2-25-112426/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Tiia Bergson

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

12. august 2025, Tallinna kohtumaja Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-112426

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi R. R.i vastu võla

nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine ja menetluskulude suuruse

kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post:

elari.arjakas@eftalegal.ee)

Kostja: R. R. (isikukood XXX, aadress XXX, e-post:

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Võtta vastu osaühingu EUROPARK ESTONIA avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada

tsiviilasja nr 2-25-112426 menetlus.

2. Jätta menetluskulud kostja R. R.i kanda.

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt R. R.ilt välja

hageja osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna riigilõiv 32,50 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 150 eurot, kokku 202,50

eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal R. R.il tasuda hagejale osaühing

EUROPARK ESTONIA alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagastada riigilõiv 17,50 eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr XXX (XXX)

viitenumbriga 5899106 selgitusega „Tsiviilasi nr 2-25-112426, riigilõivu osaline

tagastamine“.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 29.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 50 euro saamiseks. Kohus tegi 30.04.2025 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 12.05.2025 aadressil XXX. Võlgnik esitas

12.05.2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 22.05.2025 maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja esitas

12.06.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohus 13.06.2025 menetlusse võttis.

2. Hageja esitas 01.07.2025 avalduse hagist loobumiseks, palus lõpetada tsiviilasja edasine

menetlus, tagastada riigilõiv 17,50 eurot hageja esindaja arveldusarvele, mõista kostjalt

hageja kasuks välja ülejäänud riigilõiv 32,50 eurot, jätta tekkinud menetluskulud 290 eurot

(270+20) täielikult kostja kanda ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude

kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Taotluse põhjenduste kohaselt 29.06.2025 on kostja tasunud hageja esindajale 100 eurot, mis

vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (30 eurot leppetrahvi võlgnevus) ja

sissenõudekuludele (20 eurot), ülejäänud 50 eurot on arvestatud osaliselt riigilõivu katteks

(summas 50 eurot, jääk 50 eurot).

Määruse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3

sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus

enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale

vastamise tähtaja. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on

ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

3. TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning

otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt

hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada

(hagi õigeks võtta). TsMS § 206 lg 1 on hagejal lisaks menetlusosalise õigustele õigus muuta

hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga

õigus hagi õigeks võtta. Kohus leiab, et tsiviilasjas ei ole asjaolusid, mis TsMS § 429 lg 4

järgi võiksid anda alust jätta hagist loobumine vastu võtmata. Hagiavaldusest loobumine ei

kahjusta avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega

tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

4. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4

sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui

ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

6. Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist tasunud. Kohus

leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagejale tekkinud menetluskulud on

põhjustatud kostja tegevusetusest ning on täidetud TsMS § 168 lg 5 eeldus menetluskulude

väljamõistmiseks kostjalt.

7. Kohus selgitab, et kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult, eelkõige juhul, kui kostja

rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud nõude pärast hagi esitamist, peab menetluskulud

kandma kostja. Seega kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab

eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on hageja nõude

rahuldanud. Käeolevas olukorras on kostja tasunud hagejale põhi- ja kõrvalnõuded, millest

tulenevalt võib asuda seisukohale, et hageja sooritus kohtusse pöördumisel vastas eesmärgile,

mida ta soovis hagiga saavutada. Kostjal oli võimalus juba maksekäsu kiirmenetluses nõue

õigeks võtta ja võlgnetav summa just hageja märgitud kontole tasuda. Kostja on põhjustanud

oma tegevusega hagejale hagivalduse koostamise kulu.

8. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud

(menetlusosalise lepingulise esindaja kulud). Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9

viimane lause). TsMS § 138 lg 2 ja 4842 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse

kulu põhjendatud kohtukulu.

9. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 120 eurot/h. Viimase paari aasta kohtupraktikas

on leitud, et juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud (TlnRnKm

15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud

lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi

tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse

osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise

esindaja tunnitasu 120 eurot põhjendatuks ja vajalikuks.

10. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust 2 tundi ja

15 minutit summas 270 eurot. Kohus võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse

pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba

välja selgitatud ja kogutud ning asja keerukust ja mahtu leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg

hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks on 1 tund ning

hagist loobumise taotluse koostamiseks 15 minutit, kokku 1 tund 15 minutit summas 150

eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ülejäänud riigilõivu 32,50 eurot (100-50

tasutud-17,50 riigilt tagasi), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja

kulu 150 eurot, kokku 202,50 eurot.

11. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja

loobub hagist. Hagist loobumise korral ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu (TsMS § 150 lg 3). Hageja on tasunud maksekäsu

kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 12.06.2025 täiendavalt 35 eurot,

kokku 100 eurot. Kohus tagastab pool täiendavalt tasutud riigilõivust summas 17,50 eurot

(35/2).

12. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik