Legislator Case Law & Legislation
2-24-18801/12 AI generated

2-24-18801/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-18801/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu menetluses oli Jelena Pastuškova (hageja) hagi Anna Afanasjeva (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks, mille maakohus rahuldas 9. juulil 2025 hagi õigeksvõtul

Legislator headnote

AI generated

2-24-18801/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: juulil 2025 hagi õigeksvõtul

Keywords

AI generated
debt collection stay debt restructuring moratorium medium-term bank bond duration of insurance entitlement delayed asylum application untimely request for extension
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi,Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 13. august 2025

Tsiviilasja number

2-24-18801

Tsiviilasi

Jelena Pastuškova hagi Anna Afanasjeva vastu

kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. juuli 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anna Afanasjeva apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Anna Afanasjeva

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): Jelena Pastuškova (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vassili

Kosteitšuk

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Anna Afanasjeva apellatsioonkaebust Viru

Maakohtu 9. juuli 2025. a otsuse peale menetlusse

võtmast ja lugeda apellatsioonkaebus koos lisadega

Anna Afanasjevale tagastatuks.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Anna

Afanasjeva kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Jelena Pastuškova (hageja) hagi Anna Afanasjeva (kostja)

vastu kaasomandi lõpetamiseks, mille maakohus rahuldas 9. juulil 2025 hagi õigeksvõtul

põhineva otsusega.

Kostja esitas 10. juulil 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus

jättis 11. juuli 2025. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse käiguta ja määras kostjale tähtaja

14 päeva alates määruse kättetoimetamisest kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, s.o

apellatsioonkaebuselt riigilõivu 100 eurot tasumiseks. Ringkonnakohtu määrus toimetati

kostjale kätte avaliku e-toimiku kaudu 11. juulil 2025. Seega oli kaebuse puuduste

kõrvaldamise tähtpäev 25. juuli 2025.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et kostja Viru Maakohtu 9. juuli 2025. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus

apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv.

Apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumata jätmine on kõrvaldatav puudus TsMS § 3401 lg 1

tähenduses. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse kaebus TsMS §

3401 lg 2 järgi menetlusse võtmata ja tagastatakse.

TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis

esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15

kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi

või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostja

vaidlustab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Seega on tsiviilasja hind

apellatsioonkaebuse esitamisel 0 eurot. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb kuni 350 euro

suuruse tsiviilasja hinna korral, sh ka juhul, kui tsiviilasja hind on 0 eurot, tasuda riigilõivu

100 eurot. Seega tuli kostjal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot.

Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse käiguta ja määras kostjale tähtaja kaebuse

puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 100 eurot tasumiseks. Ringkonnakohus selgitas, et

kohtule tuleb esitada riigilõivu tasumist kontrollida võimaldav maksekorraldus.

Ringkonnakohus hoiatas kostjat, et kui kostja jätab riigilõivu tähtpäevaks tasumata, jätab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kostja ei ole kohtu määratud

tähtpäevaks puudusi kõrvaldanud. Kostja ei ole riigilõivu tasumisest kohtule teatanud ega

esitanud riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavat maksekorraldust. Ringkonnakohtul

puuduvad andmed selle kohta, et apellatsioonkaebuselt oleks riigilõiv tasutud.

4. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 1

p 3 alusel menetlusse võtmata.

5. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hagejal ei ole selles

menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hüvitatavate menetluskulude

rahalist suurust kindlaks määrata.

6. Apellatsioonkaebus tuleb lugeda TsMS § 638 lg 4 alusel tagastatuks ning TsMS § 638 lg 10

alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)