Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-25-7047/4 AI generated

2-25-7047/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-25-7047/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 12.august 2025, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-7047 Tsiviilasi Bondora AS hagi A.K. vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Bondora AS (registrikood: 11483929; asukoht: Tammsaare tee 56, Tallinn, 11316 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo LINDEBERG; e-post: menetlus.bondora@lindebrg.legal); Kostja:

Legislator headnote

AI generated

2-25-7047/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 2-25-7047 Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on TsMS § 201 lg 1 järgi isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on TsMS § 201 lg 2 järgi igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Igal füüsilisel isikul on TsÜS § 7 lg 1 järgi õigusvõime. Õigusvõime algab TsÜS § 7 lg 2 järgi inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Kohus peab TsMS § 204 lg 1 järgi kontrollima menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime olemasolu ega saa selle puudumisel lubada isikul menetluses osaleda.

Keywords

AI generated
unfit notwithstanding health condition deportation despite health issues medical care requirements outpatient treatment right to remain absence of hardship
AI generated
2-05-14908/2
Harju Maakohtu menetluses on Soojusenergia osaühingu (edaspidi „hageja“) hagi V.K.`i (edaspidi „kostja“) vastu võlgnevuse summas 8.365 krooni ja 20 senti nõudes.
2-09-51486/3
oktoober 2009 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-51486 Tsiviilasi Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi Rommi Kääriku vastu 97 566,60 krooni nõudes Menetlustoiming hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu (Põllu 1a 50303 Tartu); kostja Rommi Käärik Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2-13-12233/47
Hageja: SNEL Grupp OÜ (reg.kood: 12213861) Hageja lepinguline esindaja: August Käära (e-post: august@corporate.ee) Kostja: K L (ik: xxxx) Kostja esindaja (riigi õigusabi korras): adv.
2-07-52193/2
detsember 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-52193 Tsiviilasi AS N.hagi V.
2-10-10062/3
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜ-le Paide Elamuhooldus 500 (viissada) krooni (arveldusarve nr 10702000668002) Välja mõista Valve Karingult OÜ Paide Elamuhooldus kasuks 2120 (kaks tuhat ükssada kakskümmend) krooni hageja menetluskulude hüvitamiseks. Valve Karingul tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE Menetluskulu tsiviilasjas 2-10-10606 kannab kostja. OÜ Paide Elamuhooldus menetluskulu on hagihinnalt tasutud riigilõiv 1000 krooni ja õigusabi kulu, milleks on 2120 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 26.02.2010.a esitas OÜ Paide Elamuhooldus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse võla ja viivise nõudes. 25.05.2010.a saabus kohtule hageja taotlus hagist loobumiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Ühtlasi esitas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Hageja loobub hagist, sest hageja on võla ja viivise tasunud. Hageja palub seoses hagist loobumisega tagastada pool tasutud riigilõivust summas

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-7047

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 12.august 2025, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-7047 Tsiviilasi Bondora AS hagi A.K. vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Bondora AS (registrikood: 11483929; asukoht: Tammsaare tee 56, Tallinn, 11316 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo LINDEBERG; e-post: menetlus.bondora@lindebrg.legal); Kostja:

A.K. (isikukood:

XXX; surnud:xxxxxxxxxxxxxxxxx). Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta Bondora AS hagi A.K. vastu võla nõudes läbi vaatamata.

2. Menetluskulud jätta Bondora AS kanda. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti Asjaolud Bondora AS esitas 7.mail 2025 Tartu Maakohtule hagi A.K. vastu võla väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi 19.mai 2025 määrusega menetlusse. Kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise püüdluste käigus sai kohtule teatavaks, et kostja A.K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Venemaal. Tsiviilasjas nr 2-23-105430 on kostja sugulane (täditütar) esitanud kostja surmatõendi.

2-25-7047 Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on TsMS § 201 lg 1 järgi isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on TsMS § 201 lg 2 järgi igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Igal füüsilisel isikul on TsÜS § 7 lg 1 järgi õigusvõime. Õigusvõime algab TsÜS § 7 lg 2 järgi inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Kohus peab TsMS § 204 lg 1 järgi kontrollima menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime olemasolu ega saa selle puudumisel lubada isikul menetluses osaleda.

Surnud inimene ei saa tsiviilkohtumenetluses seega õigusi ega kohustusi omada ning seega ka menetlusosaliseks olla. Kuna surnud inimene ei saa menetlusosaliseks olla, ei saa surnud inimese vastu ka hagi esitada. TsMS § 209 lg 1 näeb küll füüsilisest isikust poole surma korral ette füüsilisest isikust poole üldõigusjärglasele võimaluse menetlusse astumiseks. Nimetatud säte eeldab aga, et menetlusosaline sureb menetluse ajal, mitte enne seda. Sellele viitavad mh TsMS § 209 lg 1 teine lause, sama paragrahvi lõige 2 ja ka TsMS § 353.

TsMS §-st 209 ei tulene seega võimalus esitada surnud inimese vastu hagi. Kostja suri xxxxxxxxxxxxxxxxx, s.o enam kui kaks aastat kaheksa kuud enne hagiavalduse esitamist. Hageja ei saanud surnud kostja vastu hagi esitada. Kohus on hagi ekslikult menetlusse võtnud. Hagi tuleb jätta TsMS § 432 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui hageja nõue kostja vastu läks kostja pärijatele üle, on hagejal võimalik esitada hagi kostja pärijate vastu. Selleks tuleb nende isik enne välja selgitada.

Kui kostja pärijad ei ole teada, saab hageja kui kostja võlausaldaja PärS § 166 lg 1 järgi esitada notarile notariaalselt tõestatud avalduse kostja pärimismenetluse algatamiseks. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul puuduvad alused TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatu kohaldamiseks, mistõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik