2-25-8662/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostja J. A.-lt Bondora AS kasuks tema ja Bondora AS-i vahel Välja mõista kostja J. A.-lt Bondora AS-i kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises
Legislator headnote
AI generated2-25-8662/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista kostja J. A.-lt Bondora AS kasuks tema ja Bondora AS-i vahel Välja mõista kostja J. A.-lt Bondora AS-i kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises
Full text
2-25-8662
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. august 2025, Rakvere kohtumaja
Kohtunik
Kadri Väling
Tsiviilasja number
2-25-8662
Tsiviilasi
Bondora AS hagi J. A.
vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5441,87 eurot
Menetlusosalised ja
nende esindajad
Hageja:
Bondora AS, registrikood 11483929, lepinguline
esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg, e-post:
XXX
Kostja:
J. A. , isikukood XXX, elukoht XXX
Kostja seaduslik esindaja: eestkostja Lüganuse
Vallavalitsus, e-post: XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostja J. A.-lt Bondora AS kasuks tema ja Bondora AS-i vahel
21.02.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlgnevus 3839,27
eurot ja 03.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1174,52 eurot.
3. Välja mõista kostja J. A.-lt Bondora AS-i kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras põhivõla (3839,27 eurot) tasumata osalt alates 03.06.2025
(k.a) kuni põhinõude täitmiseni.
4. Menetluskulud jätta kostja J. A. kanda.
5. Määrata Bondora AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 695 eurot (s.o riigilõiv
595 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 100 eurot).
6. Mõista kostja J. A.-lt välja Bondora AS kasuks hageja menetluskulud 695 eurot.
2-25-8662
7. Kostja J. A. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist
käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113
lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Viru Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30
päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;
samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik
asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.
Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja
mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr
EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr
EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.
Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed
riigilõivu tasumise kohta.
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1. Hageja Bondora AS nõuab 03.06.2025 esitatud hagis kostja J. A.-lt põhivõlgnevuse 3839,27
eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1174,52 ja viivise põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse
esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
väljamõistmist. Menetluskulud 695 eurot, s.o riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 100 eurot
(ilma käibemaksuta) palub hageja jätta kostja kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis J. A. 21.02.2022 Bondora AS-ga tarbijakrediidilepingu nr
XXX, mille järgi väljastas hageja kostjale krediidisumma järgmiselt: 21.02.2022 summas 4100
eurot (259 eurot arvestas hageja lepingutasu katteks). Kostja on tasunud laenumakseid kokku
summas 260,73 eurot, mille arvel vähendas hageja üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on
kostja põhinõude suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 3839,27 eurot. Kostja oli
2-25-8662
võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, jättes tasumata 16.06.2022,
18.07.2022, 16.08.2022 ja 16.09.2022 osamaksed. Bondora AS saatis 18.08.2022 kostjale kirja
lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise, hoiatuse lepingu ülesütlemise ja kogu võla
sissenõudmise kohta. Hageja andis kostjale VÕS § 416 lg 1 kohaselt 30- päevase täiendava
tähtaja kohustuste täitmiseks ja selgitas, et võla mittetasumise korral öeldakse laenulepingu nr
XXX ülesse. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu oli hageja sunnitud 19.09.2022 ütlema
lepingu erakorraliselt üles. Kohustuste täitmisega viivitamise tõttu on tekkinud ka viivis.
Hageja on arvestanud viivist seadusest tulenevas viivisemääras alates laenulepingu
ülesütlemisest 20.09.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.06.2025. Kostja võlgneb hagejale
viivist summas 1174,52 eurot.
3. Kohus võttis 27.06.2025 hagiavalduse menetlusse, andes kostjale hagimaterjalide
kättesaamisest alates hagile vastamiseks aega 14 päeva.
4. TsMS § 326 lg 1 alusel toimetas kohus 30.06.2025 hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude
kätte J. A. seaduslikule esindajale, s.o eestkostja Lüganuse Vallavalitsusele. Kostjale määratud
hagile vastamise tähtaeg oli seega 14.07.2025. Kostja seaduslik esindaja vastust ei esitanud.
5. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha
tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise
tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see
toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt
omaksvõetuks.
6. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus piisavad
tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava
osata, selgitades üksnes järgmist.
21.02.2022 on hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidileping. Üldjuhul tuleb
krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija
konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime
hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis
peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse
hindamiseks.
Kohus on kontrollinud hagi ja selle lisasid, analüüsinud nõude rahuldamise eeldusi ja jõudnud
järeldusele, et krediidiandja omandas enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisava teabe
kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Bondora AS on J. A. laenuvõimet analüüsinud ja
veendus selle tulemusena, et tarbija oli laenuvõimeline. Kostja täitis krediidiküsimustiku.
Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud anomaaliat,
mis oleks andnud alust lepingu sõlmimisest keeldumiseks. Hageja võttis analüüsimisel arvesse
mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate
maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne.
Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäire
registrit). Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ja analüüsi raames hinnanud, et kostja on
lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
2-25-8662
8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175
lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
9. Hageja on palunud kohtul määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik need kostja kanda.
Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 595 eurot
ja õigusabikulud 100 eurot (s.o hagi koostamise eest fikseeritud tasu kokku summas 100 eurot
(ilma käibemaksuta)). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud.
Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 595 euro suuruse
riigilõivu osas samuti põhjendatud.
10. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kadri Väling
Kohtunik