2-24-5654/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov ja kohtunik Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

13.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-5654

Kohtuasi

R.Z avaldus P.W vastu alaealise lapse B.V suhtes

vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

ja

lapse

viibimiskoha

määramise

osas

ainuhooldusõiguse andmiseks avaldajale ning lapsega

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

P.W määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Menetluse liik

Avaldaja (lapse ema) R.Z (isikukood XXX, elukoht

XXX), lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova

Puudutatud isik I, määruskaebuse esitaja (lapse isa) P.W

(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

Olga Väina-Kesler

Puudutatud isik II (laps) B.V (isikukood XXX, elukoht

XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat

Marika Jaanson

Kohalikud omavalitsused Maardu Linnavalitsus ja

Jõelähtme Vallavalitsus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 23.09.2024 määrus jätta muutmata.

2. P.W määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud puudutatud isiku II esindamisega riigi õigusabi korras

seotud menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Avalduse aluseks olevad asjaolud, nõue, puudutatud isikute ja kohalike omavalitsuse

arvamused ja menetluse käik

1. R.Z (lapse ema) esitas 09.04.2024 Harju Maakohtule avalduse P.W (lapse isa) vastu

alaealise lapse B.V suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse

viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse andmiseks avaldajale. Avaldaja palub ka

määrata isa ja lapse suhtlemiskord selliselt, et laps kohtub isaga üks kord nädalas päevasel ajal

ning sobiva kolmanda isiku või avaldaja juuresolekul, avaldajaga vähemalt kolm päeva

eelnevalt kokkulepitud ajal.

Avaldaja palub ka keelata lapse isal anda lapsele ilma avaldaja nõusolekuta teada lapse

eostamisest doonormunaraku kasutamise abil ning veenda last, et avaldaja ei ole lapse ema ja

avaldajapoolsed sugulased ei ole lapse sugulased, takistada lapse suhtlemist nende

sugulastega ning iseloomustada avaldajat lapse ees negatiivselt mis iganes kujul. Avaldaja

palub ka jätta menetluskulud lapse isa kanda. 06.09.2024 seisukohas lapse ema täpsustas, et

kuna lapse isal ei ole vastuväiteid lapse elamisele lapse ema juures, palub avaldaja määrata

lapse elukoha ema juurde ning isaga suhtluskorra sel viisil, et isa võtab lapse enda juurde iga

kuue päeva järel kaheks päevaks järjest.

Lapse ema palub ka määrata, et isa juures viibimise ajal peab lapsega tegelema isiklikult

eeskätt isa, mitte aga tema elukaaslane või teised kolmandad isikud, peab tagama lapsele ning

avaldajale võimaluse suhelda teineteisega igal ajal telefoni või interneti kaudu ning kindlasti

tagama lapsele ühe telefoni- või internetivestluse õhtul emaga, enne lapse magamaminekut.

Vanemate kohustuse viia laps eesti keele tundidesse palub avaldaja ära jätta, kuna lasteaed on

tervikuna üle viidud eesti keelele, B.V kasvataja ja õpetaja on eestlased, lisaks lasteaia

psühholoogi-logopeedi arvamusel logopeediliste probleemide tõttu eesti keele täiendav

õppimine vaid koormab asjatult last ja kasu ei anna. Veel palub avaldaja suhtluskorras

sätestada, et lapsele meditsiiniliste teenuste osutamiseks on vanemad kohustatud pöörduma

üksnes ametlike raviasutuste ning Eestis litsentseeritud arstide poole, rangelt tuleb järgida

nende ettekirjutusi ning informeerida teineteist, kus ja kellelt laps meditsiinilist abi saab.

Lapse isa on oma elukaaslase soovitusel viinud last arstiabi saama tundmatu „spetsialisti“

juurde.

Avalduse kohaselt algas lapsevanemate kooselu 2013. aastal. Nad abiellusid 2016. aastal ja

XX.XX.XXXX sündis perekonda tütar B.V. Eostamiseks oli kasutatud doonormunarakku.

Pere elas lapse isale kuuluvas eramus Jõelähtme vallas. 2023. aastal läks ema koos lapsega isa

kodust ära, millele viimane vastu ei vaielnud. Sellest ajast saadik elab ema koos lastega

Maardus üürikorteris. Lapsevanemate abielu lahutati 17.10.2023. Peale abielu lahutamist

sõlmisid vanemad Maardu Linnavalitsuse vahendusel lapsega suhtlemise korra kokkuleppe.

Vanemad leppisid kokku, et kuni 2023. aasta detsembrikuu lõpuni viibib laps kummagi

vanemaga võrdselt aega. Lapse ema ei pea enam kokkulepitud suhtluskorra järgimist

võimalikuks, kuna see ei vasta lapse huvidele. Avaldaja leiab, et isaga viibimine võib olla

lapse jaoks ohtlik. Lapse sõnul on nii, et ajal, mil ta viibib isa juures, viimane kas on haige ja

lamab või lihtsalt magab. 18.02.2024 tõi isa lapse ema juurde, olles autoroolis purjus. Laps oli

auto tagaistmel ilma turvaistmeta ja turvavööga kinnitamata. Vastuseks avaldaja märkusele

sõitis lapse isa äkiliselt koha pealt minema ja seda lahtise autouksega ja oleks peaaegu sõitnud

vastu selleks hetkeks sõidukist väljunud tüdruku jalgu, tüdruku jõudis eemalt tõmmata tema

vanem vend Q (avaldaja poeg eelmisest abielust). Lapse transportimine sõidukis ilma

turvaistmeta on lapse isa puhul tavaline, hoolimata avaldaja pidevatest märkustest. Lisaks

võttis isa lapse 09.11.2023 endaga kaasa ja jättis Narva oma eaka, 88-aastase ema hoole alla,

kes pole ise suuteline korteris liikuma ja kukkudes ei suuda ise tõusta. Samuti sisendab lapse

isa lapsele, et lapse ema ja lapse ema sugulased on tegelikult võõrad inimesed, kellel puudub

igasugune seos lapsega. Lapsele soetatud mobiiltelefoni kontaktides on puudutatud isik

avaldaja kontakti salvestanud lihtsalt “R.Z”, enda oma aga „armas isa“. Kirjeldatud

toimingutega traumeerib isa tõsiselt lapse psüühikat, mis väljendub tüdruku käitumises. Laps

on ema kaisus uinudes palunud mitte anda teda „kurjale emale“. Lapse jaoks võib ohtlik olla

ka asjaolu, et ujulat külastades viib lapse isa tüdruku läbi meeste riietusruumi ja duširuumi.

Lapse ema leiab, et 5-aastasele lapsele on veel vara selgitada ja demonstreerida meeste ja

naiste anatoomilisi erisusi. Lisaks ei ole isa juures olles lapsel tagatud hügieeni järgimine, sh

duši all käimise asemel pühitakse teda salvrätikuga, laps ei saa vajalikku ravi, küüsi ei lõigata,

tüdruk võõrdub juba omandatud, tema vanuses tavalistest hügieeniharjumustest. Näiteks

selleks, et lapse isa elukaaslane saaks vabalt WC-s suitsetada, peab tüdruk kasutama mitte

tualetipotti nagu ema juures ja millega ta on harjunud, vaid eraldi toas asuvat pissipotti. Lapse

isa käitub vastutusetundetult, unustades lapse trennist ära tuua, või hilinedes, avaldajat

teavitavad sellest teiste laste vanemad, valib haige lapse jaoks välja vastuvõetamatu

meelelahutuse avalikes kohtades. Samuti ei vasta kordamööda kummagi vanema juures

viibimine kahe päeva kaupa lapse vanusele, destabiliseerib teda, ei luba järgida õiget

päevakava. Laps jääb halvasti magama, magab rahutult. Samuti on isa nõudnud lapse

üleandmist hoolimata lapse haigestumisest või varem planeeritud tegevustest.

2.Lapse isa kannatab alkoholisõltuvuse all. Ta püüdis sellest vabaneda, sh kodeerimise teel,

pöördudes erinevatesse vastavasisulise profiiliga raviasutustesse (Wismari Haigla AS,

Osaühing Kordamed), kuid tulemusteta. Joobeseisundis on lapse isa agressiivne. Purjus olles,

sh lapse juuresolekul, solvas isa pidevalt ema, peksis teda, ning nii selle kui ka sõiduki

joobeseisundis juhtimise eest karistati teda 2014.a. kriminaalkorras. Lapse isa suhtes 2016.a.

esitatud avalduse võttis avaldaja tagasi, alludes tema keelitustele ja haletsedes teda. Kooselu

ajal käitus lapse isa lapse ema suhtes äärmiselt lubamatult ning teda alandavalt. Lapse isa

heitis ette lapse emale, kes tegeles vastsündinud ning hiljem alla 3-aastase lapse hooldusega,

seda, et ta ei tööta, elab lapse isa majas ning tema arvel, ähvardas, et lööb ta majast välja,

tapab avaldaja, et avaldaja pole lapse bioloogiline ema ja laps peab sellest kindlasti teadma, et

ta teeb kõik temast sõltuva, et võtta avaldajalt ära vanemaõigused ning jätta laps endale,

nõudis, et avaldaja avaks puudutatud isikule ukse, kui ta tuleb koju, jne. Peale seda, kui lapse

ema läks lapse isa nõudel tööle, siis kõik tema poolt teenitud raha kulus

kommunaalteenustele, toidule ning perekonna ja eeskätt lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamisele. Lapse isa sisuliselt vabastas ennast nende kulude kandmisest.

3.Maardu Linnavalitsus on seisukohal, et ema avaldus tuleb jätta rahuldamata ning määrata

isa ja lapse suhtluskord. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole antud olukorras põhjendatud,

kuna mõlemad vanemad soovivad oma hooldusõigust teostada. Kindlaks määratud

suhtluskord peab olema laste huvisid toetav ning samuti toetama mõlema vanema võrdset

panustamist laste ellu ja kasvatusse.

4.Lapse isa vaidles ema avaldusele vastu ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas. Pärast

abielu lahutamist 17.10.2023 elab laps pidevalt emaga. Isal pole olnud emaga erimeelsusi

selles, kus laps elab, õpib ja kus last ravitakse. Vanemate vahel oli kokkulepe, et laps veedab

aega mõlema vanemaga iga kahe päeva tagant. 12.05.2024 tõi ema haige lapse isa juurde.

Tõele ei vasta väide, et isa kannatab alkoholisõltuvuse all. Isa töötab bussijaamas kahel päeval

järjest ning enne ja pärast tööd läbib alkoholikontrolli. Isal on võimalus ja õigus lapsega

seotud olulistes küsimustes kaasa rääkida. Lapse ema saab isale lapsega seotud küsimustes

alati helistada ning kui vaja, saab ta lapsega seotud dokumente jms alati digitaalallkirjastada.

Isegi kui ema lapse elus igapäevaselt ei osale, ei ole see põhjuseks temalt hooldusõigus ära

võtta. Lapse viibimiskoha osas erimeelsusi ei ole. Lapse isa on nõus, et lapse põhiliseks

viibimiskohaks oleks ema elukoht. Oma lõplikus seisukohas lapse isa leidis, et põhjendatud

oleks määrata suhtluskord nädal ja nädal sagedusega.

5.Jõelähtme Vallavalitsus on seisukohal, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse

viibimiskoha määramise osas ei ole põhjendatud, kuna mõlemad vanemad soovivad oma

hooldusõigust teostada ja lapse elus osaleda. Vanemate erimeelsuste tõttu on vajalik

suhtluskorra määramine. Lapse huvides on suhtluskord, mis säilitab regulaarsed ja head

suhted mõlema vanemaga.

6.Lapsele määratud esindaja leidis, lapsel on mõlema vanemaga lähedane suhe. Laps mainis

esindajale isaga muinasjuttude lugemist ja isaga koos mängimist. Igatseb mõlemaid

vanemaid. Laps mainis, et isaga käib mõnikord kaasas naisterahvas X, tõrget või pelgamist

lapse poolt ei ole. X pidi lapsega kenasti suhtlema. Laps on rõõmus ja hooldatud. Isa on

käinud lapsel lasteaias järgi. Ei ole keegi maininud kummalist käitumist. Ema on tore

inimene, lapsega korrektne. Esindaja leiab, et tuleks määrata suhtluskord, mis annaks lapsele

stabiilsuse. Ei näe, et X viibimine last kahjustaks. Lastekaitse ütles, et kunagi oli teatud

signaale alkoholi tarbimise kohta, aga viimasel ajal ei ole mitte midagi laekunud. Ühise

hooldusõiguse lõpetamine ei ole asjakohane. Laps saab isaga suhelda ja lapse jaoks on hetkel

kõik hästi. Kui on tõendatud, et lapse isa kasutab regulaarselt alkoholi, ei ole B.V viibimine

isa juures ohutu. Vanematel peaks olema keelatud mistahes alkoholi kasutamine lapsega

koosviibimise ajal. Kui isa juures olles tekib lapsele ohtlik olukord, tuleks kutsuda politsei.

7.Maakohus kuulas lapsevanemad ära kahel korral, 21.05.2024 esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamiseks ja 26.06.2024 avalduse osas. Maakohus tegi esialgse õiguskaitse määramise

kahel korral (dtlk 161 ja 247), sh määras lapsele vahelduva suhtluse vanematega võrdse ajaga

4 ja 4 järjestikuse päeva põhimõttel.

Maakohtu määrus

8.Maakohus rahuldas avaldaja avalduse osaliselt. Määras kindlaks P.W (lapse isa)

suhtluskorrra alaealise lapse B.V-ga järgnevalt: Laps viibib 6 päeva emaga ja 2 päeva isaga.

Kui üleandmise päev langeb lasteaia/koolipäevale, võtab vanem lapse lasteaiast/koolist.

Suhtlusperioodi lõpus tuleb laps viia hommikul lasteaeda/kooli või kui ei ole

lasteaia/koolipäev (nädalavahetus), tuleb laps viia kella 16.00ks teise vanema juurde, kellega

suhtlusperiood algab. -Jõulupühade ajal viibib laps paaritul aastal emaga 23.12 – 24.12 ja

27.12-31.12 ning isaga 25.12-26.12 ja 31.12-02.01 ning paaris aastal vastupidi, s.o isaga

23.12 – 24.12 ja 27.12-31.12 ning emaga 25.12-26.12 ja 31.12-02.01. Lapse üleandmised

toimuvad vastavalt 23.12, 25.12, 27.12 ja 31.12 ja 02.01 kell 12.00 selle vanema elukoha

juures, kelle suhtluskord lõpeb. Suvevaheajal veedab laps paaritul aastal juulikuus esimese ja

kolmanda nädala isaga ning teise ja neljanda nädala emaga, paaris aastal juulikuu esimese ja

kolmanda nädala emaga ning teise ja neljanda nädala isaga. Ülejäänud ajal jätkub

suvevaheajal punktis 2.1 reguleeritud suhtluskord. Kumbki vanem tagab ajal, mil laps viibib

tema juures, lapse käimise lasteaias/koolis, treeningutel ja huviringides. Vanem, kelle juures

laps viibib, on kohustatud tagama lapsele võimaluse segamatult suhelda eemalviibiva

vanemaga telefoni teel. .Ägedate haigussümptomite (s.o palavik üle +38C, oksendamine,

kõhulahtisus,) olemasolul lapse üleandmist isale ei toimu kuni lapse tervenemiseni. Lapse

haigestumisel tuleb laps viia ema juurde. Lapsele raviteenuse osutamiseks on vanemad

kohustatud pöörduma üksnes ametlike raviasutuste ja Eestis litsentseeritud arstide poole.

Mõlemad vanemad on kohustatud järgima arsti poolt lapse ravimiseks antud ettekirjutusi.

Vanem ei halvusta teist vanemat ega lapse lähedasi lapse juuresolekul ega õõnesta teise

vanema autoriteeti. Kumbki vanem kasutab lapse transportimisel lapsele eakohast

turvavarustust (s.o turvatool). Lapsevanemad ei tarvita lapse juuresolekul alkoholi. Jättis

rahuldamata R.Z avalduse ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha küsimustes lapse emale

üleandmiseks.

Määruse põhjenduste kohaselt on lapse ema on taotlenud ühise hooldusõiguse osalist

lõpetamist ja temale ainuhooldusõiguse üleandmist lapse viibimiskoha määramise osas.

Kohus selgitas, et viibimiskoha määramise õigus hõlmab lapse elukohta, viibimiskohta ja ka

reisimist. Lapse ema on ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise vajadust põhjendanud sellega,

et lapse huvides on elada koos emaga, sest lapse isal on alkoholisõltuvus ja lapse isa juhindub

lapse hoolduse küsimustes eeskätt enda õigustest, mitte lapse huvidest. Käesoleval juhul on

lapse isa, lapsele määratud esindaja ja kohalikud omavalitsused vaielnud vastu ühise

hooldusõiguse lõpetamise nõudele, leides, et lapse viibimiskoha osas puuduvad vanematel

erimeelsused. Lapse isa on nõus, et lapse põhiliseks viibimiskohaks oleks ema elukoht.

Menetlusosalised on seisukohal, et vanemate erimeelsused on lahendatavad suhtluskorra

kindlaksmääramisega. Kohus on seisukohal, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse

viibimiskoha osas puudub alus. Kohus nõustub kohalike omavalitsuste, lapse isa ja lapsele

määratud esindaja seisukohaga, et mõlemad vanemad soovivad lapse hooldusõigust teostada

ning neil puudub akuutne vaidlus lapse viibimiskoha osas. Lapse isa on nõus sellega, et laps

elab emaga. Lapse isa huvi on lapsega regulaarselt suhelda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

lapse ema avalduse ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas rahuldamata.

Kohus on seisukohal, et lapse ja vanemate vahelise suhtluskorra määramisel tuleb arvestada

asjaoluga, et käesoleval juhul ei ole lapsevanemate vahel sellist head koostööd, mis õigustaks

võrdse vanemluse mudeli kaalumist ja lapse viibimist kummagi vanema juures nädala kaupa.

Kuigi vanemate juures on lapse väitel samasugused reeglid, on lapsevanemate

kasvatusmeetodid ja lapse heaolusse suhtumine erinevad. Pelgalt formaalselt võrdne kummagi

vanema juures viibimine ei ole lapse huvides. Võrdse vanemluse mudel eeldab mõlema

vanema aktiivset panustamist lapse heaolusse. Suhtlemisperioodi eesmärk on ka lapsevanema

ja lapse suhet arendada ja toetada, süvendada kiindumussuhet. Laps on kohtule ärakuulamisel

korduvalt maininud, et mängib isa juures olles üksinda. Laps on küll isaga ka mänginud, kuid

tema jutus jääb kõlama isa passiivsus (isa küll kodus, aga lapsega ei tegele) ja isa elukaaslase

suurem roll. Iseenesest ei ole lapse huvide vastane asjaolu, et isa asemel nt viib teda lasteaeda

keegi teine (nt elukaaslane), kuid lapsega koosveedetud aeg eeldab vanema ja lapse isiklikku

suhtlust. Ka PKS § 143 lg 1 sätestab, et mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda

lapsega isiklikult. Peamine põhjus mitte määrata suhtluskorda nädal ja nädal põhimõttel on

kohtu hinnangul aga asjaolu, et ka kohtumenetluse ajaks määratud suhtluskord (4 päeva ja 4

päeva) on käinud lapse isale üle jõu ja isa panus lapse kasvatamisse ei ole ema panusega

võrreldav. Samuti on lapse isa käitunud viisil, mis ei toeta lapse heaolu ja võib lapse heaolu

kahjustada.

Määruskaebus

9.Lapse isa esitas määruskaebuse, milles leiab, et määrus ei vasta lapse huvidele ning reaalselt

paneb lapse tervise, sh vaimse tervise ohu alla. Määruskaebus esitaja palub 23.09.2024.a

kohtumäärus osaliselt tühistada ning saata asja tagasi esimese astme kohtule läbi

vaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Isa ei nõustu väitega, et ta ei osale lapse kasvatamises aktiivselt või, et lapse heaolu on tema

tegutsemise tõttu ohustatud. Lapse mängimine iseseisvalt ei ole tõend lapse heaolu

kahjustamisest, vaid osa tema loomulikust arengust ja iseseisvuse õppimisest. Isa ja tema

elukaaslane on mõlemad aktiivselt seotud lapse hooldamise ja kasvatamisega, pakkudes

lapsele armastavat ja turvalist keskkonda. Kohtu järeldus, et isa ei ole piisavalt aktiivne lapse

suhtes, põhineb pigem lapse ütlustel kui objektiivsel analüüsil.

Isa on arvamusel, et kohtule esitatud kaebused isa käitumise kohta ei ole piisavad tõendatud.

Isa on alati teinud koostööd lapse kasvatamisel ja on valmis jätkama lapse heaolu toetamiseks

vajalikke tegevusi. Samuti on isa seisukohal, et võrdne suhtluskord, kus laps veedab nädala

ema ja nädala isa juures, on lapse huvides ja vastab Riigikohtu praktikale, mis rõhutab

mõlema vanema võrdset vastutust lapse heaolu tagamisel.

Lisaks ei nõustu lapse isa sellega, et kohus võttis arvesse eksperdi arvamuse, mille ekspert

esitas pärast isiklikku telefonikõnet kohtunikuga. Lapse isa leiab, et eksperdi arvamus, mis

põhineb sellisel viisil saadud informatsioonil, ei ole piisav alus otsuse tegemiseks, kuna

puuduvad põhjalikud ja objektiivsed tõendid. Eksperdi arvamus ei tohiks mõjutada kohtu

otsust sest, see ei ole saadud tõendite ja dokumentide põhjaliku analüüsi tulemusena.

Menetlusosaliste seisukohad

10. Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu.

11. Eestkosteasutused palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

12. Lapsele RÕA korras määratud esindaja ei toetanud määruskaebust, palus selle jätta

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Menetluse edasine käik

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

1, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le

659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega

neid kordamata. Vastuseks määruskaebusele toob ringkonnakohus esile järgneva.

15.TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse

piiridega ja kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille

peale on edasi kaevatud. Isa vaidlustab maakohtu määratud suhtluskorda osas, millega

maakohus määras, et laps veedab 8 päevase suhtluskorra graafiku järgi 6 päeva emaga ja

seejärel 2 päeva isaga. Ülejäänud suhtluskorra punktide osas ei ole maakohtu määrust

vaidlustatud ja ringkonnakohus neid eraldi ei hinda.

16.Ringkonnakohus selgitab seoses lapse ja lahuselava vanema suhtluskorra

kindlaksmääramisega järgmist. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda

mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 2¹ järgi leppima kokku lahuselava

vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei tee, määrab vanemate vaidluse korral kohus

lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada

vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. Vanema ja lapse suhtlemise korda

määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama

seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse

õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda

arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb mh

lastekaitse seaduse (LasteKS) § 21 lg 2 järgi kuulata laps tema vanust ja arengutaset

arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema

arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Vajadusel peab kohus ise välja

selgitama asjaolusid, et kujundada seisukoht, milline suhtluskord on lapse parimates huvides.

Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse

väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon

tagama vanemate ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab

isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga.

17.Eelneva kohaselt määrab kohus vanemate ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes

diskretsiooniotsusega, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid. Lapse huvi ei ole seejuures

pelgalt loosung, vaid tuleb igal üksikul juhtumil sisustada konkreetsete asjaoludega. Kõrgema

astme kohus saab sekkuda alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama

astme kohus on eksinud asjaolude tuvastamisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme

või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, määral, mis annab aluse maakohtu otsustust

muuta.

18. Käesolevas asjas on maakohus on oma otsustust piisavalt põhjendanud, tuvastanud

avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud ja lähtunud otsustuse tegemisel lapse huvidest.

Oluline on käesolevas asjas see, et kaalutlusõiguse teostamisel võttis maakohus arvesse

esialgse õiguskaitse korras määratud suhtlemiskorra järgimisel teatavaks saanud asjaolud.

Selgus, et võrdse vanemluse põhimõttel määratud suhtluskorda ei suutnud lapse isa lapse

huvidest lähtuvalt teostada. Ringkonnakohus nõustub seetõttu maakohtuga, et siinses asjas ei

ole põhjendatud määrata võrdsel vanemlusel põhinevat suhtluskorda. Isa määruskaebuses

esile toodu ei anna alust maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ja leida, et määratud

suhtluskord konkreetselt kõnealusele lapsele ei sobi. Maakohus on üksikasjalikult esile

toonud, millistel põhjustel ei ole lapse huvides veeta mõlema vanemaga võrdne aeg. Isa on

määruskaebuses jäänud valdavalt üldsõnaliseks, maakohtu seisukohad on jäänud ümber

lükkamata.

19. Määruskaebuses väidab isa, et lapse avaldatut isa passiivse käitumise kohta lapsega

suhtlemisel ei saa arvesse võtta. Ringkonnakohus selgitab, et suhtluskorra kindlaksmääramisel

võtab kohus lapse arvamust arvesse ühe asjaoluna lapse huvide väljaselgitamisel (RKTKm,

15.02.2023, 2-21-5895, p 14). Käesolevas asjas ei ole maakohus otsustuse tegemisel lähtunud

vaid lapse ärakuulamisel avaldatust.

20. Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette tõendi kogumist, asjatundja arvamuse

saamist, telefoni teel. Ringkonnakohus nõustub osaliselt määruskaebuse etteheitega. Asjas

teostati vanematele alkoholi liigtarbimise diagnostika testid, sh isale korduvalt. Testide

vastuste selgitamiseks kuulas maakohus telefoni teel ära EKEI töötaja. Kuna vanema ja lapse

suhtluskord määratakse kindlaks hagita menetluses (TsMS § 550 lg 1 p 2) ning seetõttu tuleb

kohtul tulenevalt TsMS § 5 lg 3 esimeses lauses sätestatust ise välja selgitada asjaolud ja

koguda selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (vt ka RKTKm

15.02.2023, 2-21-5895/64, p 15) ning TsMS § 229 lg 2 võimaldab hagita menetluses siiski

koguda kohtul igasuguseid vabas vormis tõendeid mida kohus sobivaks peab, võis seetõttu

maakohus koguda tõendi, asjatundja arvamuse, ka telefoni teel. Kuna aga kohus saab rajada

otsustuse vaid tõenditele, mida menetlusosalised on saanud uurida ja mille kohta arvamust

avaldada TsMS § 436 lg 3 järgi (kooskõlas TsMS § 463 lg-ga 2), siis tulnuks maakohtul

asjatundja arvamusena kogutud tõend protokollida ja anda menetlusosalistele võimalus selle

kohta arvamus avaldada. Siiski ei tingi nimetatud maakohtu minetus käesolevas asjas

maakohtu määruse muutmist, sest kokkuvõttes ei ole maakohtu lõppjäreldus lapse ja

vanemate suhtluskorra määramisel rajatud ainult viidatud tõendile. Määruskaebuses ei ole ka

väidetud, et määruses maakohtu poolt edastatud asjatundja selgitused olid väärad ning

tulemusi peaks tõlgendama teisiti.

21.Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et maakohus jättis pooled põhjendamatult

lepitamata, lepitusmenetlusse saatmata. Maakohus põhjendas, miks ta ei kohustanud lapse

vanemaid. läbima riiklikku lepitusmenetlust. TsMS § 5601 lg 2 kohaselt ei tule

lepitusmenetlust enne kohtusse pöördumist läbida juhul, kui vanem on olnud lapse või teise

vanema suhtes vägivaldne või esineb muu mõjuv põhjus. Avalduse kohaselt on lapse isa

olnud lapse ema suhtes vägivaldne. Maakohus tõi esile, et avaldusele lisatud tõenditest

nähtuvalt on lapse isa olnud lapse ema suhtes vähemalt vaimselt vägivaldne, räigelt solvates

teda ja ähvardades teda tappa (video, lindistus dtl 10, tõlge dtl 11, video, lindistus dtl 13, tõlge

dtl 14). Politsei- ja Piirivalve andmetel on peres olnud korduvalt verbaalseid konflikte ja

lähisuhtevägivalda, sh lapse isa füüsilist vägivalda ja ähvardamist lapse ema vastu ning ka

lapse ema füüsilist vägivalda lapse isa vastu (dtl 212-215). Ringkonnakohus nõustub, et neil

asjaoludel puudus maakohtul kohustus suunata lapse vanemaid lepitusmenetlusse. Maakohtu

enda kaasabil lepitus vanemate erimeelsuste tõttu ei õnnestunud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

22.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule II riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste menetlemisega

seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see

on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse lapse huvides.

Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule II riigi õigusabi korras määratud esindaja

õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega.

23.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 178 ja § 696 lg 3 esimesest lausest.

/allkirjastatud digitaalselt/