada nii sätte

eesmärgist kui ka Riigikohtu seisukohast, et sellega, et aegumist ei loeta täitemenetluse

lõpetamisel sissenõudja avalduse alusel katkenuks, välditakse korduva täitemenetluse

algatamisega aegumise ebamõistlikult pikaks venitamist (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13,

p 29). Sätte peamiseks eesmärgiks saab pidada seda, et pärast täitemenetluse alustamist oleks

selle läbiviimiseks piisavalt aega (TsÜS komm (2010), § 159, p 1). Sellise eesmärgiga ei

oleks kooskõlas see, kui võlausaldaja saaks täitmise aegumistähtaega ja seega täitemenetluse

läbiviimise aega sisulise põhjenduseta toimingutega oluliselt venitada. Sellest tulenevalt tuleb

ka teise täitmisavalduse esitamise ajal kehtinud TsÜS § 159 lg-t 1 tõlgendada

eesmärgipäraselt selliselt, et nõude täitmise aegumist ei katkesta teistkordne täitmisavalduse

esitamine.

Lisaks tuleb arvestada, et siinsel juhul kestis sissenõudja esimese täitmisavalduse alusel

toimunud täitemenetlus enne selle lõpetamist 25.02.2021 enam kui 8 aastat. Samal päeval, kui

esimene täitemenetlus lõpetati, esitas sissenõudja kohtutäiturile uue täitmisavalduse, mille

alusel alustati teine täitemenetlus. Sissenõudjal ei olnud seega tegelikku soovi sundtäitmist

avaldaja suhtes lõpetada, vaid seda jätkata. Kui lugeda aegumine 25.02.2021 täitmisavalduse

esitamisega katkenuks ja uuesti alanuks, saaks avaldaja suhtes täitemenetlust (arvestamata

võimalikke aegumise peatumisi ja täiendavaid katkemisi) läbi viia 18 aastat. Sellisel viisil

sissenõudja tegevuse läbi täitmise aegumise pikendamine oleks vastuolus aegumise üldiste

eesmärkidega, milleks on võlgniku kaitse, võlgniku käsutusvabaduse tagamine ning õigusrahu

ja õiguskindlus (vt ka TsÜS komm (2023), § 142, p 3.1.b), ning see oleks hea usu põhimõttest

tulenevalt vastuvõtmatu, mistõttu tuleks ka juhul, kui TsÜS § 159 lg-t 1 saaks tõlgendada

sissenõudja soovitud viisil, jätta see võlaõigusseaduse § 6 lg 2 alusel kohaldamata.

Eelnevat arvestades võis sissenõudja küll 25.02.2021, mil täitmise aegumistähtaeg ei olnud

veel möödunud, esitada uue täitmisavalduse, kuid aegumine selle tulemusel ei katkenud.

Täitmine aegus kümne aasta möödumisel täitedokumendi jõustumisest, s.o 20.12.2021, kui

aegumine vahepeal muudel alustel ei katkenud või peatunud. Sissenõudja põhjustas esimese

täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamisega ise selle, et ta jäi ilma selle alusel algselt

tekkinud ja tagantjärele ära langenud aegumise katkemise toimest, mistõttu ei ole alust seda

tema suhtes ebaõiglaseks pidada.

2-23-626

9.4. Kolleegium nõustub avaldaja ja maakohtuga, et kuivõrd täitmine oli sissenõudja

28.11.2022 ühisvara jagamise hagi, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-22-17896, esitamise

ajaks aegunud, ei saanud aegumine selle menetlemise ajaks enam peatuda. Kohtu ette ei ole

toodud muid asjaolusid, mille alusel võinuks täitmise aegumine vahepeal peatuda või katkeda.

10. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.

12. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning

TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Avaldaja esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 700 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt

kulus avaldaja lepingulisel esindajal määruskaebemenetluse toimingutele kokku 7 tundi, sh

maakohtu määruse analüüs 1 tund, sissenõudja määruskaebuse analüüs ja nõupidamine

kliendiga 2 tundi ning vastus määruskaebusele 4 tundi. Muid kulusid toimikust ei nähtu.

Arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi

hinnangul esindaja tehtud toimingud olnud vajalikud, kuid toimingutele kulunud aeg osaliselt

ülemäärane. Kuna maakohus lahendas asja avaldaja kasuks ja avaldajal ei olnud vajadust

maakohtu määrust analüüsida ning piisas sellega tutvumisest, sissenõudja on määruskaebuses

suures osas korranud oma varasemaid seisukohti ning avaldaja on vastuses määruskaebusele

refereerinud sissenõudja määruskaebuse sisu, suures osas korranud oma varasemaid

seisukohti ning andnud mitmel korral ühte ja sama mõtet erinevas sõnastuses edasi, loeb

ringkonnakohus esindaja tehtud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 5

tundi.

Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta), mis

ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.

Seega on avaldaja vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 500 eurot (5 tundi × 100

eurot/tund = 500 eurot), mis tuleb sissenõudjalt avaldaja kasuks välja mõista. Vastavalt

avaldaja taotlusele tuleb sissenõudjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

13. Kolleegium juhib lisaks tähelepanu sellele, et sissenõudja tasus määruskaebuselt riigilõivu

70 eurot, kuid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 111 ja § 59 lg 15 alusel ei tulnud tal

riigilõivu tasuda, sest avaldaja oli enne kohtule avalduse esitamist pöördunud täitemenetluse

lõpetamise avaldusega kohtutäituri poole. Sissenõudjal on seega TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4

alusel õigus taotleda riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 6 järgi lõpeb riigilõivu tagastamise

nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne

menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

2-23-626

Kaebeõigus

14. Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

nõude täitmise aegumise tõttu, saavad avaldaja ja sissenõudja TsMS § 696 lg 3 järgi

koosmõjus TMS § 2231 lg-ga 4 esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust

ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)