2-23-139883/55 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-23-139883 (digitaalne menetlus)

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. august 2025, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

I T, A T, A T hagi J T vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

5477,32 eurot (hageja I – 1765,44 eurot, hageja II –

1855,44 eurot, hageja III - 1855,44 eurot)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I I T (isikukood XXX)

Hageja II A T (isikukood XXX)

Hageja III A T (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja K B

(endine

perekonnanimi R, isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja Aleksandr Jefimov

Kostja J T (isikukood XXX)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

12. augustil 2025 kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista välja J T (isikukood XXX) I T (isikukood XXX) kasuks elatis alljärgnevalt:

2.1. Ajavahemiku 01.10.2023–31.12.2023 eest kokku 438,48 eurot;

2.2. Ajavahemiku 01.01.2024–31.03.2024 eest kokku 538,49 eurot;

2.3. Alates 1. aprillist 2024 kuni I T täisealiseks saamiseni XXX suuruses 200 eurot iga

kuu. Kohtuotsuse täitmisel arvestada, et ajavahemikul 02.04.2024–01.10.2024 tasus

J T I T elatisena kokku 350 eurot.

3. Mõista välja J T (isikukood XXX) A T (isikukood XXX) kasuks elatis alljärgnevalt:

3.1. Ajavahemiku 01.10.2023–31.12.2023 eest kokku 468,48 eurot;

3.2. Ajavahemiku 01.01.2024–31.03.2024 eest kokku 568,49 eurot;

3.3. Alates 1. aprillist 2024 kuni A T täisealiseks saamiseni XXX suuruses 200 eurot iga

kuu. Kohtuotsuse täitmisel arvestada, et ajavahemikul 02.04.2024–01.10.2024 tasus

J T A T elatisena kokku 350 eurot.

4. Mõista välja J T (isikukood XXX) A T (isikukood XXX) kasuks elatis alljärgnevalt:

4.1. Ajavahemiku 01.10.2023–31.12.2023 eest kokku 468,48 eurot;

4.2. Ajavahemiku 01.01.2024–31.03.2024 eest kokku 568,49 eurot;

4.3. Alates 1. aprillist 2024 kuni A T täisealiseks saamiseni XXX suuruses 200 eurot iga

kuu. Kohtuotsuse täitmisel arvestada, et ajavahemikul 02.04.2024–01.11.2024 tasus

J T A T elatisena kokku 500 eurot.

5. J T tasuda kohtuotsuse punktides 2, 3 ja 4 väljamõistetud elatis iga kalendrikuu eest

ette K B (isikukood XXX) pangakontole XXX Swedbank AS’s. Maksed teha igale

hagejale eraldi.

6. Jätta osapoolte menetluskulud nende endi kanda.

2(1

Tsiviilasi nr 2-23-139883

7. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. I T, A T ja A T esitasid 29. septembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse J T (võgnik) 770,99 euro elatise saamiseks (menetlus 2, dtl 5-6).

2. Seoses võlgniku vastuväitega (menetlus 2, dtl 10-11) lõpetas Pärnu Maakohus 25. oktoobri

2023. a määrusega (menetlus 2, dtl 27-28) maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. I T (hageja I), A T (hageja II) ja A T (hageja III) oma seadusliku esindaja ema K R (praegune

perekonnanimi B) kaudu esitasid 31. oktoobril 2023 Viru Maakohtule hagi J T (kostja) vastu

elatise nõudes (1. novembril 2023 esitati parandatud hagi) (menetlus 2, dtl 35-37, 59-61).

Hagejate nõudeks on:

1. Mõista kostjalt välja hageja I kasuks elatist 196,16 euro suuruses alates 01.10.2023 kuni

täisealiseks saamiseni.

2. Mõista kostjalt välja hageja II kasuks elatist 206,16 euro suuruses alates 01.10.2023 kuni

täisealiseks saamiseni.

3. Mõista kostjalt välja hageja III kasuks elatist 206,16 euro suuruses alates 01.10.2023 kuni

täisealiseks saamiseni.

4. Märkida otsuses, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette hagejate seadusliku esindaja

arveldusarvele XXX Swedbank AS’s.

5. Märkida otsuses, et igakuise elatise baassumma indekseeritakse iga-aastaselt 1. aprillil seoses

tarbijahindade indeksi muutmisega eelmise aasta eest, mida ametlikult avaldab Statistikaamet.

6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hagejate vanematel kolm last. Registreeritud abielu

hagejate vanematel ei olnud. Lapsed elavad ema juures. Viimased kuus kuud elab kostja

omaette.

3(1

Tsiviilasi nr 2-23-139883

Kostja mitte täies mahus täidab kohustust laste ülalpidamiseks, ebaregulaarselt, tasudes hagejate

ema arveldusarvele väikseid rahasummasid laste ülalpidamiseks. Hagejate ema arveldusarve

väljavõttest nähtub, et viimase kuue kuu jooksul (ajavahemik 01.05.2023 – 27.10.2023) on kostja

elatisena laste ülalpidamiseks üle kandnud 432 eurot.

Hagejate ema saab toetusi lastele kokku 910 eurot: hagejale I lapsetoetus 100 eurot kuus (neto),

hagejale II lapsetoetus 80 eurot kuus (neto), hagejale III lapsetoetus 80 eurot kuus (neto),

lasterikka pere toetus 650 eurot kuus (neto).

Hagejate ema käesoleval hetkel ei tööta ning on Töötukassa arvel töötuna.

Ülalpool mainitud toetustest ja kostja poolt makstavast rahast ei piisa hagejate vajaduste

rahuldamiseks küll. Hagejad on sunnitud pöörduma käesoleva hagiavaldusega kohtusse.

Seaduses ettenähtud elatise alammäära osas ei tule hagejatel elatise suurust eraldi põhjendada ja

tõenditega tõendada, sest seaduses sätestatud elatusraha alammäär peaks katma lapse

ülalpidamiseks hädavajalikud kulutused.

Hageja I seaduses sätestatud elatise miinimumsuuruseks on 196,16 eurot ja hagejate II ja III on

hetkel 206,16 eurot. Arvestuse tegemisel võeti arvesse ka lasterikkapere toetus. Hagi loetakse

hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS

§ 486 lg 2). Avaldus maksekäsu kiirmenetluses on esitatud 29.09.2023. Hagejad paluvad nõuda

elatist välja alates 01.10.2023 kuni nende täisealisteks saamiseni. Hagejad loevad õiglaseks

otsuse tegemisel arvestada kostja poolt 2023. a oktoobris tasutud elatist 150 euro suuruses,

arvestades 50 eurot iga hageja peale.

4. Viru Maakohus 2. novembri 2023. a määrusega (menetlus 2, dtl 80-82) võttis hagi menetlusse.

5. Kohus 21. novembri 2023. a tagaseljaotsusega (menetlus 2, dtl 84-86) rahuldas hagi.

6. Kohus 4. märtsi 2024. a määrusega (menetlus 2, dtl 209-212) rahuldas kostja kaja ning taastas

menetlus tsiviilasjas nr 2-23-139883. Viru Maakohtu 21.11.2023. a otsus (tagaseljaotsus) nr 2-

23-139883 ei jõustunud ja seda ei saa täita.

7. 20. märtsi 2025. a menetlusdokumendis (menetlus 2, dtl 233-235) täiendasid hagejad oma

nõude. Hagejad nõuavad alates menetlusdokumendi esitamise ajamomendist:

- mõista kostjalt hageja 1, I T kasuks välja alates 20.03.2025 kuni täisealiseks saamiseni igakuist

elatist 287,72 eurot: 272,76 eurot (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust;

- mõista kostjalt hageja 2, A T kasuks välja alates 20.03.2025.a kuni täisealiseks saamiseni

igakuist elatist 287,72 eurot: 272,76 eurot (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust;

- mõista kostjalt hageja 3, A T kasuks välja alates 20.03.2025.a kuni täisealiseks saamiseni

igakuist elatist 287,72 eurot: 272,76 eurot (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

4(1

Tsiviilasi nr 2-23-139883

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust;

- märkida otsuses, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette hagejate seadusliku esindaja K R

arveldusarvele XXX Swedbank AS’s. Maksed teha igale hagejale eraldi;

- jätta menetluskulud kostja kanda.

Haginõuete täpsustamise avaldus ei tühista varasemas hagiavalduses esitatud nõudeid.

Hagejad paluvad elatusrahad kostjalt välja mõista alates 01.10.2023 kuni 20.03.2025 (haginõuete

täpsustatud kuupäevad) hagis esitatud nõuete alusel. Alates 20.03.2025 paluvad hagejad mõista

elatusrahad kostjalt välja käesoleva dokumendiga täpsustatud haginõuete alusel.

Kõik hagis esitatud, asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud ja õiguslikud järeldused ei ole

muutunud.

K B (enne abielu – R) ja J T on loonud uued perekonnad ja kummalgi on uude perekonda

sündinud lapsed. Need asjaolud ei avalda sisulist mõju käesolevale asjale, kuna uutesse

perekonnisse sündinud lapsed ei ole K B ja J T ühised lapsed.

8. Vastuväites maksekäsu kiirmenetluses (menetlus 2, dtl 10-11) palus kostja hinnata uuesti

elatisraha suurust, mille on määratud 2. oktoobri 2023. a otsusega. Kostjal on madal sissetulek,

mis teeb elatise väljamakse määratud suuruses võimatuks. Kostja oli valmis mõistlikuks

kompromissiks.

Kohtule 22. detsembril 2023 (menetlus 2, dtl 89-91) ja 10. jaanuaril 2024 (menetlus 2, dtl 125-

128) esitatud menetlusdokumentides teatas kostja, et tema keskmine brutopalk oli 573 eurot ning

netopalk oli 548 eurot kuus.

Kostja seisukoha kohaselt on alust elatise suuruse vähendamiseks PKS § 102 lg 1 alusel.

Kostja hinnangul, lähtudes tema netopalga suurusest, ei või igakuine elatise määr olla rohkem

kui 548:4 =137 eurot kuus. Kostja palub määrata iga hageja elatise suuruseks 137 eurot kuus.

Kohtule 11. juulil 2024 esitatud menetlusdokumendis (menetlus 2, dtl 216-219) teatas kostja

perekonnaseisus toimunud muudatustest. Kostja on 20. märtsil 2024 abielu sõlminud. Kostja on

veel kahe lapse isa: A Ž (ik XXX) ja M T (ik XXX). Kostja netopalga suurusest

igakuuline elatise määr ei või olla rohkem kui 669,20 : 6 =111,50 eurot kuus. Kostja

palub määrata iga hageja elatise suuruseks 111,50 eurot kuus.

23. mail 2025 esitatud menetlusdokumendis (menetlus 2, dtl 248-249) palub kostja määrata iga

hageja elatise suuruseks 143,80 eurot kuus. Kostja netopalga suurusest igakuine elatise määr ei

või olla rohkem kui 863 : 6 =143,80 euro kuus.

9. Hagejate seisukoha (menetlus 2, dtl 196-199) kohaselt ei ole alust elatise suuruse

vähendamiseks alla seadusega ettenähtud miinimummäära.

29. juulil 2024 esitatud menetlusdokumendis (menetlus 2, dtl 227-228) ei ole hagejad nõus kostja

taotlusega määrata hagejatele elatusraha 111,50 eurot. Hagejate arvates esitab kostja kohtule oma

sissetulekute (669,20 eurot kuus) kohta ebaõige informatsiooni. Kahjuks on praegusel ajal

võimalus varjata kõiki oma sissetulekuid, mida kostja ka ära kasutab.

5(1

Tsiviilasi nr 2-23-139883

Hagejad põhjendavad oma järelduse sissetulekute varjamise kohta kostja poolt järgmiselt. Kostja

töötab firmas OÜ U (XXX) XXX. Statistikaameti andmete kohaselt on keevitaja keskmine

töötasu Ida-Virumaal 2024. a I kvartalis 1457 eurot. Seepärast ei ole mõistlik arvata, et kostja

töötab palga eest, mis on rohkem kui kaks korda madalam kui Ida-Virumaal keskmiselt.

Samuti ei ole võimalik ette kujutada, et kostja rahuldab oma vajadused ja oma uue perekonna

vajadused ainult sissetulekuga 669,20 eurot kuus. Kusjuures kostja lapsendas alaealise A Ž, st on

võtnud endale tema ülalpidamise kohustuse.

Kostja on töövõimeline noor mees, tal ei ole tuvastatud puuet. Kostja võib ja, arvestades

alaealiste laste olemasolu, peab kandma vastutust nii iseenda kui oma alaealiste laste

ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite teenimise eest.

Käesoleval ajal on hagejate ema sissetulek vähenenud. Esiteks hakkas hagejate ema saama

muutunud seadusandluse tõttu lasterikka pere toetust 450 eurot kuus 650 euro asemel, mida tema

varem sai. Teiseks on hagejate ema käesoleval ajal 34. nädalat rase, viibib raseduspuhkusel ja tal

ei ole võimalik tööd teha.

10. Kohus 26. mai 2025. a määrusega (menetlus 2, dtl 262-265) määras vajalikud tähtajad

kirjalikus menetluses. Ühtlasi andis kohus teada, et lisab asja materjalide juurde Maksu- ja

Tolliameti andmed kostja töötamiste kohta. Ka andis kohus pooltele teada, et, määramaks

hagejate vanemate varalist seisundi kindlaks alates 1. aprillist 2023, teeb kohus päringud ka

Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja AS-ile Pensionikeskus.

Samuti on kohus teinud osapooltele ettepaneku anda täiendavad selgitused ning sõlmida

kompromissi.

11. Pooled kompromissi ei esitanud.

12. Vastuseks kohtu poolt 26. mai 2025. a kohtumääruses tehtud ettepanekule selgitasid hagejad

(menetlus 2, dtl 308-310), et K B viibib hetkel vanemapuhkusel oma noorema tütre – M B

(sünniaeg XXX) – kasvatamiseks ega oma seetõttu objektiivset võimalust töötada ega teenida

palgatulu. Tema ajutine eemalviibimine tööturult on tingitud vajadusest hoolitseda isiklikult

alaealise lapse eest.

Enne seda viibis K B lapsehoolduspuhkusel alates poja I T (sünniaeg XXX) sünnist, mis

tähendab, et viimastel aastatel täitis ta järjepidevalt laste eest hoolitsemise ülesandeid ega saanud

objektiivselt teenida piisavat tulu kõigi ülalpeetavate vajaduste katmiseks. See rõhutab veelgi

kostja aktiivse osaluse vajalikkust ühiste alaealiste laste ülalpidamisel.

Praegu elatub hagejate ema K B ise, samuti hagejad ja noorem tütar M B Sotsiaalkindlustusameti

makstavast sotsiaaltoetusest. Need toetused moodustavad küll olulise osa pere sissetulekust, kuid

on ebapiisavad ning ei kata hagejate põhivajadusi. Tegemist on sihtotstarbeliste sotsiaalsete

garantiidega.

Kostja ebaregulaarsed ja väheses ulatuses tehtavad maksed, mis ei taga alaealiste laste piisavat

ülalpidamist ega ole püsiva iseloomuga. Kostja ülalpidamiskohustus oma laste suhtes ei ole

sisuliselt täidetud või on täidetud suuruses, mis on oluliselt väiksem kui Perekonnaseaduse § 101

alusel seadusega kehtestatud miinimumelatis.

K B abikaasa A B rahalised vahendid, kes lisaks ühise lapse M B ülalpidamises osalemisele

toetab omal vabal tahtel ja perekonna huvides ka vanemaid lapsi, kes on hagejad. Rahalist abi

osutab ka A B ema – E B. Siiski ei ole A B ega E B seadusest tulenevat kohustust hagejate

ülalpidamiseks.

6(1

Tsiviilasi nr 2-23-139883

K B osutavad rahalise abi lähisugulased: ema M R (hagejate vanaema), vanaema G M (hagejate

vanavanaema) ja vend D R (hagejate onu). Kõik nad toetavad perekonda erineval määral.

Nimetatud abi on küll oluline, kuid põhineb täielikult vabatahtlikkusel ega saa asendada

bioloogilise vanema seadusest tulenevat kohustust oma alaealiste laste ülalpidamisel.

Vanemahüvitis, mida makstakse K B noorema lapse eest hoolitsemise perioodil. See tasu on

riiklik meede, mis on ette nähtud M B sünni ja kasvatamise eest ning moodustab osa pere

eelarvest vanemapuhkuse ajal. Oluline on rõhutada, et ei A B ega tema ema ega ka hagejate

emapoolsed sugulased ei ole kohustatud kostja laste ülalpidamisele, samas kui kostjal, kui

vanemal, lasub isikuline seadusest tulenev kohustus osaleda oma alaealiste laste ülalpidamises

perekonnaseaduse §-de 96 ja 100 alusel.

Seega, kostja regulaarse ja piisava ülalpidamispanuse puudumise tõttu lasub laste tegelik

ülalpidamise koormus emal ja isikutel, kellel ei ole selleks seadusest tulenevat kohustust. Selline

olukord on vastuolus vanemliku vastutuse prioriteedi põhimõttega ja kahjustab laste huve.

Üks hagejatest – A T – on alates 11.03.2025 määratud keskmise puudega isikuks vastavalt

Sotsiaalkindlustusameti otsusele ja Eesti Töötukassa eksperthinnangule. Nimetatud otsuste

kohaselt on A spetsiifilised vajadused, mis tulenevad funktsionaalsetest kõrvalekalletest ning

põhjustavad perele täiendavaid kulusid. Selline olukord suurendab hagejate pere haavatavust ja

eeldab teise vanema poolset nõuetekohast ülalpidamiskohustuse täitmist.

Olukorras, kus laste ema ei saa töötada ning kostja hoidub oma elatuskohustuste täitmisest, ei ole

võimalik tagada piisavaid elutingimusi ega hooldust puudega lapse jaoks. See on vastuolus nii

lapse huvide kui ka kostja imperatiivse seadusliku kohustusega osaleda alaealise tütre

ülalpidamises, arvestades tema individuaalseid vajadusi ja terviseseisundit.

Kostja viitab oma kirjalikes seisukohtades väidetavalt madalale sissetulekule ja teiste alaealiste

laste olemasolule, mis pidavat takistama tema osalemist hagejate ülalpidamisel. Need väited ei

vasta tegelikkusele ega vabasta kostjat seadusest tulenevast vanemlikust kohustusest.

Kostja enda protsessidokumentides esitatud andmed ei ühti andmetega, mis esitati kohtu nõudel

Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ning Eesti Töötukassa vastustes. Kostja tegelikud

sissetulekud on suuremad, kui ta on kohtule esitanud, mis viitab tema katsele varjata oma

maksevõimet ning eksitada kohut oma elatuskohustuse täitmise võimekuse osas.

Kostja, olles teadlik, et ta ei täida oma bioloogiliste laste ülalpidamiskohustust, otsustas

adopteerida alaealise A Ž ja võttis sellega vabatahtlikult endale täiendava seadusliku kohustuse

tema ülalpidamiseks. Ehkki selline samm on austusväärne, näitab see, et kostjal on olemas

piisavad rahalised vahendid nii adopteeritud kui ka bioloogiliste laste ülalpidamiseks.

Vastupidine väide ei ole kooskõlas loogika ega vanemliku vastutuse põhimõttega.

Kostja on töövõimeline noor inimene ja puuduvad andmed tema töövõimetuse kohta. Seega on

tal nii objektiivne võimalus kui ka seaduslik kohustus teenida tulu, et katta mitte ainult enda,

vaid ka alaealiste laste vajadused.

Lähtudes kohtupraktikast, ei saa kostja viiteid madalale sissetulekule ega teistele

ülalpidamiskohustustele lugeda põhjendatuks ega vabastada teda kohustusest osaleda hagejate

ülalpidamises. Vanema kohustus ülal pidada last on imperatiivne, lapse õiguste ja huvide kaitse

kohustus on esmatähtis võrreldes pere- või rahaliste asjaoludega ning kohustuse täitmata jätmine

tegelikke asjaolusid moonutades tuleb kohtul kriitiliselt hinnata.

7(1

Tsiviilasi nr 2-23-139883

Käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis õigustaksid elatise määramist alla seadusega

kehtestatud miinimumsuuruse, mis on sätestatud PKS § 101. Hagejad paluvad kohtul rahuldada

haginõuded täies ulatuses.

13. Kostja esitas (menetlus 2, dtl 334-335) vastuseks kohtu poolt 26. mai 2025. a kohtumääruses

tehtud ettepanekule tõendid, millises suuruses andis ta ülalpidamist hagejatele alates 1.

oktoobrist 2023.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub

seega osalisele rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 nähtub, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida antakse PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejate isa (menetlus 2, dtl 39-41, 47-49, 50-52).

Seega, kostja on hagejate vanem ja hagejatele ülalpidamist andma kohustatud isik (PKS § 96)

ning hagejad on ülalpidamist saama õigustatud isikud PKS § 97 p 2 tähenduses.

Alates 1. jaanuarist 2022 ei ole enam ühtset miinimumelatise suurust, vaid igakuine elatis

arvutatakse PKS § 101 alusel, mis võib iga lapse puhul olla erinev, kuna PKS § 101 lg-tes 5-7

toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise suurust ja tõendamiskoormise jaotust (Riigikohtu

31.03.2025. a otsus 2-17-6713/196, p 34; 22.06.2022. a otsus 2-19-19160/42, p 14).

PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa (lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates

ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg 2). Igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma (lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (lg 4). Vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole

lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (lg 5).

Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga (lg 6). Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm

aastat (lg 7).

Hagejad nõuavad kostjalt elatist PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud suuruses 1. oktoobrist 2023

kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

8(1

Tsiviilasi nr 2-23-139883

Elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub kolm protsenti

eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4) ning millest

arvatakse maha pool lapsetoetusest ja lapsele langev osa poolest lasterikka pere toetusest (PKS §

101 lg 5) (Riigikohtu 13.06.2025. a otsus 2-23-8691/35, p 11).

Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejate peres kokku neli alaealist last, neljas laps, M B,

sündis 24. augustil 2024. Seega, hagejate pere on lasterikas pere ning saab lapsetoetused ja

lasterikka pere toetuse, mille arvelt rahuldatakse osa laste vajadustest, kuna toetuste mõtteks on

vanemate toetamine laste kulude kandmisel. Seda ikka tuleb arvestada elatise suuruse

määramisel (PKS § 101 lg 5).

Sotsiaalkindlustusameti 29. mai 2025. a vastuse (dtl 301-302) kohaselt maksti perioodil

01.04.2023 kuni 29.05.2025 K B (endine perekonnanimi R, isikukood XXX) perehüvitised

alljärgnevalt:

- 04.2023 kogusummas 1332,46 eurot, sh 182,46 eurot 01.2023 eest,

- 05.2023 kogusummas 1540 eurot, sh 390 eurot 01.2023 eest,

- 06.2023 - 09.2023 igakuiselt kogusummas 1150 eurot,

- 10.2023 - 12.2023 igakuiselt kogusummas 910 eurot,

- 01.2024 - 07.2024 igakuiselt kogusummas 710 eurot,

- 08.2024 kogusummas 1055,81 eurot,

- 09.2024 kogusummas 1003,36 eurot,

- 10.2024 kogusummas 1520,88 eurot,

- 11.2024 kogusummas 1540,22 eurot,

- 12.2024 kogusummas 1420,88 eurot,

- 01.2025 kogusummas 1438,31 eurot,

- 02.2025 kogusummas 1438,31 eurot,

- 03.2025 kogusummas 1481,75 eurot,

- 04.2025 kogusummas 1538,31 eurot,

- 05.2025 kogusummas 1519,46 eurot.

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 järgi lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta

on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21

lg-st 2 tulenevalt lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele

ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 oli 650 eurot ning alates 1. jaanuarist

2024 – 450 eurot.

Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejad elavad kostjast eraldi ning kostja ei tasu elatist

nõuetekohaselt ehk seadusega ettenähtud suuruses ja regulaarselt, seega rikub kostja hagejate

ülalpidamiskohustust. Samuti ei kostja ega hagejad ei väitnud, et hagejad viibivad kostja juures

aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei ole alust vähendada elatise

suurust PKS § 101 lg 6 alusel.

Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat, seega ei ole alust elatise summa vähendamiseks

PKS § 101 lg 7 alusel.

Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101

järgi eelduslikult sama sätte alusel arvutatud summa ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste

rahuldamise kulusid tõendada (vt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13 teine lõik ja seal

viidatud kohtupraktika).

Hagejad nõuavad elatist PKS § 101 alusel väljaarvutatud suuruses, seega ei pea nad oma

kulutuste suurust tõendama. Seetõttu puudub ka kohtul vajadus otsuses hagejate igakuiste

kulutuste tõendatud suuruse kindlaks teha ja omasoodu igat kululiiki hinnata.

9(1

Tsiviilasi nr 2-23-139883

Eeltoodu alusel on alates 1. oktoobrist 2023 kuni 24. augustini 2024 (kui hagejate perre sündis

veel üks laps, mis mõjutab hagejate elatise suurust PKS § 101 lg-st 6 tulenevalt) PKS § 101 järgi

arvutatud elatise suurus (arvates maha pool lapsetoetusest ja pool lasterikka pere toetusest, mida

jagatakse pooleks ja seejärel ka võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel) seega:

Ajavahemikul 01.10.2023–31.12.2023

- hageja I elatis 196,16 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 50 eurot (pool lapsetoetusest 100 eurot) =

250,33 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650 eurot), mida kahega ja seejärel

laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse);

- hageja II elatis on 206,16 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane

keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80

eurot) = 260,33 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650 eurot), mida kahega ja

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse);

- hageja III elatis on 206,16 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane

keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80

eurot) = 260,33 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650 eurot), mida kahega ja

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse).

Ajavahemikul 01.01.2024–31.03.2024

- hageja I elatis 212,83 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 50 eurot (pool lapsetoetusest 100 eurot) =

250,33 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel

kolme lapse vahel jagatakse);

- hageja II elatis on 222,83 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane

keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80

eurot) 260,33 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja

₌

seejärel kolme lapse vahel jagatakse);

- hageja III elatis on 222,83 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane

keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80

eurot) 260,33 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja

₌

seejärel kolme lapse vahel jagatakse).

Ajavahemikul 01.04.2024–23.08.2024

- hageja I elatis 240,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 50 eurot (pool lapsetoetusest 100 eurot) =

277,72 eurot - 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel

kolme lapse vahel jagatakse);

- hageja II elatis 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) =

287,72 eurot - 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel

kolme lapse vahel jagatakse);

- hageja III elatis 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) =

287,72 eurot - 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel

kolme lapse vahel jagatakse).

Ajavahemikul 24.08.2024–31.03.2025

- hageja I elatis 249,59 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 50 eurot (pool lapsetoetusest 100 eurot) =

277,72 eurot – 28,13 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel

nelja lapse vahel jagatakse);

- hageja II elatis 259,59 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) =

10(

Tsiviilasi nr 2-23-139883

287,72 eurot – 28,13 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel

nelja lapse vahel jagatakse);

- hageja III elatis 259,59 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) =

287,72 eurot – 28,13 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel

nelja lapse vahel jagatakse).

Alates 01.04.2025:

- hageja I elatis 263,62 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 50 eurot (pool lapsetoetusest 100 eurot) =

291,74 eurot – 28,12 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel

nelja lapse vahel jagatakse);

- hageja II elatis 273,62 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) =

301,74 eurot – 28,12 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel

nelja lapse vahel jagatakse);

- hageja III elatis 273,62 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) =

277,72 eurot – 56,25 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel

nelja lapse vahel jagatakse).

PKS § 101 alusel võib väljaarvutatav elatise suurus muutuda tulenevalt baassumma

indekseerimisest ja perekonnaseaduse § 101 lg-te 3-5 kohasest brutokuupalga muutusest ning

lapsetoetuse ja lasterikka peretoetuse suuruse muutumisest.

Kostja ei ole nõus nõutud igakuise elatise suurusega, kuna kostjal on madal sissetulek. Tal on

veel kaks last ning kostja hinnangul on alust elatise suuruse vähendamiseks PKS § 102 lg 1

alusel.

Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS §-s

102 sätestatud alustel.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et

vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva

seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu

asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel.

Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks töövõimetu. Kostjal on peale hagejad veel kaks

last: XXX sündinud M T (dtl 258) ja XXX sündinud A Ž (dtl 257). Seejuures ei ole vaidlust, et

kostja sai lapse A. Ž isaks ja kostjal on tekkinud lapse ülalpidamiskohustus alles 2024. a märtsis.

Riigikohus on esile toonud (nt 16.01.2013. a otsus 3-2-1-160-12, p 17), et vanemal on kohustus

hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

11(

Tsiviilasi nr 2-23-139883

on liiga väike. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle

vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei

ole sissetulekut või et see on väike.

Kuni 2024. a märtsini oli kostjal ülalpidamiskohustus üksnes hagejate suhtes.

Kostja varaline olukord

Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmetel (dtl 260) töötab kostja alates 23.

märtsist 2023 OÜ-s U metalltoodete koostajana (v.a mehaanilised tooted).

Kohtule 22. detsembril 2023 esitatud füüsilise isiku menetlusabi taotluses (dtl 92-100) tõi kostja

oma andmetes välja, et tal on lukksepa elukutse (dtl 92).

Samas taotluses esitatud andmetes oma sissetulekute ja kulutuste kohta tõi kostja välja, et tema

sissetulek on 530,95 eurot kuus (dtl 75). Kostja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete

vältimatud püsikulutused ühe kuu kohta on kokku 530 eurot (eluasemekulud 250,

transpordikulud 30, kulutused toidule 250). Lisaks on kostja ära märkinud kommunaalkulud 75

eurot (dtl 96).

Maksu- ja Tolliameti 29. jaanuari 2024. a teatisest (dtl 180) nähtuvalt tehti ajavahemikul

11.2022–02.2023 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning

töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 4788,84 eurot, mis teeb

keskmiselt 399,07 eurot kuus.

Kostja pangakonto Revolut Bank UAB-is väljavõttest ajavahemiku 01.10.2023-27.05.2025 eest

(dtl 336-337) on näha, et ajavahemikul 14.12.2023 kuni 01.02.2024 (dtl 336) tegi kostja

ülekandeid hagejale III selgitusega „elatisraha“: 14. detsembril 2023. a 16 eurot, 8. jaanuaril

2024. a 84 eurot, 1. veebruaril 2024. a 50 eurot, seega kokku on 150 eurot, mis teeb keskmiselt

50 eurot kuus. Peale selle kandis kostja 02.10.2023 ja 08.11.2023 hagejate emale K R selgitusega

„elatisraha“ 150 euro (iga kord). 2023. a detsembris, 2024. a jaanuaris ja veebruaris kandis kostja

K. R 100 eurot iga kord.

Kohus peab põhjendatuks kostja poolt ajavahemikul 02.10.2023 – 01.02.2024 hagejale III ja

hagejate seaduslikule esindajale tasutud elatist kogusummas 750 eurot, mis jagatuna viie kuuga

ja seejärel kolme hageja peale teeb 50 eurot kuus iga hageja kohta, arvestada otsuse tegemisel.

Kostja esitatud andmete kohaselt oli tema sissetulekuks 530,95 eurot. Püsikulutused on kokku

605 eurot (eluasemekulud 250, transpordikulud 30, kulutused toidule 250, kommunaalkulud 75

eurot). Lisaks on kostja tasunud elatist hagejatele keskmiselt 150 eurot kuus, siis kostja

kulutused ületavad tema avaldatud sissetulekut 224,05 euro võrra (605 + 75 – 530,95).

Kohus nõustub hagejate seisukohaga, et see võib viidata sellele, et kostja esitab kohtule valeinfo

oma sissetuleku tegeliku suuruse kohta.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et ajavahemikul 01.10.2023-09.04.2024 ei ole alust elatise suuruse

vähendamiseks PKS § 102 alusel.

Seega mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks ajavahemikul 01.10.2023 - 09.04.2024 elatist

alljärgnevalt välja:

- 01.10.2023–31.12.2023 eest hagejale I kokku 438,48 eurot (196,16 × 3, millest arvati maha 150

eurot tasutud elatist);

- 01.10.2023–31.12.2023 eest hagejale II ja hagejale III kummalegi kokku 468,48 eurot (206,16

× 3, millest arvati maha 150 eurot tasutud elatist);

12(

Tsiviilasi nr 2-23-139883

- 01.01.2024–31.03.2024 eest hagejale I kokku 538,49 eurot (212,83 × 3, millest arvati maha 100

eurot tasutud elatist (2024. a märtsis kostja elatist ei maksnud));

- 01.01.2024–31.03.2024 hagejale II ja hagejale III kummalegi kokku 568,49 eurot (222,83 × 3,

millest arvati maha 100 eurot tasutud elatist (2024. a märtsis kostja elatist ei maksnud)).

Kohus leiab aga, et alates 10. aprillist 2024 on alust vähendada hagejate elatist alla PKS §-s 101

sätestatud ulatuse ning et selleks esinevad asjaolud PKS § 102 alusel.

Kohus tegi juba kindlaks, et kostjal on XXX sündinud laps M T (dtl 258), samuti et alates 2024.

a märtsist on kostjal tekkinud ülalpidamiskohustus XXX sündinud A Ž suhtes. Vastavalt PKS

111 lg-le 1 on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist

nädalat pärast lapse sündi. Seega, kostjal oli ka oma last ootava ja vastsünnitanud abikaasat ülal

pidama 14. veebruarist 2024 kuni 3. juulini 2024.

Tegemaks kostja varalist olukorda kindlaks, tegi kohus päringuid erinevatele registritele ja

ametitele.

Kinnistusraamatus ei ole olemas andmeid kostjale kuuluvate kinnisasjade kohta. Äriregistris

puuduvad andmed, et kostjale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri.

Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks sõidukid või et ta oleks

kolmandale isikule kuuluva sõiduki vastutavaks kasutajaks.

Maksu- ja Tolliameti 28. mai 2025. a teatisest (dtl 288) nähtuvalt tehti ajavahemikul 01.04.2023–

30.04.2025 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete

maha arvamist kostjale väljamakseid 18 972,30 eurot, mis teeb keskmiselt 759 eurot kuus.

Sotsiaalkindlustusameti 29. mai 2025. a vastuse (dtl 301-302) kohaselt maksti ajavahemikul

01.04.2023–29.05.2025 J T perehüvitised:

- 11.2023 summas 403,20 eurot,

- 12.2024 kogusummas 866,72 eurot,

- 01.2025 summas 80 eurot,

- 02.2025 summas 80 eurot;

lapsepuhkuse hüvitis:

01.2024 summas 274 eurot;

puudega lapse vanema lapsepuhkuse hüvitis:

01.2024 summas 219,20 eurot.

Eesti Töötukassa 29.05.2025. a vastuse (dtl 306) kohaselt ei ole J T seisuga 29.05.2025 töötuna

arvele võetud. J. T on teostatud väljamakseid ajavahemikul 01.04.2023-29.05.2025 järgmiselt:

Makse

kuupäev

Summa

Kommentaarid

03.04.2023

57,60

Tööpraktika stipendium

03.04.2023

12,00

Tööpraktika sõidu -ja

majutustoetus

Pensionikeskuse 28. mai 2025. a vastuse (dtl 297) kohaselt on J T nimel avatud pensionikonto nr

XXX, konto saldo 28.05.2025. a seisuga on 0 osakut. J T ei ole esitanud raha väljamakse

avaldust, seega jätkab II samba pensionifondide kogumist. J T ei ole liitunud täiendava

kogumispensioniga.

Kohtu hinnangul ei ole alates 10. aprillist 2024 kui kostja perre lisandunud kaks last ja kostjal oli

kohustus ülal pidama ka oma vastsünnitanud abikaasat pärast noorema lapse sündi kaksteist

13(

Tsiviilasi nr 2-23-139883

nädalat kostja võimeline tasuma hagejatele elatist PKS § 101 alusel arvutatud suuruses, kuna

osutuvad kostja teised lapsed hagejatele elatise väljamõistmise korras varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saavad hagejad ning pealegi kahjustab kostja enese tavalist ülalpidamist.

Kohus juba tegi kindlaks, et kostja oleks pidanud tasuma PKS § 101 alusel arvutatud elatist

selliselt:

- 10. aprillist 2024–23. augustini 2024 hagejale I 240,22 eurot kuus, hagejale II ja hagejale III

250,22 eurot kuus kummalegi;

- ajavahemikul 24.08.2024–31.03.2025 hagejale I 249,59 eurot kuus, hagejale II ja hagejale III

259,59 eurot kuus kummalegi;

- alates 01.04.2025 hagejale I 263,62 eurot kuus, hagejale II ja hagejale III 273,62 eurot kuus

kummalegi.

Kuna kostjal on ülalpidamiskohustus veel kahe lapse suhtes, kelle peale oleks elatise suurus

(PKS § 101) 10. aprillist 2024 kuni 1. märtsini 2025 kummalegi 287,72 eurot kuus (baassumma

272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot –

40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot), ning alates 01.04.2025 kummalegi 301,74 eurot kuus

(baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) =

341,74 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot)), siis oma viie lapse peale peaks kostja

ajavahemikul 10.04.2024–23.08.2024 tasuma elatist kokku 1316,10 eurot kuus, ajavahemikul

24.08.2024–31.03.2025 kokku 1344,21 eurot kuus ja alates 01.04.2025 kokku 1414,34 eurot

kuus.

Arvestades, et kostja peab üleval pidama ka ennast, ei ole kostja kohtu hinnangul võimeline

andma kõigile oma lastele ülalpidamist PKS § 101 alusel arvutatud suuruses.

Isegi kui lähtuda hagejate esitatud Statistikameti andmetest (dtl 229-230), mille kohaselt on

keevitaja keskmine töötasu Ida-Virumaal 2024. a I kvartalis 1457 eurot, maksaks kostja peaaegu

terve palk elatisena.

Kohus leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt välja igale hagejale elatist alates 10. aprillist 2024

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud baassummas 200 eurot. Kohtu hinnangul peab kostja sellises

suuruses olema võimeline oma kõigile lastele ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Samuti leiab kohus, et elatis sellises suuruses katab hagejate hädavajalikud

kulutused, arvestades nende peale tasutavat lapsetoetust, lasterikka pere toetust ja hageja III

puude tuvastamisega seotud toetust.

Kostja pangakonto Revolut Bank UAB-i väljavõttest ajavahemiku 01.10.2023–27.05.2025 eest

(dtl 336-337) on näha, et ajavahemikul 02.04.2024–01.11.2024 tegi kostja igakuiseid ülekandeid

hagejale III selgitusega „elatisraha“ alljärgnevalt:

- 02.04.2024. a 50 eurot;

- 19.04.2024. a 100 eurot;

- 02.05.2024. a 50 eurot;

- 03.06.2024. a 50 eurot;

- 08.07.2024. a 50 eurot;

- 02.08.2024. a 50 eurot;

- 23.09.2024. a 50 eurot;

- 01.10.2024. a 50 eurot;

- 01.11.2024. a 50 eurot,

kokku 500 eurot.

Kohus peab põhjendatuks kostja poolt ajavahemikul 02.04.2024 – 01.11.2024 hagejale III

tasutud elatist kogusummas 500 eurot arvestada otsuse täitmisel.

14(

Tsiviilasi nr 2-23-139883

Samasest kontoväljavõttest on näha, et ajavahemikul 02.04.2024–01.10.2024 tegi kostja

igakuiseid ülekandeid hagejate seaduslikule esindajale selgitusega „elatisraha“ alljärgnevalt:

- 02.04.2024. a 100 eurot;

- 19.04.2024. a 100 eurot;

- 02.05.2024. a 100 eurot;

- 03.06.2024. a 100 eurot;

- 08.07.2024. a 100 eurot;

- 02.08.2024. a 100 eurot;

- 23.09.2024. a 50 eurot; tasus kostja

- 01.10.2024. a 50 eurot,

kokku 700 eurot.

Kohus peab põhjendatuks kostja poolt ajavahemikul 02.04.2024–01.11.2024 hagejate seadusliku

esindajale tasutud elatist kogusummas 700 eurot, mis jagatuna seitsme kuuga ja seejärel kahe

hageja (hageja I ja hageja II) peale teeb 50 eurot kuus iga hageja kohta, arvestada otsuse

täitmisel.

Võttes arvesse ülaltoodu, mõistab kohus alates 10. aprillist 2024. a kostjalt elatist hagejate

ülalpidamiseks 200 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb

arvestada, et ajavahemikul 02.04.2024–01.11.2024 tasus kostja hagejale III elatisena kokku 500

eurot ning ajavahemikul 02.04.2024–01.10.2024 tasus kostja hagejatele I ja II elatisena kokku

700 eurot, ehk igaühele 350 eurot.

Eelneva alusel rahuldab kohus hagi osaliselt.

Hagejad paluvad tuua otsuses esile, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette hagejate

seadusliku esindaja arveldusarvele XXX Swedbank AS’s. Maksed teha igale hagejale eraldi.

TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra

ning täitmise tähtaja või tähtpäeva kindlaks. PKS § 100 lg-st 4 tulenevalt makstakse elatist iga

kalendrikuu eest ette.

Kohus leiab, et tuleb rahuldada hagejate taotlus.

Hagejate ema varaline olukord

PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise

seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega

peab kohus analüüsima ka hagejate ema varalist seisundit ja võimekust anda hagejatele

ülalpidamist.

Maksu- ja Tolliameti registris puuduvad andmed hagejate ema töötamiste kohta.

Kinnistusraamatus ei ole olemas andmeid hagejate seadusliku esindajale K B (endine

perekonnanimi R) kuuluvate kinnisasjade kohta. Äriregistris puuduvad andmed, et hagejate

seadusliku esindajale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Transpordiameti

liiklusregistris puuduvad andmed, et hagejate seadusliku esindajale kuuluksid sõidukid või et ta

oleks kolmandale isikule kuuluva sõiduki vastutavaks kasutajaks.

Maksu- ja Tolliameti 28. mai 2025. a teatisest (dtl 290) nähtuvalt tehti ajavahemikul 01.04.2023–

30.04.2025 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete

maha arvamist hagejate emale väljamakseid 5202,02 eurot. Väljamakseid on teinud

Sotsiaalkindlustusamet (dtl 283, 285-286).

15(

Tsiviilasi nr 2-23-139883

Kohus on tuvastanud Sotsiaalkindlustusameti 29. mai 2025. a vastusega (dtl 301-302), et

ajavahemikul 01.04.2023–29.05.2025 maksti K B (endine K R, isikukood XXX) perehüvitised

alljärgnevalt:

- 04.2023 kogusummas 1332,46 eurot, sh 182,46 eurot 01.2023 eest,

- 05.2023 kogusummas 1540 eurot, sh 390 eurot 01.2023 eest,

- 06.2023 - 09.2023 igakuiselt kogusummas 1150 eurot,

- 10.2023 - 12.2023 igakuiselt kogusummas 910 eurot,

- 01.2024 - 07.2024 igakuiselt kogusummas 710 eurot,

- 08.2024 kogusummas 1055,81 eurot,

- 09.2024 kogusummas 1003,36 eurot,

- 10.2024 kogusummas 1520,88 eurot,

- 11.2024 kogusummas 1540,22 eurot,

- 12.2024 kogusummas 1420,88 eurot,

- 01.2025 kogusummas 1438,31 eurot,

- 02.2025 kogusummas 1438,31 eurot,

- 03.2025 kogusummas 1481,75 eurot,

- 04.2025 kogusummas 1538,31 eurot,

- 05.2025 kogusummas 1519,46 eurot.

Eesti Töötukassa 29.05.2025. a vastuse (dtl 305) kohaselt ei ole K B seisuga 29.05.2025 töötuna

arvele võetud. Sama vastusest tulenevalt tehti K B väljamakseid ajavahemikul 10.10.2023-

21.06.2024 järgmiselt:

Makse

kuupäev

Summa

Kommentaarid

10.10.2023

200,45

Töötutoetus

07.11.2023

295,40

Töötutoetus

24.11.2023

0,40

Karjäärinõustamise sõidu -ja

majutustoetus

29.11.2023

232,10

Töötutoetus

07.12.2023

0,40

Tööotsingu töötoa sõidu -ja

majutustoetus

22.12.2023

242,65

Töötutoetus

18.01.2024

304,40

Töötutoetus

14.02.2024

315,90

Töötutoetus

12.03.2024

315,90

Töötutoetus

09.04.2024

327,60

Töötutoetus

24.04.2024

175,50

Töötutoetus

22.05.2024

327,60

Töötutoetus

21.06.2024

304,20

Töötutoetus

Pensionikeskuse 28. mai 2025. a vastuse (dtl 297) kohaselt on K B nimel avatud pensionikonto,

konto saldo 28.05.2025 seisuga on 0 osakut. Väljamakse on teostatud 2021. a septembris kokku

2172,27 eurot. K B ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga.

Kohus 26. mai 2025. a määruses (dtl 262-265) tegi hagejatele ettepaneku selgitada, millest elatub

nende ema ning peab ülal ennast, hagejaid ja teist last.

Hagejad selgitasid 27. juuni 2025. a menetlusdokumendis (dtl 308-311), et K B viibib hetkel

vanemapuhkusel oma noorema tütre – M B (sünniaeg XXX) – kasvatamiseks ega oma seetõttu

objektiivset võimalust töötada ega teenida palgatulu. Tema ajutine eemalviibimine tööturult on

tingitud vajadusest hoolitseda isiklikult alaealise lapse eest.

16(

Tsiviilasi nr 2-23-139883

Enne seda viibis K B lapsehoolduspuhkusel poja I T (sünniaeg XXX) sünnist saadik, mis

tähendab, et viimastel aastatel on ta järjepidevalt laste eest hoolitsemise ülesandeid täitnud ega

saanud objektiivselt teenida piisavat tulu kõigi ülalpeetavate vajaduste katmiseks.

Praegu elatub hagejate ema K B ise, samuti hagejad ja noorem tütar M B alljärgnevatest

allikatest:

1. Sotsiaalkindlustusameti makstavad sotsiaaltoetused. Need toetused moodustavad küll osa pere

sissetulekust, kuid on ebapiisavad ning ei kata hagejate põhivajadusi. Tegemist on

sihtotstarbeliste sotsiaalsete garantiidega.

2. Kostja J T korrapäratud ja väheses ulatuses tehtavad maksed, mis ei taga alaealiste laste

piisavat ülalpidamist ega ole püsiva iseloomuga.

3. K B abikaasa A B rahalised vahendid, kes toetab lisaks ühise lapse M B ülalpidamises

osalemisele vabast tahtest ja perekonna huvides vanemaidki lapsi, kelleks on hagejad. Rahalist

abi osutab ka A B ema – E B. Siiski ei ole A B ega E B seadusest tulenevat kohustust hagejate

ülalpidamiseks.

4. K B lähisugulaste rahaline abi: ema M R (hagejate vanaema), vanaema G M (hagejate

vanavanaema) ja vend D R (hagejate onu). Kõik nad toetavad perekonda erineval määral.

5. Vanemahüvitis, mida makstakse K B noorema lapse eest hoolitsemise perioodil. See tasu on

riiklik meede, mis on ette nähtud M B sünni ja kasvatamise eest ning moodustab osa pere

eelarvest vanemapuhkuse ajal.

Kohus leiab, et analüüsitud tõendite ja hagejate selgituste põhjal ei ole alust järeldada, et

hagejate ema ei andvat hagejatele elatist samas suuruses kui mõistetakse kostjalt välja. Kohtule

ei ole esitatud väiteid ega tõendeid, et hagejad oleksid näljas, et nendel ei oleks riideid olemas

jne, millest on kohtu hinnangul järeldada, et vajamineva on hagejatele ema kindlustanud ning ta

on selleks endast sõltuva teinud küll.

Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse

kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud

oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi

elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise.

Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude

jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik