2-25-7406/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt Y tagasiulatuv elatis hageja X kasuks perioodi eest Välja mõista alates 13.05.2025 kostjalt Y igakuiselt elatis hageja X kasuks 357
Legislator headnote
AI generated2-25-7406/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt Y tagasiulatuv elatis hageja X kasuks perioodi eest Välja mõista alates 13.05.2025 kostjalt Y igakuiselt elatis hageja X kasuks 357
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. august 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-7406
Tsiviilasi
X hagi Y vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
5697 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: X (isikukood XXX)
Kostja: Y (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista kostjalt Y tagasiulatuv elatis hageja X kasuks perioodi eest
01.02.2025 kuni 12.05.2025 summas 1209,19 eurot.
3. Välja mõista alates 13.05.2025 kostjalt Y igakuiselt elatis hageja X kasuks 357
eurot kalendrikuus kuni X poolt keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem
kui X 21-aastaseks saamiseni.
4. Elatise summad kanda igakuiselt kuu 10. kuupäevaks X arvelduskontole nr
XXXXXXXX, selgitusega „Elatis X, kuu, aasta“.
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli
hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja
võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus
toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel
menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval
kuni kella 24.00-ni.
Kohtu selgitused
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus
tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid
järgmist.
X (hageja) esitas hagiavalduse Y (kostja) vastu elatise välja mõistmiseks. Kohus edastas
kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku
vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus
tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult
kättetoimetamisportaali Käpo kaudu 22.06.2025. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei
vastanud ega esitanud vastuväiteid.
Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes
täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte
kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
Kohus selgitab hagejale järgmist. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul
saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks
saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse
tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda
ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks
saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määr
(vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise
ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist
lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud
isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase
ettevalmistusega seotud kulutusi.
Kohus leiab, et hageja hagis märgitud igakuised kulud on osaliselt ülepaisutatud. Kohus annab
järgnevalt oma hinnangu igakuiste kulude suuruse põhjendatusele. Kohus peab põhjendatud
igakuiseks eluasemekuluks 303 eurot, sidekuluks 35 eurot ja transpordikuluks 36 eurot. Hageja
on märkinud söögikuluks 311 eurot, tervishoiu kuluks 60 eurot ning hügieenitarvete kuluks
(hageja on muuhulgas selle sisse arvestanud ka majapidamistarbed) 43 eurot. Asjaolu, et
inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning aeg-ajalt ka tervisetooteid on
üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti asjaolu, et inimesed kasutavad
majapidamistarbeid. Samas on kohtu hinnangul nimetatud kuludele kokku 414 eurot
ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks näiteks järgima erilist dieeti, mille
tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim või et ta peaks igakuiselt tarvitama kallemaid
retseptiravimeid. Kohus peab mõistlikuks ja eluliselt usutavaks toidu-, hügieeni-, tervishoiu- ja
majapidamistarvete kuluks kokku 300 eurot kuus. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt
garderoobi uuendamist. Samas on hageja täisealine, kes eeldatavasti ei kasva enam oma riietest
välja ning seega saab riideid kasutada pikemaajaliselt. Samuti on hagejal võimalik valida, kust
ja millise hinnaga tooteid osta ning igakuiselt ei ole tarvis riideid osta. Kohus peab mõistlikuks
kuluks riietele ja jalanõudele kokku 50 eurot kuus. Hageja on välja toonud koolikohustusega
seotud kuluks 45 eurot kuus. Arvestades asjaoluga, et hageja käib käesoleval ajal koolis, siis on
eluliselt usutav, et teatud kulud kooliga tekivad (nt vihikute, kirjatarvete jms soetamine,
võimalikud ekskursioonid, klassirahad jms). Kohtu hinnangul on 20 eurot kuus nimetatud
kulule mõistlik. Hageja on välja toonud muud vältimatud püsikulutused (s.h treening,
sünnipäevad, teater, kino, juuksur, taskuraha, tehnika, tehnika remont, autokool,
sanitaarremont, mööbli vahetus, auto hooldus/remont, voodipesu, tekid, padjad jms) kokku
summas 425 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et täisealisel on võimalus valida, milliseid
täiendavaid kulutusi ja millistes summades ta teeb ning kohtu hinnangul ei ole seega mõistlik
suuri kulutusi võimaluste puudumisel teha. Iseenesest on eluliselt usutav, et erinevaid
majapidamistarbeid peres kasutatakse ning aeg-ajalt tuleb teha ka suuremaid oste ja parandada
olemasolevat tehnikat. Samas suuremaid oste ei tehta aga tavapäraselt iga aasta (tehtud kulu
tuleb jagada mitme aastaga) ja ka siinkohal saavad täisealised valida, kust mingeid tooteid osta
ja millise hinnaga. Taskuraha andmist ei saa pidada iseenesest ebavajalikuks, kuna hageja käib
veel koolis. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt juuksuri külastamist, trennis ja
autokoolis käimist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus mõistlikuks ja eluliselt usutavaks
täiendavaks igakuiseks kuluks 50 eurot. Seega on hageja igakuised kulud põhjendatud 794 euro
ulatuses, millest tuleb täiendavalt maha arvestada peretoetus summas 80 eurot, seega hageja
kanda jääks ½ kuludest, milleks on 357 eurot ja kostja kanda samuti 357 eurot.
Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.02.2025 kuni
12.05.2025 summas 2191 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda
ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist
tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Arvestades, et kohus on
pidanud põhjendatuks elatise suuruseks igakuiselt 357 eurot, siis oleks tulnud kostjal tasuda
perioodil 01.02.2025 kuni 12.05.2025 elatist kokku summas 1209,19 eurot (kolme kuu eest
summas 1071 eurot ja 12 päeva eest maikuus 138,19 eurot).
Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks
välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.02.2025 kuni 12.05.2025 summas 1209,19
eurot ning alates 13.05.2025 igakuiselt summas 357 eurot kuni hageja keskhariduse
omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja
põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi
kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Liisi Vernik
kohtunik