2-23-8248/35 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. august 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-8248

Tsiviilasi

M.H. hagi R.K. ja R.K. vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M.H. (isikukood XXX)

Kostja I R.K. (isikukood XXX)

Kostja II R.K. (isikukood XXX)

Kostjate lepinguline esindaja Tiit Eenmaa

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.H. hagi.

2. Lõpetada R.K. ja R.K. ühisomand kinnistule asukohaga R.K., xxxxx küla,

xxxxxvald,xxxxx maakond (kinnistusregistriosa nr 13658050) kinnistu müügiga

avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ning

saadud raha jagada R.K. ja R.K. vahel võrdselt.

3. Tartu Maakohtu 16. juuni 2023. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu

jääb kehtima otsuse täitmise tagamiseks.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Määrata, et hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

2-23-8248

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. M.H. (hageja) esitas 6. juunil 2023 hagi R.K. (kostja I) ja R.K. (kostja II) vastu ühisvara

jagamiseks.

1.1 Hagiavaldusest nähtuvalt jõustus tsiviilasjas nr 2-09-4003 12. oktoobril 2009

kohtumäärus, mille kohaselt kohustus kostja I hagejale tasuma võlgnevuse 2015. aastaks.

Täitemenetlus nr 119/2010/173 kestab siiani. Kostja I on taotlenud võlgnevuse osas aegumist,

kuid kohus kostja I taotlust tsiviilasjas nr 2-21-13405 ei rahuldanud. Kohtutäitur algatas 2022.

aastal sundmüügi kostja I omandis olevale kinnisvarale (registriossa number 13658050 kantud

R.K. kinnistu). Pärast sundmüügi algatamist tasus kostja I ära põhivõlgnevuse, kuid jättis

tasumata viivised 81 643 eurot. Hageja on vähendanud viiviseid 35 861 euroni. Kostja I

taotles viivistest vabastamist, mida kohus ei rahuldanud. Tsiviilasjas nr 2-22-15815 tuvastati,

et kostja I omandis oleva kinnisvara on kostjate ühisomandis.

1.2 Kostja I on kasutanud kõiki viise oma võlakohustuse täitmisest hoidumiseks. Kostja I

rikkus kohtus kinnitatud maksegraafikut selle esimesest päevast alates. Võla põhisumma tasus

kostja I ära üksnes alles pärast seda, kui selgus, et ta ei vabane võla tasumisest läbi aegumise

ning hageja taotles kinnistu sundmüüki. Kostja I on edutult taotlenud viivistest vabastamist.

Seejärel taotles kostja I kinnisvara sundmüüki põhjusel, et see on kostjate ühisvara.

1.3 Tsiviilasjas nr 2-22-15815 selgus, et kostja I omandis olev kinnisvara on kantud

registrisse kostjate ühisvarana. Kohtuotsusest nähtub selgelt, et kostja II ei ole nõus

sissenõude pööramisega kostjate ühisvarasse kuuluvale R.K. talule. Hagejale teadaolevalt ei

ole kostjal I muud vara kui nimetatud ühisvara. Seetõttu nõuab hageja kostjate ühisvara

jagamist, et oleks võimalik võlanõude sisspööramine kostja I osale ühisvarast.

1.4 Võlausaldaja võib oma rahalise nõude rahuldamiseks nõuda täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 14 lg 2 alusel ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisvarast.

Hageja on märkinud, et juhul, kui kostja II ei soovi kostjatele kuuluvat kinnisasja kostjalt I

välja osta, siis taotleb hageja vastava kinnisasja müüki avalikul enampakkumisel.

1.5 Hageja esitas ka hagi tagamise taotluse ning kohus kandis 16. juuni 2023. a määrusega

eelmärke käesoleva kohtumenetluse teavitamise kohta kinnistusraamatusse (dtl 63). Hageja

nõude jääk on 33 824 eurot 78 senti.

Kostjate vastus hagiavaldusele

2. Kostjad on 18. juulil 2023 esitatud vastuses seisukohal, et ühisvara saab jagada järgmisel

viisil. Kostja II hüvitab kostjale I tema osa (1/2) ühisvara (kinnisasi) turuväärtusest. Hageja

saab oma rahalise nõude kostja II vastu rahuldada tema lahusvara (1/2 kinnistu turuväärtusest)

arvelt. Sellise ühisvara jagamise korral jääb kinnisasi kostja II ainuomandisse. R.K. talu on

2-23-8248

kostja II elukoht ning ühisvara jagamise korral säiliks kostjale II tema elukoht. Kostja II ei ole

seotud võlakohustusega hageja ees. Kostja II ei vastuta kostja I ebaõnnestunud tehingu eest.

2.1 Kuna kostjate ühisvara saab jagada arvestades kinnisasja turuväärtust, esitavad kostjad

maakohtule kinnisasja turuväärtuse hindamiseks koostatud kinnisvarabüroo arvamuse

kinnisasja turuväärtuse kohta. Kostjad esitasid 9. augustil 2023 kinnistu registriosa 13658050

asukohaga R.K. talu XXX-i eksperthinnangu nr 0136-23V ning selle kohaselt on kinnistu

väärtuseks 34 000 eurot (dtl 98). Kostjate ühisvara jagamisega tasub kostja I 50% vara

väärtusest, so 17 000 eurot kostja I kasuks. Kostjate kokkuleppel kannab kostja I selle summa

kohtutäitur Taive Peedosaar ametikontole kostja I võlakohustuse täitmiseks hageja ees.

Poolte kompromissi läbirääkimised

3. Hageja teavitas 10. märtsil 2024 kohut, et kostjad on enda 9. augustil 2023 pakutud

kompromissist taganenud (dtl 132).

Kohtu eelmenetlus

4. Kohus teavitas pooli 23. mail 2025 kohtu koosseisu vahetumisest (dtl 142).

4.1 Kohus selgitas 6. juunil 2025 menetluslikku olukorda. Kohus selgitas, hageja on esitanud

nõude müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha kostjate vahel võrdselt.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt saab kohus kaasomandi lõpetamise viivise vahel

valida üksnes sellekohase nõude, st hagi või vastuhagi alusel (vt RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-

45-06, p 19). Seega juhul, kui kostjad soovivad ühisvara jagamist teistsugusel viisil, kui

hageja on seda hagis taotlenud (võõrandamine avalikul enampakkumisel), tuleks kostjatel

esitada vastuhagi, milles kostjad (vastuhagis hagejad) toovad selgelt välja, millisel viisil

nemad taotlevad kaasomandi lõpetamist. Kohus lisas ka, et kui ühisvara jagamist nõuab

täitemenetluses sissenõudja, tuleb ühisvara jagamise viisi valikul lisaks abikaasade huvidele

arvestada ka sissenõudja täitmishuviga (RKTKo 08.02.2023, 2-12-49087, p 13).

Kostjate 16. juunil 2025 esitatud seisukoht

5. Kostjate hinnangul kattuvad hageja taotlus ühisvara jagamise viisi osas ja kostjate

seisukoht ühisvara jagamise osas viisil, mille kohaselt kostja I ostab kostja II osa ühisvaras ja

kannab kostja II kuuluva osa kohtutäitur Taive Peedusaar ametikontole võlakohustuse

täitmiseks hageja ees ning hageja alternatiivne nõue ühisvara müügi korraldamiseks

enampakkumisel on seega antud juhul ainetu. Kuna pooled on ühel meelel ühisvara jagamise

viisi osas, puudub kohtul alus teistsuguse jagamise viis rakendamiseks, kui see, mida pooled

soovivad. Kostjad peavad vajalikuks märkida, et kinnisasi (elamu) on nende alaline elukoht

ning enampakkumisel ühisvara võõrandamise korral kaotaksid nad elukoha.

Hageja 19. juunil 2025 esitatud seisukoht

6. Hageja on märkinud, et juhul, kui kostja II ei soovi kostjatele kuuluvat kinnisasja kostjalt I

välja osta, siis taotleb hageja vastava kinnisasja müüki avalikul enampakkumisel. Kostjad ei

ole esitanud tähtaegselt vastuhagi ega esitanud kohtule konkreetset tehingut või tõendit, mis

kinnitaks, et kostja II on kinnistu ostuks tõsimeeli valmis ning suudab selle ellu viia. Hageja

leiab, et üldsõnaline nõustumine hagi osaga ilma konkreetse tegevuseta, mis tõendaks ostmise

tegelikku soovi, ei taga hageja nõude rahuldamist ega anna kindlust, et ostutehing ka reaalselt

2-23-8248

aset leiab. Kostjad on ise taganenud samasisuliselt kompromissi ettepanekust. Kostjate

kinnisasja avalik enampakkumine on ainus viis, mis võimaldab tagada hageja nõude

rahuldamise objektiivselt, läbipaistvalt ja võimalikult suures ulatuses.

