Legislator Case Law & Legislation
2-25-2074/28 AI generated

2-25-2074/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-2074/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada kehtetuks J Ki (K, isikukood xxx), ja L-M P (isikukood xxx), vahel Kanda kinnistusraamatu registriosasse nr xxx kantud korteriomandi asukohaga

Legislator headnote

AI generated

2-25-2074/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tunnistada kehtetuks J Ki (K, isikukood xxx), ja L-M P (isikukood xxx), vahel Kanda kinnistusraamatu registriosasse nr xxx kantud korteriomandi asukohaga

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.08.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2074

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J Ki ja L-M Pi vastu

kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu

kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

12 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; asukoht Harju maakond, Tallinn, Põhja-

Tallinna linnaosa, Toompuiestee 35, 10149);

Hageja lepinguline esindaja: F V (OÜ Julianuse

Õigusbüroo; e-post: xxx);

Kostja I: J K (isikukood: xxx; xxx);

Kostja II: L-M P (isikukood: xxx; xxx)

Asja läbivaatamine

13.08.2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tunnistada kehtetuks J Ki (K, isikukood xxx), ja L-M P (isikukood xxx), vahel

29.02.2024 sõlmitud

korteriomandi kinkeleping, korteriomandile isikliku

kasutusõiguse seadmine ja asjaõiguslepingud, millega J K kinkis ära korteriomandi,

mille ese koosneb eriomandi esemena eluruumist nr xxx, mille üldpind on 42,2 m²,

mille tähistus plaanil on xxx, ja millega on ühendatud xxx mõttelist osa maatükist,

katastritunnusega xxx, sihtotstarbega elamumaa (100%), asukohaga xxx, pindalaga

1902 m², registriosa nr xxx).

3. Kanda kinnistusraamatu registriosasse nr xxx kantud korteriomandi asukohaga

xxx, mille ese koosneb eriomandi esemena eluruumist nr xxx mille üldpind on 42,2

m², mille tähistus plaanil on xxx, ja millega on ühendatud xxx mõttelist osa

maatükist pindalaga 1902 m², omanikuks J K, kohustades kostjaid andma KRS § 34¹

lg 1 alusel tahteavaldus kinnistusraamatusse kantud omanikukannete muutmiseks

s.o kinnistusraamatust senise omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande

kinnistusraamatusse sisse kandmiseks ning asendada vastavasisulised kostjate

tahteavaldused

kinnistusraamatu registriosa nr xxx kande muutmiseks

kohtuotsusega (TsÜS § 68 lg 5).

4. Kustutada registriosa nr xxx kolmandasse jakku kantud isiklik kasutusõigus, mis on

2-25-2074

seatud J K (isikukood xxx) kasuks, kohustades kostjaid andma KRS § 34¹ lg 1

alusel tahteavaldus kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse kande

kustutamiseks ning asendada vastavasisulised kostjate tahteavaldused

kinnistusraamatu registriosa nr xxx kande muutmiseks kohtuotsusega (TsÜS § 68 lg

5).

5. Jätta menetluskulud võrdselt kostjate J Ki ja L-M Pi kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

kohtulahendi jõustumist.

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi J Ki ja L-M Pi vastu

kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu kehtetuks tunnistamiseks.

2. 13.08.2025 istungil teatasid kostjad, et võtavad hagis esitatud nõude õigeks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või

hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab nõude

põhjendava ja kirjeldava osata otsusega. Kohus tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

3. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate

kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui

kohus ei määra teisiti. Menetluskulud tuleb jätta võrdselt kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS §

174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

2-25-2074

sätestatud korras.

4. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul,

kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on

menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra

kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtulahendis, vaid määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik