2-25-6048/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-6048

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.08.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-6048

Tsiviilasi

U.C hagi B.D vastu elatise vähendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: U.C (isikukood XXX);

Kostja: B.D (isikukood XXX)

Kostja seaduslik esindaja: B.J (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

09.07.2025. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada U.C hagi B.D vastu elatise vähendamise nõudes osaliselt.

2. Muuta alates 21.04.2025. a elatise suurust, mida T.F-i Maakohtu 04.10.2021. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-21-13021 kinnitatud kompromissi kohaselt on kohustatud

B.D-le maksma ja

mõista alates 21.04.2025. a B.D B.D kasuks välja elatis summas 200 eurot kuus kuni

B.D täisealiseks saamiseni.

3. Jätta rahuldamata U.C hagi elatise vähendamiseks suuremas ulatuses.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

1. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

U.C esitas 21.04.2025. a kohtusse hagiavalduse ja 28.04.2025. a täiendatud hagiavalduse B.D

vastu elatise vähendamise nõudes.

2-25-6048

Hagiavalduse kohaselt kinnitati Tartu Maakohtu 04.10.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-

13021 poolte kompromiss, mille kohaselt peab hageja maksma kostjale elatist 292 eurot kuus.

Hageja ei saa enam maksta kostjale elatist kompromissis kokkulepitud summas, sest hagejal

juhtus traumaõnnetus, mille järel on ta 100 % töövõimetu. Hageja sissetulekuks on ainult

toetused ning hagejal on võimalik maksta elatist mitte rohkem kui 75 eurot kuus.

Kohtuistungil täpsustas hageja, et taotleb elatise vähendamist 75 euroni kuus alates hagi

esitamisest.

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäi esitatud nõude juurde.

Hageja väitel on tema majanduslik olukord võrreldes 2021. aastal kompromissi sõlmimise ajaga

oluliselt halvenenud. 2021. aastal oli hagejal osaline töövõimetus, aga ta käis tööl ja tema

sissetulek oli 1200 kuni 1800 eurot kuus. Nüüd on hageja 100 % töövõimetu ja tema

sissetulekuks on ainult toetused umbes 650 eurot kuus. Hagejale ei kuulu kinnisasju ega

sõidukeid. Ta üürib oma tädi korterit ja maksab üüri 250 eurot kuus ning lisaks

kommunaalkulusid keskmiselt 190 eurot kuus. Hageja peab käima Haapsalus taastusravis ja see

on väga kulukas. Hageja kasutab sõitmiseks oma õe autot. Kulutused transpordile on ca 300

eurot kuus. Hageja kulutused toidule on umbes 150 eurot kuus, kulutused tervishoiule ja

hügieenitarvetele 100 eurot kuus ja sidekulud 95 eurot kuus. Hagejal on ka laenukohustused,

mida ta peab maksma kuni 2028. aastani, autolaen ja tarbimislaenud. Kokku laenumaksed

941,99 eurot kuus. Auto, mille hageja laenu eest ostis, läks katki, aga laenu tuleb ikkagi maksta.

Hageja sissetulek ei ole piisav tema enda vajalike kulude ja kohustuste maksmiseks. Hagejat on

rahaliselt aidanud tema lähedased, ema ja õed. Arvestades olukorda ei saa hageja maksta

kostjale elatist rohkem kui 75 eurot kuus. Oma praeguses seisundis ei saa hageja tööle minna ja

lisasissetulekut teenida. Taastumine võib võtta aega üks kuni poolteist aastat.

Hageja pakkus kohtuistungil kompromissina välja, et maksab kuni tema töövõime taastumiseni,

s.o ca aasta kuni poolteist kostjale elatist 100 eurot kuus.

2. KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

Kostja, B.D, seadusliku esindaja B.J-i vahendusel, tunnistas hagi osaliselt.

Kostja esindaja teatas, et on nõus elatise vähendamisega elatiskalkulaatori järgi arvutatud

elatise miinimumini, kuid ei ole nõus elatise vähendamisega suuremas ulatuses.

Kostja esindaja avaldas kohtuistungil, et tal on lisaks kostjale veel kaks alaealist last. Ta elab

koos lastega üürikorteris. Üür on 310 eurot kuus ja kommunaalkulud olenevalt kuust 150 kuni

300 eurot kuus. Kostjale on määratud puue, millega seoses on kulud abivahenditele ja

ravimitele. Kostja käib näiteringis ja kergejõustiku trennis, mille kuutasu on 40 eurot ja

lisanduvad sõidukulud. Alates selle aasta jaanuarist on kostja esindaja töötu ja tema

sissetulekuks on töötutoetus ca 400 eurot kuus. Lastele makstakse lapsetoetusi ja perele

makstakse lasterikka pere toetust kolme lapse kohta 450 eurot kuus. Kostjale makstakse ka

puudetoetust, aga see kulub tema ravimitele. Kostja hageja juures ei viibi.

Kostja esindaja ei nõustunud hageja pakutud kompromissiga tingimusel, et hageja maksab kuni

tema töövõime taastumiseni elatist 100 eurot kuus. Kostja esindaja teatas, et on kompromissi

korras nõus tegema järelandmisi, kuid ei ole nõus elatise vähendamisega alla 200 euro kuus.

3. KOHTU SEISUKOHT

3.1.

Kohus leiab, et U.C hagi B.D vastu elatise vähendamise nõudes on põhjendatud

osaliselt.

2-25-6048

3.2.

Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:



Kostja, B.D on hageja, U.C ja B.J-i ühine alaealine laps, sündinud 04.05.2013. a (hetkel

seega 12. aastane).



Kostja elab ema B.J-i juures ja hageja elab kostjast eraldi.



Tartu Maakohtu 04.10.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-13021 kinnitati poolte

kompromiss, mille kohaselt peab U.C maksma B.D-le alates 01.10.2021. a elatist 292

eurot kuus kuni B.D Jürrjesoni täisealiseks saamiseni (s.o kuni 04.05.2031. a).

Kohtumäärus jõustus 11.10.2021. a.

Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis nõuab hageja kompromissiga kokku lepitud elatise

vähendamist kuni 75 euroni kuus alates hagi esitamisest, s.o alates 21.04.2025. a.

Kostja, kes osales menetluses seadusliku esindaja B.J-i vahendusel, tunnistab hagi osaliselt.

Kostja on nõus elatise vähendamisega kuni kehtiva seaduse alusel arvutatud elatise summani,

aga mitte rohkem.

3.3.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-le 1 näeb ette, et pärast otsuse

jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis

nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete

suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2)

hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt

võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib

nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKo 26.11.2014. a, p 13), et TsMS § 459 lg 1 alusel võib

muu hulgas muuta kohtumäärust, millega kinnitati kompromiss elatise maksmise kohta.

Tulenevalt TsMS § 459 lg-st 1 on hageja elatise vähendamise nõude rahuldamise eelduseks on

see, et on oluliselt muutunud asjaolud, mille alusel kompromiss elatise kohta sõlmiti. Elatise

vähendamisel tuleb arvestada ka kehtivaid elatise maksmise põhimõtteid.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega vaidluse korral peab

hageja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh asjaolude, mille põhjal kohtulahend elatise

suuruse kohta tehti, olulist muutumist. Kostja peab oma vastuväiteid tõendama.

3.4. Poolte vahel 2021. aasta oktoobris kompromissi sõlmimise ajal kehtis perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg 1, mille kohaselt ei võinud elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115

oli kehtestatud alates 1. jaanuarist 2020. a kuutasu alammääraks 584 eurot. Seega leppisid

pooled 2021. aastal kompromissiga kokku hageja poolt kostjale elatise maksmises tol ajal

kehtinud seadusega ettenähtud miinimumsummas (584/2=292).

01.01.2022. a jõustus PKS § 101 muudatus. Alates 01.01.2022. a kehtiv PKS § 101 lg 1 näeb

ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud

summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt

lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on

200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi

lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

2-25-6048

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse ja poole

lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige

6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjale makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus ja kostja

perele makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot kuus, mis jaotub pere kolme lapse vahel.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja hageja juures ei viibi. Neid asjaolusid arvestades on kehtiva

PKS § 101 alusel arvutades alates 2025. aasta 1. aprillist elatis kostjale 264,24 eurot kuus

(baassumma 282,31 eurot; 1981 * 0,03 = 59,43 eurot; 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot; 341,74 –

(225/2)/3=304,24; 304,24- (80/2)=264,24).

Hageja taotleb elatise vähendamist 75 euroni kuus, s.o alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

PKS § 102 lg 2 näeb ette, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada

elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps.

Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab hageja, kes nõuab elatist alla seaduse alusel arvutatud summa,

tõendama PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuva põhjuse esinemist.

3.4.

Hageja tugineb elatise vähendamise nõude alusena sellele, et tal juhtus traumaõnnetus,

mille järel on ta 100 % töövõimetu ning tema sissetulek ei võimalda enam maksta elatist

kompromissiga kokkulepitud summas ega seaduse alusel arvutatud summas.

Hageja on esitanud tõendina väljavõtte terviseportaalist (dtl 59-65), millest nähtub, et 23.12.2024.a

tuvastati hagejal traumajärgselt kaelatrauma ja seljaaju vigastus.

Hageja on esitanud tõendina veel Eesti Töötukassa 12.02.2025. a otsuse (dtl 13-14), mille kohaselt

määrati hagejale Eesti Töötukassa 10.02.2025. a otsusega puuduv töövõime ja hagejale määrati

töövõimetoetus perioodiks 30.12.2024. a kuni 29.12.2026. a. Töövõimetoetuse suurus kuni

31.03.2025. a on 18,513 eurot ühe kalendripäeva eest.

Eelnimetatud tõendid tõendavad seda, et 2024. a detsembris toimunud traumaõnnetuse järel

tuvastati hagejal 100 % puuduv töövõime. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et seda asjaolu

2021. aastal hageja poolt makstava elatise osas kompromissi sõlmimisel ei esinenud. Seega saab

öelda, et elatise suuruse määramise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Hageja väitel oli

tal 2021. aastal osaline töövõime, aga ta käis tööl. Alates 30.12.2024. a on hagejal tuvastatud

puuduv töövõime, millest võib järeldada, et kostja ei saa töötada ja tema võime sissetulekut teenida

on piiratud.

Hageja on esitanud tõendina enda pangakonto väljavõtted perioodi kohta 01.12.2024. a kuni

05.05.2025. a kohta (dtl 21-45, 82-115), millest nähtub, et alates 2025. aasta jaanuarist on hageja

sissetulekuks olnud Tervisekassa poolt makstud töövõimetushüvitis ja toetused kokku jaanuaris

570,01 eurot, veebruaris 504,89 eurot, märtsis 707,09 eurot, aprillis 743,49 eurot ja mais 586,98

eurot.

2-25-6048

Hageja on toonud välja, et alates 2025. a juunist on töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest

21,74 eurot ja hagejale maksti juunis töövõimetoetust 652,20 eurot.

Hageja väitel on tema igakuised kulud keskmiselt kokku 1085 eurot, sh eluaseme üür 250 eurot,

kommunaalkulud 190 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 300 eurot,

sidekulud 95 eurot ja kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 100 eurot. Hageja väitel on tal

lisaks laenulepingutest tulenevad kohustused, mille suurus on 941,99 eurot kuus.

Hagejal ei ole teada mingit väärtuslikku vara, mida oleks võimalik elatise maksmise eesmärgil

realiseerida. Kohus kontrollis kinnistusregistri andmete alusel, et hagejale ei kuulu kinnisasju ega

kinnisasjaõigusi. Kohus kontrollis Transpordiameti liiklusregistrist, et hageja nimele on

registreeritud sõiduauto XXX, registreerimisnumbriga XXX, ehitusaasta 1996. Registrisse on

kantud sõidukile käsutamise keelumärge.

Arvestades hageja varalist seisundit, sh hageja sissetulekut, kulusid ja kohustusi, saab kohtu

hinnangul järeldada, et hageja ei ole võimeline maksma kostjale elatist 2021. aastal kompromissiga

kokkulepitud summas (292 eurot kuus) ega ka kehtiva PKS § 101 alusel arvutatud summas (alates

1. aprillist 2025. a 264,24 eurot kuus), kahjustamata enda tavalist ülalpidamist ning esineb alus

elatise vähendamiseks.

Kohus leiab, et elatise vähendamisel edaspidi makstava elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda

PKS § 102 lg-s 2 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt peab vanem kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus kontrollis rahvastikuregistri

andmetel, et hagejal ei ole rohkem lapsi peale kostja. Seega on põhjendatud elatise vähendamisel

määrata edaspidi makstava elatise suurus, arvestusega, et hageja kasutab tema käsutada olevaid

rahalisi vahendeid enda ja kostja ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kostja põhjendatud ülalpidamiskulude suuruseks saab lugeda kahekordse kehtiva PKS § 101

alusel arvutatud elatise summa, s.o 528,48 eurot (2 x 264,24 eurot). PKS § 101 alusel elatise

arvutamisel on arvesse võetud kostjale makstavat lapsetoetust ja kostja perele makstavat lasterikka

pere toetust. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 08.01.2014. a nr 3-2-1-165-13, p

15), et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada.

Kohus leiab, et hageja enda põhjendatud igakuisteks ülalpidamiskuludeks saab lugeda eluaseme

üüri 20 eurot, kommunaalkulud 190 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 300

eurot, sidekulud 95 eurot ja kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 100 eurot, kokku kulud

1085 euro ulatuses. Hageja on välja toonud, et tal on lisaks laenumaksetest tulenevad igakuised

kohustused kokku summas 941,99 eurot. Kohus leiab, et laenumakseid ei saa lugeda hageja

vältimatuteks ülalpidamiskuludeks ning kohus neid kohustusi elatise suuruse määramisel arvesse

ei võta. Asjaolu, et hageja on võtnud endale ülejõukäivaid laenukohustusi alaealise ülalpidamiseks

makstava elatise vähendamiseks alust ei anna.

Hageja püsivaks sissetulekuks on töövõimetoetus, lähtuvalt kalendripäevade arvust keskmiselt

663 eurot kuus. Arvestades hageja enda ja kostja vajalike ülalpidamiskulude suurust, hindab

kohus, et hageja peab kasutama oma sissetulekut 30 % ulatuses, s.o ca 200 euro ulatuses, kostja

ülalpidamiseks. Selliselt jaotub hageja sissetulek tema enda ülalpidamiseks ja kostja

ülalpidamiskohustuse täitmiseks ühetaoliselt.

3.5.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja nõue elatise vähendamiseks on põhjendatud

osaliselt. Põhjendatud on vähendada elatist alates hagi esitamisest 200 euroni kuus.

1.1.

Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus muudab alates hagi esitamisest, s.o alates

21.04.2025.a elatise suurust, mida hageja Tartu Maakohtu 04.10.2021. a määrusega tsiviilasjas nr

2-21-13021 kinnitatud kompromissi kohaselt on kohustatud kostjale maksma ning mõistab alates

21.04.2025. a hagejalt kostja kasuks välja elatise summas 200 eurot kuus kuni kostja täisealiseks

saamiseni. Hageja nõude elatise vähendamiseks suuremas ulatuses jätab kohus rahuldamata.

2-25-6048

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi temalt alaealiste laste kasuks välja mõistetud elatise

muutmiseks. Tegemist on alaealise lapse ülalpidamisasjaga, mistõttu jätab kohus TsMS § 164

lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristiina Kask

kohtunik