6.1 Kuna kostjad ei ole pakkunud konkreetset, toimivat ja tõendatud lahendust kinnisasja osa

väljaostuks, ning lähtudes TsMS § 376 lg-test 4 ja 6, taotleb hageja kinnisasja müüki avalikul

enampakkumisel vastavalt hagi täpsustuse p-le 2.2.

6.2 Juhul kui kohus otsustab jagada kostjate ühisvara väljaostu teel, märgib hageja, et kostjate

kinnistu hindamine on tehtud kaks aastat tagasi.

6.3 Hageja tegi kostjatele kompromissi ettepaneku, mille kohaselt kostjad tasuvad 1.

augustiks 2025 hagejale 17 000 eurot. Kui hagejale nimetatud summat ei laeku selleks ajaks,

jääb hageja nõude juurde, et müüa kostjate kinnistu avalikul enampakkumisel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus rahuldab esitatud hagi ja lõpetab kostjate ühisomand kinnistule (kinnistusregistriosa

nr 13658050) kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus

ettenähtud korras ning saadud raha jagada kostjate vahel võrdselt. Hageja menetluskulud

jäävad kostjate kanda.

8. Hageja võlausaldajana on esitanud kohtule hagi kostjate ühisvara jagamiseks. Kostja I ei

ole vabatahtlikult rahuldanud hageja nõuet, mille aluseks on 12. oktoobril 2009 jõustunud

kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-4003, mille kohaselt kohustus kostja I hagejale tasuma

võlgnevuse 561 000 krooni 2015. aastaks (dtl 8).

9. Hagiavaldusest nähtub, et kostja I on kasutanud hulgaliselt võimalusi enda kohustuse

täitmata jätmiseks. Kohus rõhutab, et olukorras, kus hageja on oma nõuded võlgniku (kostja I)

vastu mh kohtumenetlustes maksma pannud ja saanud selle kohta täitedokumendid, on

hagejal õigustatud ootus, et täitedokumendist tulenev sooritus ka tegelikult tehakse ja saabuks

õigusrahu.

10. Tsiviilasjas nr 2-21-13405 jättis kohus rahuldamata kostja I taotluse lõpetada

täitemenetlus 119/2010/173 aegumise tõttu (dtl 10). Kinnisasi on arestitud 5.mail 2022

täitemenetluse nr 119/2010/173 käigus (dtl 13). Kohtutäitur algatas 2022. aastal sundmüügi

kostja I kinnisvarale (vaidlusalune kinnistu). Pärast sundmüügi algatamist tasus kostja I ära

põhivõlgnevuse, kuid jättis tasumata viivised 81 643 eurot. Hageja on vähendanud viiviseid

35 861 euroni. Kostja I esitas hageja vastu hagi viivisenõude vähendamises, mida kohus

menetles tsiviilasjas nr 2-22-10062. Kohus jättis 23. augusti 2022 kohtumäärusega hagi läbi

vaatamata ning jättis menetluskulud hageja kanda, kuid menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määranud. 23. augusti 2022 kohtumäärus jõustus 8. septembril 2022 (dtl 16).

Kostja II esitas hagi hageja ja kostja I vastu vara aresti alt vabastamiseks (tsiviilasi nr 2-22-

15815). Kohus 23. mail 2023 rahuldas kostja II nõude ja vabastas täiteasjas nr 119/2010/173

arestist vaidlusaluse kinnistu (dtl 18-22). Kohus tuvastas eelviidatud lahendis, et vaidlusalune

kinnistu kuulub kostjate ühisvara hulka.

11. PKS § 33 lg 3 kohaselt vastutab abikaasa lahusvaraks olevate kohustuste eest oma

lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta

2-23-8248

tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. TMS § 14 lg 2 alusel on võlausaldajal

võimalik nõuda ühisvara jagamist, kui:

(1)

hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue,

(2)

võlgnikust abikaasa lahusvara arvel nõude rahuldamine ebaõnnestub,

(3)

võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja

nõude mingis ulatuses rahuldada, ja

(4)

võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist (RKTKo 19.12.2019,

2-18-1611, p 18).

Eelnimetatut on kohus pooltele menetluses selgitanud.

12. Kohus märgib ka seda, et TMS § 14 lg 2 viitab, et sissenõudja saab sissenõude pöörata

võlgniku osale ühisomandist. Sellest tuleneb, et ühisvara jagamist nõudval sissenõudjal ei saa

olla rohkem õigusi, kui olnuks võlgnikul endal. Sissenõudjal saab seega olla õigus enda nõude

rahuldamisele pärast ühisvara jagamist samas ulatuses, nagu olnuks võlgnikust abikaasal

(RKTKo 19.12.2019, 2-18-1611, p 19).

13. Hageja esitatud Tartu Maakohtu 23. mai 2023. a kohtuotsusest nähtub selgelt, et kostja II

ei ole nõus sissenõude pööramisega kostjate ühisvarasse kuuluvale R.K. talule. Hagejale

teadaolevalt ei ole kostjal I muud vara kui nimetatud ühisvara. Kohtu ette ei ole toodud

asjaolusid, et kostjal I oleks lahusvara, mille arvelt oleks võimalik hageja nõudeid täita. Seega

loeb kohus tuvastatuks, et kostja I lahusvarast ei piisa tema vastu täitemenetluses täidetavate

nõuete rahuldamiseks. Hageja saab TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 teise lause järgi seega

nõuda kostjate ühisvara jagamist.

14. Hageja on esiti esitanud taotluse ühisvara jagamiseks kostjate ühisomandit säästvamal

viisil, st püüdnud vältida kostjate kodu kaotust. Hageja on märkinud, et juhul, kui kostja II ei

soovi kostjatele kuuluvat kinnisasja kostjalt I välja osta, siis taotleb hageja vastava kinnisasja

müüki avalikul enampakkumisel. Kohus on kostjatele selgitanud, et hageja taotleb ühisvara

jagamisena kinnisasja müüki enampakkumisel ning kui kostjad taotlevad muul viisil ühisvara

jagamist, tuleb selle kohta esitada kohtule vastuhagi ühisvara jagamiseks. Kostjad, kes

esindab menetluses õigusteadmistega esindaja, leidsid, et kuivõrd hageja taotlus on

alternatiivne ja nad on nõustunud ühisvara lõpetama moel, et kostja II saab kinnistu

ainuomanikuks ning maksab kostjale I tema osa kinnistu väärtusest, et ole vastuhagi esitamine

vajalik.

15. Hageja on 19. juunil 2025 formuleerinud oma nõudeks vaid kostjate ühisvara lõpetamise

viisina vaidlusaluse kinnistu müümise enampakkumisel ja jagada saadud raha kostjate

(ühisomandike) vahel võrdselt. Kostjad on esitanud 18. juulil 2023 oma nägemuse ühisvara

jagamisest ja leidnud, et kostja II saab kostja I osa ühisvarast välja osta. Praeguseks on sellest

mõtteavaldusest möödunud kaks aastat ning kohtule ei nähtu, et kostjad selliselt tegutsenud

oleks. Küll nähtub kostjate käitumisest see, et nad on hageja kompromissi ettepaneku varem

tagasi lükanud (dtl 132). Ka on kohus veel 30. juunil 2025 kirjutanud kostjatele, et hageja

ettepanekut arvestades on neil võimalik tasuda hagejale 17 000 eurot, millega lõppeks

praegune kohtumenetlus (dtl 172). Kostjad mingilgi moel ei ole näidanud üles valmidust

lõpetada kohtuvaidlus selliselt, et nende kinnistu ei läheks avalikule enampakkumisele.

Olukorras, kus hagejal on kostja I vastu jõustunud kohtulahendist tulenev nõue, ei saa hagejalt

eeldada seda, et ta ootaks oma nõude rahuldamisega veel aastaid. Kohus nendib, et hageja on

juba aastaid nõude rahuldamist oodanud. Sundtäitmise eesmärk on sissenõudja nõude

rahuldamine võimalikult kiiresti, arvestades sealjuures võlgniku seaduses sätestatud õigustega

(RKTKm 06.04.2010, 3-2-1-14-10, p 12).

2-23-8248

16. Ühisvara jagatakse PKS § 211 lg 1 järgi kehtiva perekonnaseaduse alusel (RKTKo

26.04.2017 nr 3-2-1-14-17). PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel

kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Kohus saab ühisvara seega jagada kaasomandi jagamise sätete alusel, st ühel AÕS § 77 lg-s 2

sätestatud viisil. Kohus saab valida üksnes nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on

nõutud hagis või vastuhagis. Kuna kostjad ei esitanud vastuhagi ühisomandi lõpetamiseks

teisel viisil, saab kohus lähtuda üksnes hageja taotletud jagamise viisist, so vaidlusaluse

kinnistu müümise enampakkumisel ja jagada saadud raha kostjate (ühisomandike) vahel

võrdselt.

17. Ühisvara hulka kuuluva eseme võib AÕS § 77 lg-t 2 arvestades jagada selliselt, et see

jäetakse ühele abikaasadest, pannes talle kohustuse maksta teisele abikaasale välja tema osa

rahas. Riigikohus on selgitanud (RKTKo nr 2-18-17826, p 17), et ka juhul, kui ühe abikaasa

vastu on algatatud täitemenetlus, ei saa iseenesest lugeda TMS § 190 mõttes võlausaldajate

huve kahjustavaks ühisvara jagamist selle jätmisega mittevõlgnikust abikaasale. Võlausaldaja

huve peaks tagama see, et ta saab pöörata sissenõude võlgniku nõudele mittevõlgnikust

abikaasa vastu. Võlausaldajate huve kahjustav võib aga olla ühisvara sellisel viisil jagamine

juhul, kui võlgnikust abikaasa ei saanud talle ühisvarana kuulunud eseme eest kohast hüvitist

või kui hüvitise nõudmine mittevõlgnikust abikaasalt on raskendatud. Kohus on eelnevalt

viidanud, et kahe aasta jooksul ei ole kostja II näidanud üles valmidust hüvitada kostja I osa

ühisvarast. Ka ei ole kohtule teada, et kostjal II selline võimekus üldse on, mistõttu ei saa juba

seetõttu kohus kaaluda ühisvara lõpetamist kostjate mõeldud viisil.

18. Kohus kordab, et abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi

lõpetamise sätete kohaselt ja kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning

üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata,

kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Olukorras, kus

ühisvara jagamist nõuab täitemenetluses sissenõudja, tuleb ühisvara jagamise viisi valikul

lisaks abikaasade huvidele arvestada ka sissenõudja täitmishuviga (vt RKTKo nr 2-12-49087,

p 13). Riigikohus on leidnud, et täitemenetluse käigus sissenõude pööramist võlgniku varale

ei saa pidada ebaproportsionaalseks, kuna ka sissenõudja õigused peavad olema kaitstud ja

tasakaalustavad võlgniku põhiõigusi (RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-122-15, p 27).

19. Tuginedes eeltoodule ja arvestades, et kostjal I ei ole lahusvara, mille arvelt oleks

võimalik hageja nõuet täita, kuid hagejal on täitmishuvi, leiab kohus, et ühisvara jagamine nii,

et kinnisasi müüakse täitemenetluses avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse

kostjate vahel võrdselt, ei kahjusta kostjaid ebamõistlikult. Kostjad ei ole esile toonud, et

kohtul tuleks kalduda kõrvale poolte võrdsusest. Hageja nõue kostjate ühisomandi

lõpetamiseks ja ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamiseks tuleb seega rahuldada. Ühisvara

hulka kuuluv kinnisasi tuleb jagada nii, et kinnisasi müüakse avalikul täitemenetluses

enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kostjate vahel võrdsetes osades.

20. Kohus selgitab täiendavalt, et kui abikaasade ühisvara jagamist nõuab võlausaldaja

(hageja), kelle nõue ei ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuv kohustus, ei saa kohus TsMS

§ 445 lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt

tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril

enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus. Tegemist on

kohtuotsuse kui täitedokumendi täitmise küsimusega, mis tuleb kohtutäituril lahendada

2-23-8248

ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi sundtäitmisel täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras (RKTKo 17.05.2023, nr 2-22-4541, p 9.1).

21. TsMS § 386 lg 4 kohaselt, kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jääb Tartu Maakohtu 16. juuni 2023. a

määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu kehtima otsuse täitmise tagamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

23. Käesolevas asjas on tegemist hageja kui võlausaldaja TMS § 14 lg 2 alusel esitatud

nõudega täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamiseks ning sissenõude pööramiseks kostja

I osale ühisvarast. Menetluskulude jaotamisele ei kohaldu TsMS § 164 (vt Tartu

Ringkonnakohtu 28. mai 2021 lahend tsiviilasjas nr 2-20-123, p-d 9 ja 10). Kuivõrd TsMS §

164 ei kohaldu, tuleb menetluskulude jaotusel lähtuda TsMS §-s 162 toodud üldreeglist, mille

lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1

järgi, kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes

osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt kui otsus

on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti

solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

24. Kohus määras 6. juunil 2025 menetlusosalistele tähtaja 28. juuli 2025 menetluskulude

nimekirja esitamiseks (dtl 150). Hageja on kohtu kirja kätte saanud 6. juunil 2025

kohtuinfosüsteemi kaudu. Hageja ei esitanud taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Kuna hageja ei ole esitanud taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks, siis määrab kohus,

et hagejal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

25. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik