3-24-3398/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. augustil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3398

Haldusasi

X. Xi kaebus Rae valla kohustamiseks määrama talle 2024.

a novembrikuu eest toimetulekutoetuse

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Rae vald, esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamise vorm

Avalikul kohtuistungil 30. juulil 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Jätta avaldamata

aadressid Xxxxx x-xx, Xxxx xx-x ja Xxxxxxxxxx xx-xx.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12. septembril 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 18. novembril 2024 Rae Vallavalitsusele taotluse talle toimetuleku-

toetuse määramiseks.

2. Rae vald selgitas 26. novembri 2024. a e-kirjas X. Xile, et rahvastikuregistri

andmetel ei ole tema ja lapse tegelik elukoht alates 1. septembrist 2024 Rae valla

3-24-3398

territooriumil. Vallavalitsuse töötaja soovitas pöörduda Sotsiaalkindlustusameti (SKA)

poole küsimusega, kas kaebajal on võimalus taotleda mõnd riiklikku sotsiaaltoetust.

3. X. X esitas 27. novembril 2024 SKA-le taotluse toetuse saamiseks. SKA 13.

detsembri 2024. a vastuse (nr 5.1-5/36652-3) kohaselt SKA toimetulekutoetust ei

maksa. See on kohaliku omavalituse (KOV) ülesanne. SKA soovitas esitada

toimetulekutoetuse taotluse Tallinna Linnavalitsusele või Rae Vallavalitsusele,

vastavalt kaebaja tegelikule elukohale.

4. X. X esitas 17. detsembril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla

kohustamiseks määrama talle 2024. a novembrikuu eest toimetulekutoetuse.

4.1.

Kaebaja jäi 2018. a kevadel lapsega kahekesi 250-eurose elatisega. See oli kaebaja

ainukeseks sissetulekuks koos mudilase toetusega (150 eurot). Pärast seda, kui kaebaja tegi

seoses koduvägivalla juhtumiga esimese kõne hädaabinumbrile, soovitas Rae valla

lastekaitsespetsialist kaebaja lapse isal välja kolida. Kaebaja ei töötanud, sest oli lapsega.

Lapse isa ei pidanud kaebajat kuni lapse kolmanda eluaastani üleval, kuigi tal oli see

kohustus. Kaebaja pöördus kohtusse liiga hilja. Kaebajale laenasid toimetulekuks raha tema

sõbrad. Laenatud raha tagastas kaebaja oma Xxxxx x-xx korteri müümise järel. Kõigile

laenuandjatele pole kaebaja saanud tagasi maksta, sest tekkinud on kulud seoses kohtus

käimisega ja muu kahju. Need on aastatega kujunenud juba suuremaks, kui summa, mis

kaebaja korteri müügist sai. Korteri müügi ajal oli kaebajal ka kommunaalide eest võlg 2000

eurot, mille ta tasus korteri müügist. Kaebaja oleks võinud juba siis toimetulekutoetust

taotleda, aga ei teinud seda. Praegu on olukord aga teine. Kaebaja ja laps vajavad

toimetulekutoetust. Neil pole enam midagi müüa.

4.2.

Kaebaja kolmeaastane üürileping Tallinnas Xxxxxxxxxx xx-xx aadressil lõppes 31.

augustil 2023. Kaebaja pöördus augustis 2023 Rae valda, kus on senini tema sissekirjutus.

Kaebaja pole seda kunagi muutnud. Kaebaja palus määrata endale toimetulekutoetuse. Vald

keeldus. Kaebaja pöördus Tallinna linna poole. Sealt vastati, et isegi kui kaebaja elab

aadressil Xxxx xx-x, ei saa linn talle toetust määrata, kuna tal ei ole ametlikku üürilepingut.

Kaebajal soovitati pöörduda siiski Rae valla poole, kuhu ta on ametlikult sisse kirjutatud.

4.3. Kaebaja pöördus uuesti Rae valla poole. Vald määras talle toimetulekutoetuse ühe aasta

vältel: 2023. a augustist kuni 2024. a juulini. Kaebaja pöördus halduskohtusse, kuna juulis

2024 arvutas vald talle toetuse valesti. Pärast kohtuniku seisukohta muutis vald oma otsust ja

määras kaebajale suurema toetuse.

4.4. Kaebaja ainuke sissetulek 2024. a oktoobris oli 292 euro suurune elatis lapsele. Lisaks

maksis Rae vald kaebajale oktoobris 292 eurot, kuid tegu on tegelikult juulikuus laekuma

pidanud toimetulekutoetusega. Seega ei saa seda pidada oktoobrikuu sissetulekuks.

4.5. Isegi kui kaebaja ei ela aadressil, kuhu ta sisse on kirjutatud (Xxxxx x-xx), on kaebaja

näinud Rae valla kodulehel põgusalt infot, et toimetulekutoetust on võimalik määrata ka

inimesele, kelle elukohta pole võimalik täpselt määratleda. Just selliste inimestega kaebaja ja

tema lapse puhul tegu ongi pärast seda, kui Y. Y sekkus 2018. a kevadel pere autonoomiasse

ja soovitas kaebaja lapse isal välja kolida. Kuna kaebaja müüs oma Xxxxx x-xx korteri ega

oma praegu kinnisvara, ei ole võimalik teha talle kodukülastust. Ka ei ole kaebajal

üürilepingut. Kaebaja kinnitab, et laps ei ole kunagi elanud aadressil, kuhu lapse isa ta

registreerinud on. Laps elab 24/7 emaga. Sellepärast maksis lapse isa talle oktoobris 2024 ka

elatist.

4.6. Kaebaja ja tema laps on Eesti kodanikud ega saa toetusi teistes riikides. Arvestades suurt

kahju, mida Rae valla lastekaitsespetsialist perele on põhjustanud, oleks tegu sümboolse

summaga. Kaebaja vajab seda raha. Kaebaja pole nelja kuu jooksul ka peretoetust saanud.

2(4)

3-24-3398

Ilmselt sai selle endale lapse isa, kokku 320 eurot. Kaebaja ei tööta. Kaebaja viibib koos

lapsega välismaal riigis, millel on Eestiga viisarežiim. Kaebaja on välismaal perekondlikel

põhjustel. Kaebajal pole välismaal töötamise luba. Kaebaja laps on koduõppel. Küsimus on

selles, kas kaebajal on õigus toimetulekutoetusele ja kus ta seda taotlema peaks.

4.7. Kaebaja ja lapse asukoht ei ole muutunud alates augustist 2023, mil Rae vald neile

toimetulekutoetust maksma hakkas. Tegelikkuses pole miski muutunud. Muutunud on ainult

see, et lapse isa muutis lapse sissekirjutust. Tekkib küsimus, kas vald maksis eelneva aasta

jooksul kaebajale toimetulekutoetust ebaseaduslikult. Detsembrikuus on kulud kõige

suuremad ning lastel on palju soove. Lapse isa ei maksnud just detsembris elatist. Lapse isa

kasutab kaebaja ja lapse vastu majanduslikku vägivalda.

5. Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

5.1.

Kaebaja möönab oma avalduses, et ei ela Rae vallas. Ta tunneb huvi

toimetulekutoetuse saamise vastu, kui inimene, kelle elukohta pole võimalik määrata.

Seetõttu suunas vald ta SKA poole, et selgitada võimalust saada muid sotsiaaltoetusi.

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 132 lg 1 järgi tuleb toimetulekutoetuse taotlus

esitada KOV üksusele, mille territooriumil on taotleja tegelik elukoht. Inimese

tegelikuks elukohaks loetakse tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht (samas, lg 11

p 1).

5.2.

Vastustaja tuvastas, et ei kaebaja ega tema laps ela Rae vallas. Alates 1.

septembrist 2024 pole kaebajal ja lapsel ka sissekirjutust ehk registreeritud elukohta

vallas. Kaebaja on oma varasema eluruumi Xxxxx x-xx võõrandanud. Uus omanik tegi

taotluse rahvastikuregistri andmete muutmiseks, kuna kaebajal pole õigust eluruumi

kasutada ning ta ei kasuta seda. Vastustaja rahuldas taotluse ja muutis

rahvastikuregistri kannet.

5.3.

Kaebuse järgi elab kaebaja koos lapsega välismaal. Tema ID-kaart ei kehti

alates 2024. a juuni lõpust. Tema asukoht pole muutunud alates augustist 2023. 1.

detsembri 2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-20-3377 on viide, et kaebaja elab

Venemaal. Kohtumäärusega on kaebaja lapse hooldusõigus viibimiskoha (sh elukoha)

määramise osas antud üle lapse isale. Vastustajale ei ole teada, et lapse isa oleks

määranud lapse viibimiskoha väljapoole Eestit. Rahvastikuregistri andmete järgi on

kaebaja lapse registreeritud elukoht alates 8. augustist 2024 Järva maakonnas Ambla

alevikus. Kuna kaebaja ei vasta SHS § 132 lg 1 järgi toimetulekutoetuse saamise

tingimustele, jättis vastustaja tema taotluse põhjendatult rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. SHS § 5 järgi on KOV-il kohustus anda abi inimesele, kes kas elab või viibib

abi vajamise ajal selle KOV-i territooriumil või omab seal rahvastikuregistrijärgset

elukohta.

7. Vastustaja esitas väljavõtte kaebaja ja tema lapse isikuandmete päringu

tulemustest rahvastikuregistris (digitoimiku lehed (dtl) 35 ja 36). Selle järgi oli kaebaja

registreeritud elukoht Rae vallas kuni 1. septembrini 2024 (vt ka Rae valla teade

kaebaja rahvastikuregistrijärgsete andmete muutmise kohta, dtl 36). Sellest ajast alates

pole kaebajal rahvastikuregistris elukohta määratletud. Kaebaja lapse registrijärgne

elukoht on alates 8. augustist 2024 Järva vallas.

8. Kaebaja tegelik elukoht ei ole Eesti territooriumil. Harju Maakohtu 1.

detsembri 2023. a määruse järgi asjas nr 2-20-3377 (dtl 37) on kaebaja selgitanud, et

3(4)

3-24-3398

elab koos lapsega Venemaal ega oska öelda, millal Eestisse naaseb. Praeguses asjas

esitatud kaebuses selgitas kaebaja, et tema asukoht pole muutunud alates augustist

2023. Ta elab välismaal, riigis, millega Eestil on viisarežiim.

9. Inimesele, kes elab püsivalt mõnes muus riigis, SHS toimetulekutoetuse

maksmist ette ei näe. SHS § 5 lg 4 näeb küll ette võimaluse anda abi inimesele, kelle

rahvastikuregistrijärgset elukohta pole võimalik kindlaks määrata, kuid ka sellisel

juhul on määravaks see, kus inimene asub: abi annab see KOV üksus, kelle

territooriumil inimene abi vajamise ajal viibib. Kuna kaebaja ei viibi Rae vallas, ei ole

see norm tema puhul kohaldatav.

10. Eeltoodu põhjal pole alust kohustada Rae valda kaebajale toimetulekutoetust

maksma. Oluline pole see, et vald on kaebajale varem toimetulekutoetust maksnud.

Arvestada tuleb sellega, et kuni septembrini 2024 oli Rae vald kaebaja

rahvastikuregistrijärgseks elukohaks, mistõttu oli kaebajal toona seos vallaga olemas.

Toimetulekutoetuse kui avaliku ressursi jagamisel tuleb vallal lähtuda seaduses

sätestatud tingimustest. Toimetulekutoetust ei või määrata kompensatsiooniks valla

väidetavate eksimuste eest varasemates menetlustes.

11. Kaebus tuleb rahuldamata jätta. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole taotlenud menetluskulude kaebajalt

väljamõistmist. Poolte võimalikud menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.

12. Otsuse avaldamise korral tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Avaldamata tuleb jätta aadressid Xxxxx x-xx, Xxxx

xx-x ja Xxxxxxxxxx xx-xx.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)