Legislator Case Law & Legislation
2-25-7406/4 AI generated

2-25-7406/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-7406/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt Y tagasiulatuv elatis hageja X kasuks perioodi eest Välja mõista alates 13.05.2025 kostjalt Y igakuiselt elatis hageja X kasuks 357

Legislator headnote

AI generated

2-25-7406/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt Y tagasiulatuv elatis hageja X kasuks perioodi eest Välja mõista alates 13.05.2025 kostjalt Y igakuiselt elatis hageja X kasuks 357

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. august 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-7406

Tsiviilasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

5697 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX)

Kostja: Y (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Y tagasiulatuv elatis hageja X kasuks perioodi eest

01.02.2025 kuni 12.05.2025 summas 1209,19 eurot.

3. Välja mõista alates 13.05.2025 kostjalt Y igakuiselt elatis hageja X kasuks 357

eurot kalendrikuus kuni X poolt keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem

kui X 21-aastaseks saamiseni.

4. Elatise summad kanda igakuiselt kuu 10. kuupäevaks X arvelduskontole nr

XXXXXXXX, selgitusega „Elatis X, kuu, aasta“.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

X (hageja) esitas hagiavalduse Y (kostja) vastu elatise välja mõistmiseks. Kohus edastas

kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku

vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult

kättetoimetamisportaali Käpo kaudu 22.06.2025. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei

vastanud ega esitanud vastuväiteid.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes

täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte

kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus selgitab hagejale järgmist. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul

saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks

saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse

tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda

ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks

saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määr

(vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise

ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud

isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi.

Kohus leiab, et hageja hagis märgitud igakuised kulud on osaliselt ülepaisutatud. Kohus annab

järgnevalt oma hinnangu igakuiste kulude suuruse põhjendatusele. Kohus peab põhjendatud

igakuiseks eluasemekuluks 303 eurot, sidekuluks 35 eurot ja transpordikuluks 36 eurot. Hageja

on märkinud söögikuluks 311 eurot, tervishoiu kuluks 60 eurot ning hügieenitarvete kuluks

(hageja on muuhulgas selle sisse arvestanud ka majapidamistarbed) 43 eurot. Asjaolu, et

inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning aeg-ajalt ka tervisetooteid on

üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti asjaolu, et inimesed kasutavad

majapidamistarbeid. Samas on kohtu hinnangul nimetatud kuludele kokku 414 eurot

ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks näiteks järgima erilist dieeti, mille

tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim või et ta peaks igakuiselt tarvitama kallemaid

retseptiravimeid. Kohus peab mõistlikuks ja eluliselt usutavaks toidu-, hügieeni-, tervishoiu- ja

majapidamistarvete kuluks kokku 300 eurot kuus. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt

garderoobi uuendamist. Samas on hageja täisealine, kes eeldatavasti ei kasva enam oma riietest

välja ning seega saab riideid kasutada pikemaajaliselt. Samuti on hagejal võimalik valida, kust

ja millise hinnaga tooteid osta ning igakuiselt ei ole tarvis riideid osta. Kohus peab mõistlikuks

kuluks riietele ja jalanõudele kokku 50 eurot kuus. Hageja on välja toonud koolikohustusega

seotud kuluks 45 eurot kuus. Arvestades asjaoluga, et hageja käib käesoleval ajal koolis, siis on

eluliselt usutav, et teatud kulud kooliga tekivad (nt vihikute, kirjatarvete jms soetamine,

võimalikud ekskursioonid, klassirahad jms). Kohtu hinnangul on 20 eurot kuus nimetatud

kulule mõistlik. Hageja on välja toonud muud vältimatud püsikulutused (s.h treening,

sünnipäevad, teater, kino, juuksur, taskuraha, tehnika, tehnika remont, autokool,

sanitaarremont, mööbli vahetus, auto hooldus/remont, voodipesu, tekid, padjad jms) kokku

summas 425 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et täisealisel on võimalus valida, milliseid

täiendavaid kulutusi ja millistes summades ta teeb ning kohtu hinnangul ei ole seega mõistlik

suuri kulutusi võimaluste puudumisel teha. Iseenesest on eluliselt usutav, et erinevaid

majapidamistarbeid peres kasutatakse ning aeg-ajalt tuleb teha ka suuremaid oste ja parandada

olemasolevat tehnikat. Samas suuremaid oste ei tehta aga tavapäraselt iga aasta (tehtud kulu

tuleb jagada mitme aastaga) ja ka siinkohal saavad täisealised valida, kust mingeid tooteid osta

ja millise hinnaga. Taskuraha andmist ei saa pidada iseenesest ebavajalikuks, kuna hageja käib

veel koolis. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt juuksuri külastamist, trennis ja

autokoolis käimist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus mõistlikuks ja eluliselt usutavaks

täiendavaks igakuiseks kuluks 50 eurot. Seega on hageja igakuised kulud põhjendatud 794 euro

ulatuses, millest tuleb täiendavalt maha arvestada peretoetus summas 80 eurot, seega hageja

kanda jääks ½ kuludest, milleks on 357 eurot ja kostja kanda samuti 357 eurot.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.02.2025 kuni

12.05.2025 summas 2191 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Arvestades, et kohus on

pidanud põhjendatuks elatise suuruseks igakuiselt 357 eurot, siis oleks tulnud kostjal tasuda

perioodil 01.02.2025 kuni 12.05.2025 elatist kokku summas 1209,19 eurot (kolme kuu eest

summas 1071 eurot ja 12 päeva eest maikuus 138,19 eurot).

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.02.2025 kuni 12.05.2025 summas 1209,19

eurot ning alates 13.05.2025 igakuiselt summas 357 eurot kuni hageja keskhariduse

omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik