3-25-1380/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

12.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1380

Haldusasi

Päraküla selts MTÜ, Q, C ja X kaebus Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti ehituslubade ja -teatiste

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – Päraküla selts MTÜ, Q, C ja X, esindajad

vandeadvokaadid Raul Keba ja Kelli Ristal

Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, esindaja Mariliis Pilve

Kaasatud haldusorgan – Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus, esindaja Merle Vilu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.06.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Päraküla selts MTÜ, Q, C ja X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja materjalide juurde võtmata määruskaebuse lisad digitaalse toimiku

lehekülgedel 1858-2300.

2. Võtta asja materjalide juurde Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

29.07.2025 vastuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 2346-2390.

3. Jätta Päraküla selts MTÜ, Q, C ja X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 03.06.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-1380 resolutsiooni punktid 1 ja 3

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, muus osas ei ole määrus vaidlustatav

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

3-25-1380

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) väljastas 04.04.2025 ehitusload ja

ehitusteatised (dtl 1233˗1305) Pärnu maakond, Pärnu linn, Ermistu küla, Audru metskond 20

ning Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõimla küla, Audru metskond 52 kinnistutele Kaitseväe

varustuslao rajatiste ja hoonete ehitamiseks.

2. Päraküla selts MTÜ, Q, C ja X esitasid 08.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse

TTJA 04.04.2025 väljastatud ehituslubade ja ehitusteatiste tühistamiseks.

Kaitseväe varustuslao kompleks plaanitakse ehitada täielikult Männiku jõe valgalasse, mis

võib oluliselt kahjustada jõe veerežiimi, mis ei ole lubatud. Kaitseväe varustuslao kompleksi

ehitamine (sh metsateatiste andmine raadamiseks) läheb vastuollu määrusega (EL) nr

2024/19911, mis käsitleb looduse taastamise kohustust ning ka määrusega nr (EU)

2023/11152, mis käsitleb metsa raadamise põhimõtteid. Tegemist on loodusväärtuste poolest

tundliku piirkonnaga, kus on tuvastatud mitmed II ja III kategooria kaitsealuste liikide

leiukohad/elupaigad. Samuti on tegemist kriitilise tähtsusega rohevõrgustiku alaga, mis tagab

piirkonna elurikkuse säilimise, liikide liikumise ja sidususe. Algatada oleks tulnud varustuslao

rajamise keskkonnamõju hindamine (KMH) ning ka keskkonnamõju strateegiline hindamine

(KSH) varustuslao ja kaitsetööstuspargi kumulatiivse mõju hindamiseks. Varustuslao asukoht

asub rohevõrgustiku tuumalal, mis on oluline mitme lähedal asuva Natura 2000 ala

ökoloogilise sidususe tagamiseks. Kavandatav tegevus läheb vastuollu Natura 2000 alade

kaitse-eesmärkidega, kuna vähendab looduslike elupaikade kvaliteeti, katkestab liikide

liikumisteed ja suurendab häiringutaset. Rohevõrgustiku killustumine võib vähendada Natura

2000 alade omavahelist ühendatust ja nende ökosüsteemide vastupanuvõimet häiringutele.

Kavandatava tegevuse suhtes oleks tulnud läbi viia täielik Natura hindamine. Keskkonnamõju

hindamise eelhinnang on sisuliselt ja metoodiliselt ebapiisav. Lao alale jääb ajalooline

piirimärk, kolme valla piirikivi, mis on ajalooline looduslik pühapaik. Haldusaktid on

vastuolus alal kehtivate Pärnu maakonna planeeringuga, Tõstamaa valla ja Audru valla

üldplaneeringutega ning koostamisel oleva Pärnu linna üldplaneeringuga. Tõstamaa valla

üldplaneering näeb ette, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik mh kaitstavate

loodusobjektide aladel, sh hajaasustuses määratud tööstus- ja laohoonete rajamisel.

Haldusaktid rikuvad füüsilisest isikutest kaebajate omandiõigust. Kaebajate elukohtadest

(Jüri-Jaani ja Kalju kinnistud) ca 2 km kaugusele kavandatav 100 ha suurune kaitseväe objekt

mõjutab negatiivselt kaebajate kinnistute väärtust, sest ehitamine toimub mitme aasta vältel

ning toob kaasa liikluskoormuse kasvu, müra, vibratsiooni jm mõjutused, lisaks hakatakse alal

läbi viima logistikaõppuseid. Tegemist on potentsiaalse sihtmärgiga ka rahuajal, rääkimata

sõjalisest agressioonist. Vastustaja on kaebajate taotlusele seoses kinnistute väärtuse

vähenemise kompenseerimisega vastanud, et kinnisvarahinna võimalik langus tänaste

elamualadega võrreldavas kauguses kinnistutega ei ole tõenäoline ning seni puuduvad ka

andmed teiste Eestis paiknevate riigikaitseliste ehitiste (sh oluliselt häirivamate objektide)

ümbruse kinnisvarahinna märkimisväärse languse kohta. Kaebajate hinnangul on Nursipalu

näitel selge, et riigikaitseliste ehitiste kavandamisel tuleb selle mõjualas olevate inimeste

huvisid arvestada ning neile elukorralduse muudatusega kaasnev kahju hüvitada. Kuna

kaebajate taotlust ei kaalutud sisuliselt, on tegemist kaalutlusveaga, mis toob kaasa

vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist

ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate

raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust

eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010.

2(13)

3-25-1380

Kaebajad palusid koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses peatada vaidlustatud

haldusaktide kehtivus kuni haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni. Haldusaktid (sh teede ja

hoonete ehitamise tarbeks metsa raadamine) ohustavad otseselt olemasoleva rohevõrgustiku

toimimist ja säilimist ning piirkonna looduslikke elupaikasid. Päraküla selts MTÜ eesmärk on

kaitsta olemasolevat looduskeskkonda. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus tuleneb

Århusi konventsiooni art 9 lg-st 3 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-dest 30

ja 31. Seltsi hinnangul on esialgse õiguskaitse rakendamine vajalik avalikes huvides, sest

esineb ülekaalukas looduskaitseline avalik huvi (PS §-d 5 ja 53), mis võrsub planeeringutest,

mis nõuavad rohevõrgustiku tuumalal asuval raadamisalal rohevõrgustiku kui terviku

toimimise ja säilimise tagamist ning ehitamise eeldusena KMH läbiviimist. Riigikaitselise

vajaduse varjus ei tohi ohtu seada rohevõrgustiku toimimist, mis samuti kaitseb inimest.

Rohevõrgustiku hävimine on pöördumatu, julgeolekuvajadus võib olla ajutine.

3. TTJA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja kaebus tagastada.

Kaebajatel puudub kaebeõigus ja esialgse õiguskaitse vajadus. Taotlus on esitatud lähtuvalt

avalikest huvidest. Taotluse eesmärk on kaitsta olemasolevat looduskeskkonda. Puudub

kaebajate subjektiivsete õiguste riive. Väited õiguste riivest on hüpoteetilised ja kaudsed.

Taotluses ei ole välja toodud, milliseid kaebajate subjektiivseid õigusi õiguskaitse puudumine

kahjustaks. Selgitatud on vaid, et haldusaktid ohustavad rohevõrgustiku toimimist, säilimist ja

piirkonna looduslikke elupaikasid. Tegemist ei ole subjektiivsete õiguste riivega, mis tekitaks

kaebajatele kahjulikke tagajärgi. Väide kaebajate kinnistute väärtuse kahanemisest on

tõendamata ja hüpoteetiline. Kuna kavandatav varustusladu loob eelduslikult piirkonda

töökohti, tekib piirkonnas nõudlus elamispindade järgi ning see avaldab kinnistute väärtusele

pigem positiivset mõju. Samuti parandatakse läbi kavandatava tegevuse riigi üldist

julgeolekut. Oht rohevõrgustiku toimimisele ja säilimisele on põhjendamata ja tõendamata.

KMH eelhinnangu p-s 2.2.6 on leitud, et tegevuse teostumisel ei ole näha rohevõrgustiku

olulist muutumist ja rohevõrgustiku eesmärgipärase toimimise vähenemist. Ehitamisega ei

teki loodusobjektidele ega isikutele püsivat negatiivset mõju, mida kinnitab ka KMH

eelhinnangu p 4.2, mille kohaselt on ehitusaegne mõju ajutise iseloomuga ning mööduv, ning

taristu kasutamisel märkimisväärset mürataset, vibratsiooni ning saasteainete õhku

paiskamist, mõju põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele ette näha ei ole.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks avalikku huvi – varustusladu on riigikaitseline

ehitis, millega aidatakse kaasa riigikaitse eesmärkide täitmisele. Kaebajate huvid ei kaalu üles

avalikku huvi.

4. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata ja kaebus tagastada.

Vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi ja neil puudub kaebeõigus.

Esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud lähtuvalt avalikust huvist. Kaebusest ei tulene ühtegi

vahetut püsivat negatiivset mõju kaebajatele. Väited kaebajate õiguste riivest on

hüpoteetilised ja kui üldse, siis kaudsed. Esialgse õiguskaitse taotlus on põhistamata. Väited

seoses kaitsetööstuspargi eriplaneeringuga ja metsateatistega ei ole asjakohased, kuna

tegemist on eraldiseisvate menetlustega ning ei ole vaidlustatud haldusaktidega seotud.

Ehitusteatiste ja -lubade menetlus on vastustaja poolt õiguspäraselt läbi viidud.

Keskkonnamõjud on piisavalt hinnatud. Kavandataval tegevusel ei ole olulist keskkonnamõju,

sh on välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele.

Koostatud on KMH eelhinnang, mille alusel on otsustatud KMH algatamata jätta,

kooskõlastades eelnevalt vastavad dokumendid vajalike asutustega. Vastustaja on hinnanud,

et ehitamisega ei teki loodusobjektidele ega isikutele püsivat negatiivset mõju, mida kinnitab

ka KMH eelhinnangu p-s 4.2 toodu. Kavandatavad riigikaitselased ehitised ei kuulu olulise

3(13)

3-25-1380

keskkonnamõjuga tegevuse alla, mil KMH algatamine oleks kohustuslik. Ladustamisega

seotud riigikaitselise ehitise planeerimisele ei kohaldu planeerimisseaduse (PlanS) nõuded

(PlanS § 2 lg 2). Kavandatav ladustamisega seotud riigikatseline ehitis ei asu

detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal (PlanS § 125 lg 1). Kavandatav taristu ei

ole vastuolus erinevate planeeringutega. Taristu ruumilisel planeerimisel on arvestatud

võimalikult palju kaitstavate loodusobjektidega. Planeeritavale taristule on leitud sobivaim

asukoht – planeeritava taristu liigutamisel rohevõrgustiku tugialal teise asukohta ei oleks

tagatud riigikaitselise ehitise töövõimele seatud tingimused, lisaks tekitaks see suurema

metsaalade killustatuse, kuna raadamine nihkuks suurematele metsaaladele, ja sellisel juhul

mõjutaks taristu suuremal hulgal ümbruskonnas paiknevaid kaitsealuseid liike.

Kaebaja märgitud kolme valla piirikivi kui pärandkultuuri objekti osas on konsulteeritud

Muinsuskaitseametiga ning kokku on lepitud, et ehitustegevusel ja pärandkultuuriobjekti

läheduses ca 15 m kaevamisel, tuleb arvestada võimalike muinsuskaitseliste leidude

leidmisega ja leidude korral tuleb teavitada Muinsuskaitseametit. Kavandatava tegevusega ei

kahjustata pärandkultuuri objekti.

Rohevõrgustiku säilimine, toimimine ja sidusus on tagatud. Kehtestatud on rohevõrgustiku

toimimist tagavad ja ruumilist planeerimist suunavad põhimõtted. Rohevõrgustiku olemasolu

ei tähenda, et igasugune arendustegevus ja metsa raie on automaatselt keelatud. Kavandatav

riigikaitseline taristu, hinnangulise pindalaga ca 114 ha, hõlmab Pärnu maakonna planeeringu

kohasest 10 549 ha suurusest rohevõrgustiku alast ca 1%. Arvestatud on võimalikult suures

mahus piirkonna looduskeskkonnaga, et vähendada konfliktikohtasid looduskaitseliste

objektide osas, sh vähendada suuremate metsa-alade killustamist. Juurdepääsuteed on

kavandatud olemasolevaid teetrasse jälgides, teatud kohtades neid pikendades. Tagatud on

loomade liikumine rohevõrgustiku tugiala siseselt, sh Männiku jõe äärsel alal, väljaspool

riigikaitselist taristut.

Esineb ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles kaebaja viidatud looduskaitselise huvi.

Ehitusload ja -teatised on vajalikud selleks, et saaks kiiresti alustada Kaitseväele vajaliku

taristu rajamisega. Tulenevalt halvenenud julgeolekuolukorrast maailmas ei ole aega

viivitusteks, kriitiliselt vajalik on tugevdada Eesti kaitsevõimet ja tagada Kaitseväele selleks

vajalik taristu. Huvide kaalumisel tuleb arvestada, et sõjalise ohu realiseerumisel on oluliselt

raskendatud ka rahva tervise kaitse ning täisväärtusliku elukeskkonna tagamine.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 03.06.2025 määrusega Q, C ja X kaebused

(resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata vastustaja ja kaasatud haldusorgani taotluse tagastada

Päraküla selts MTÜ kaebus (resolutsiooni p 2) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 3).

Q, C ja X kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub

kaebeõigus. Füüsiline isik ei saa kohtule esitatava kaebusega keskkonnaasjas kaitsta avalikke

huve, vaid ainult enda isiklikke õigusi, nende seas KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õigust tervise-

ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline kokkupuude. Kaebajad ei

ole sellist olulist kokkupuudet ära näidanud ega tõendanud. Seadus ei näe ette võimalust

vaidlustada ehituslube ja -teatisi avalikes huvides. Seega ei saa füüsilistest isikutest kaebajad

tugineda ehituslubade ja -teatiste objektiivse õigusvastasuse argumendile seoses lubade ja

teatiste väidetava vastuoluga Pärnu maakonnaplaneeringule, leides et load ja teatised ei ole

kooskõlas rohevõrgustiku tuumaala regulatsiooniga. Viidatud planeeringu eesmärk ei ole

kaitsta füüsilistest isikutest kaebajate subjektiivseid õigusi seoses rohevõrgustiku toimimisega

olukorras, kus kaebajad ei oma sellega otsest ja püsivat ning nende heaolu tõsiseltvõetavalt

mõjutavat puutumust. Sellist puutumust ei ole kaebuses välja toodud ja seda on ka raske näha,

4(13)

3-25-1380

arvestades kaebajate elukoha kaugust ehitusaladest. PlanS § 2 lg 2 kohaselt ei kohaldata PlanS

sätteid ladustamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimisele, v.a juhul, kui ehitis asub

sama seaduse § 125 lg-s 1 nimetatud detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal.

Vaidlust ei ole, et tegemist ei ole PlanS § 125 lg-s 1 nimetatud alaga. Seega ei ole kaebajate

väited, et koostada oleks tulnud detailplaneering, õiged ega asjakohased. Kaebajatel puudub

subjektiivne õigus nõuda detailplaneeringu koostamist. Kaebajate viidatud määrused (EL)

2023/1115 ja (EL) 2024/1991, looduskaitseseaduse § 4 lg 1 p 3 ja lg 4 ning keskkonnaministri

15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“ ei kaitse kaebajate subjektiivseid avalikke õigusi, vaid on kehtestatud avalikes

huvides. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus esitada nõudeid seoses ajaloolise kolme valla

piirikiviga. Ehitusload ja -teatised ei anna luba raadamiseks. Raadamiseks antakse eraldi luba

metsateatistega. Seega ei saa sel argumendil ka ehituslube ega -teatisi vaidlustada. Kaebajate

viidatud erinevate strateegiliste dokumentide eesmärk ei ole kaitsta kaebajate subjektiivseid

õigusi.

Kaebajad tuginevad ka omandiõiguse riivele. Füüsilistest isikutest kaebajate kinnistud (Jüri-

Jaani ja Kalju kinnistud) asuvad Maa-ameti kaardirakenduse andmedetel Audru metskond 52

ja Audru metskond 20 maa-aladest vastavalt üle 2,5 km ja üle 3 km kaugusel. Ehitusaegseid

mõjusid ei saa käsitada selliste mõjudena, mis võinuks tingida ehitusloast andmise

keeldumise. Ehitusaegsed mõjud on ajutised, mitte püsivad. Teiseks ei kaalu kaebajate huvi

mitte taluda ehitusaegseid mõjutusi üles riigi kui maaomaniku õigust oma maad kasutada.

Kaebajate kinnistute ja planeeritava kaitseväe objekti vahel asuvad põllumaad ja metsamaad.

Kaebajate poolt välja toodud mõjude ulatumine nende kinnistuteni ei ole tõenäoline.

Kaebajate väide, et lisaks hakatakse alal läbi viima logistikaõppuseid, ei ole seotud siinse

vaidluse esemega, sest ehitiste kasutamist ei reguleeri ehitusload ja -teatised. Ehituslubade ja -

teatiste menetluses ei pidanud vastustaja lahendama kaebajate teoreetilist kahjunõuet

(kinnisvara väärtuse vähenemine). Seega leiavad kaebajad ekslikult, et vastustaja on teinud

selles osas kaalutlusvea. Väide, et kavandatav Kaitseväe objekt mõjutab negatiivselt kaebajate

kinnistute väärtust, on paljasõnaline ja tõendamata. Usutavam on RKIK-i väide, et kuna

kavandatava ehitise näol on tegemist Kaitseväe varustuslaoga, mis loob eelduslikult antud

piirkonnas töökohti juurde ja tekitab seetõttu nõudluse piirkonna elamispindade järgi, avaldab

ehitiste valmimine kinnistute väärtusele pigem positiivset mõju. Kuna objektid asuvad

kaebajate kinnistutest üle kahe kilomeetri kaugusel, ei kaasne vaadete rikkumist, müra

piirnormide ületamist vms. Samuti parandatakse läbi kavandatava tegevuse riigi üldist

julgeolekut, mistõttu on tegevusel elanikonnale kui avalikule huvile positiivne mõju.

Sõjaolukorras langeb aga kogu Eesti kinnisvara väärtus ning see ei ole kuidagi seotud

kaebajate poolt vaidlustatud ehituslubade ja -teatistega. Kaebajate viide Nursipalu kaasusele

ei ole asjakohane, kuivõrd tegemist on kardinaalselt erinevate Kaitseväe rajatistega, millest

tulenevad ka täiesti erinevad mõjud.

Isegi kui füüsilistest isikutest kaebajatel oleks kaebeõigus, tuleks kaebus ülal toodud põhjustel

(kaebajad ei saa esitada kaebust avalikes huvides keskkonna kaitseks ning kaebajate

omandiõiguse riive on arvestades kaugust planeeritavatest ehitistest ja rajatistest

väheintensiivne) tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuivõrd kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Et Q, C ja X kaebus tuleb tagastada, jääb sel põhjusel rahuldamata ka nende esialgse

õiguskaitse taotlus.

Päraküla selts MTÜ esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Esialgse õiguskaitse

rakendamata jätmisel asub RKIK tõenäoliselt rakendama talle kuuluvat õigust realiseerida

ehitusteatised ja -load, mille käigus teostatakse raadamine ca 75 ha seni metsaga suuremal või

5(13)

3-25-1380

vähemal määral kaetud roheala tuumala osal. Raadamine tähendab sisuliselt senise

looduskeskkonna hävitamist eesmärgiga luua vajalik tehislik keskkond kavandatud ehitiste ja

rajatiste püstitamiseks. Kavandatavad ehitised ei ole ajutised ja need jäävad pikaks ajaks oma

asukohta, muutes selle senist ainult looduslikku olekut ehituskavadest nähtuvas ulatuses.

Samuti toob ehitusõiguse realiseerimine sellesse piirkonda kaasa püsiva inimtegevuse.

Raadamise ja ehitusõiguse teostamiseks tuleb lisaks ehitusteatistele ja -lubadele kõigepealt

esitada metsateatised, mida on võimalik vaidlustada. Seega esineb sõltumata siinse asja

menetlusest efektiivne õiguslik kaitse raadamise vastu. Lisaks tuleb raietöödele asumisel

arvestada ajalisi piiranguid metsa langetamiseks seoses Kaitseväe taristu rajamise KMH

eelhinnangu p 4.6 alap-s 11 tooduga ja muid selles punktis toodud ja seadustest tulenevaid

piiranguid.

Kaebuse eduväljavaated on eelkõige seonduvalt kaebaja väidetega seoses võimalike mõjude

ja kahjudega loodusele, rohealale ja selle tuumalale, kasinad. Neid mõjusid on vastustaja

hinnanud KMH eelhinnangus. Kaebaja ei ole suutnud veenvalt ära näidata, milliseid

lubamatuid ja õigusvastaseid kahjustusi toob ehitusõiguste realiseerimine kaasa. Raadamine

puudutab u 1% roheala tuumalast ja see jääb selgelt alla planeeringutes seatud kuni 10%

kahjustamise nõudele. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et realiseeritav ehitusõigus takistab

oluliselt ühendust rohealade erinevate osade vahel või kahjustab Natura 2000 alasid. Lähtudes

kavandatavast ehitusala ja olemasoleva roheala paigutusest sellist järeldust teha ei ole

võimalik. Samuti jäävad Natura 2000 alad, millele kaebaja viitab, puhtfüüsiliselt ehitusalast

nii kaugele, et nende kaitse-eesmärkide oluline kahjustamine ei ole tõenäoline.

Kaebaja väited oluliste loodusrikkuste hävitamisest on paljasõnalised. KMH eelhinnangus on

välja toodud ja vajaliku põhjalikkusega analüüsitud alal teadaolevate kaitsealuste liikidega

seotud küsimusi. Ükski nendest liikidest ja isenditest ei ole vaidlusalusel alal esindatud eriti

väärtuslikus koosluses või ulatuses ning ei ole ka ohualtis seisundis. Sellele viitab otseselt ka

asjaolu, et raadamisalale jäävad liikide leiukohad ei ole määratud kaitsealaks, hoiualaks või

püsielupaigaks. Ainukeseks kaitsealuseks liigiks, kelle ohualdis seisund Eesti Punases

Nimestikus on kaitsealustest liikidest välja toodud, on kanakull, kelle pesituskoht ei asu aga

otseselt ehitusalal, vaid külgneb sellega. Võimaliku pesapuu leidmisel on selle raiumine

keelatud. Lisaks on KMH eelhinnangus välja toodud, et enamiku liikide puhul on ehitusala

ümbruses mitmeid võimalikke uusi looduslikke pesitsuskohti või isegi veel täpselt

kaardistamata levikualasid (laialehine neiuvaip). Kaebaja ei ole nendele seisukohtadele

sisuliselt ja põhjendatult ning kohtule arusaadavate argumentidega vastu vaielnud.

Arusaamatuks jäävad kaebaja väited seoses võimalike kumulatiivsete mõjudega. Kaebaja

viidatud kaitsetööstuspargi puhul ei ole veel tehtud selle lõpliku asukoha valikut. Juba

otsustatud laokompleksi ehitamise puhul puudub vajadus sellega arvestada. Kumulatiivsete

mõjude hindamine tuleb teha juhul, kui vastav otsus langetatakse ja seda on vaja teha vastavas

menetluses. KMH eelhinnangus p-s 4.5 on välja toodud, et: „Kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneering peab arvestama riigikaitselise objekti rajamise koosmõju rohevõrgustikule.

Kavandatav kaitsetööstuspargi Pärnu 1 eelvalikuala hõlmab rohevõrgustiku alast veidi üle 2%

ja Pärnu 2 eelvalikuala samuti 2%. Juba olemasolev tehisalana määratletav ala, mis sisaldab

endas muuhulgas karjääre, teid ja hoonestatud alasid, hõlmab rohevõrgustiku alast ligikaudu

2%. Arvestades eeltoodud objektide (mõlemad eelvalikualad, riigikaitseline objekt) ja

olemasolevate tehisalade osakaalu, võib tehisalade osakaal rohevõrgustiku alal kumulatiivselt

ulatuda eeldatavalt 7%-ni. Seega on eeldatavalt tagatud tingimus, et looduslike alade

osatähtsus ei langeks alla 90% rohevõrgustiku pindalast“. Samas punktis on toodud välja, et:

„Teiste tegevuste piirkonda planeerimise tuleb arvestada riigikaitseliste ehitistega

(piiranguvöönd) ja rohevõrgustiku alale kehtestatud tingimustega. Tuulepargi rajamine

riigikaitselise objekti realiseerimisel ei ole tulevikus tõenäoliselt võimalik“. Eelhinnangu p-s

6(13)

3-25-1380

4.6 on ette nähtud ka adekvaatsed ja looduskeskkonna edasist kahjustamist minimeerivad

abinõud. Eeltoodut kokku võttes ei ole kaebaja suutnud piisavalt põhistada, et kaebusel oleks

tõsiselt arvestatavaid eduväljavaateid. Pigem on need üpris kasinad.

Põhilisteks huvideks, mida tuleb esialgse õiguskaitse rakendamisel kaaluda, on avalikud

huvid keskkonna kaitsmiseks ning riigikaitse ja riikliku julgeoleku tagamiseks. Mõlemad

huvid on kaalukad. Käesoleval ajahetkel on riigikaitse ja riikliku julgeoleku tagamise teema

suurema kaaluga. Lisaks tuleb arvestada, et looduskaitselises mõttes on kavandatud ehitusala

näol tegemist tavapärase loodusliku keskkonnaga (mitte väga kõrget looduskaitselist väärtust

omava metsapiirkonnaga), mille kahjustamist teostatakse minimaalses ulatuses, püüdes

säilitada kõik võimalikud väärtused. Riigikaitselises mõttes on paratamatu, et sellised

laokompleksid ehitatakse looduskeskkonda, et muuta nende avastamine ja täppisründamine

keerulisemaks ja vähendada nende tegevuste võimalikku mõju inimestele. Taoliste

laokomplekside ehitamisel omab tähtsust ka kaugus vastase võimalikust asukohast ning

lähedus võimalikele varustusteedele (ka varjatud või loodusesse peidetud teedele). Pole

kahtlust, et praegusel juhul on neid küsimusi objekti asukoha valikul arvesse võetud. Neid

argumente ja asjaolusid kokku võttes kaaluvad riigikaitselised huvid oluliselt üles

looduskaitselise huvi. Riigikaitseliste huvide prioriteetsusest lähtudes ei ole esialgse

õiguskaitse kohaldamine õigustatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Päraküla selts MTÜ, Q, C ja X paluvad 18.06.2025 määruskaebuses (täpsustatud

10.07.2025) tühistada Tallinna Halduskohtu 03.06.2025 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3.

Füüsilistest isikutest kaebajatel on kaebeõigus KeÜS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt.

Riigikaitselised tegevused ei ole prioriteetsemad kõrgetasemelisest keskkonnakaitsest.

Vaidlustatud haldusaktid vähendavad füüsilistest isikutest kaebajatele kuuluvate kinnistute

väärtust, samuti rikub haldusaktide elluviimisel toimuv rohevõrgustiku tuumala raadamine

kaebajate õigust tervise ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kaebajad viibivad

igapäevaselt mõjutatud keskkonnas, neil on otsene ja püsiv puutumus rohevõrgustiku tuumala

toimimisega. Kaebajate subjektiivsed huvid eeltooduga seoses on: puhas õhk ja parem tervis

(rohevõrgustiku osaks olevad metsad, haljasalad ja rohealad seovad õhusaastet, toodavad

hapnikku, jahutavad õhutemperatuuri); veekaitse (rohealad aitavad puhastada pinnavett ja

kaitsta põhjavee kvaliteeti); vaimne tervis ja stress (jalutamine metsas, linnulaulu kuulamine

aitab kaasa inimese heaolule, vähendab stressi, ärevust ja parandab vaimset tervist); elurikkus

ja toidujulgeolek (rohevõrgustik toetab elurikkust, sh tolmeldajaid, kes on hädavajalikud toidu

tootmise jaoks); kliimamuutuste leevendamine (rohealad aitavad siduda süsihappegaasi ja

jahutada õhutemperatuuri).

Asjaolu, et ladustamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimisele ei kohaldata PlanS

sätteid, ei muuda ehitusseadustiku § 44 p-s 1 toodud nõuet, mille kohaselt keeldub pädev

asutus ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule,

projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või

ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele. Avalik-

õiguslik kitsendus on nii maakonna- kui üldplaneering. Rohevõrgustikku objektide

kavandamisel tuleb läbi viia KMH, et tagada rohevõrgustiku alade sisene ja omavaheline

sidusus, üldine võrgustiku toimimine ja vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid.

Kaebajatel peab olema võimalik vaidlustada ka vastustaja kaalutlusõiguse puudulikku

teostamist viidatud küsimustes. Haldusaktid vähendavad kaebajate kinnistute väärtust, sest

varustuslao ehitamine toimub mitme aasta vältel ning ehitamine ja hilisem varustuslao

7(13)

3-25-1380

opereerimine toob kaasa liikluskoormuse kasvu, müra, vibratsiooni jm mõjutused, lisaks

hakatakse alal läbi viima logistikaõppuseid. Logistikaõppuste läbiviimisega seonduvaid

mõjusid tuli hinnata juba vaidlustatud haldusaktide andmisel. Hiljem on kaebajatel äärmiselt

keeruline enda õigusi ellu viia, kuna mets on raadatud ja ehitised valmis ehitatud.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist vaidlustab üksnes Päraküla selts MTÜ.

Kaebaja eesmärk on ära hoida Kaitseväe varustusladude kompleksi ehitus rohevõrgustiku

tuumalale ja sellega kaasnev muu tegevus (sh metsa raadamine), sest see kahjustab

pöördumatult rohevõrgustiku toimivust, hävitab ja kahjustab olulisel määral seal asuvaid

vääriselupaiku ja Natura elupaiku ning II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaiku. KMH

eelhinnangu on koostanud vastustaja töötaja, kellele ei ole väljastatud keskkonnamõju

hindamise litsentsi. Eelhinnangus on puudused (nt pole hinnatud nahkhiirte populatsiooniga

seonduvat). KMH eelhinnang on pinnapealne, selle koostaja seisukohad on meelevaldsed ja

otsitud ning see ei oma teaduslikku väärtust. Väited loodusrikkuste hävitamisest ei ole

paljasõnalised, kuna ligi 100 ha ulatuses toimub olemasoleva tuumala muutmine tööstusalaks.

KMH eelhinnangus on lähtutud eeldusest, et tuumalas on ainult looduslikud alad ning need on

säilinud 100% ulatuses, mis ei vasta tõele. Pool-looduslikud alad on osa rohevõrgustiku

tuumalast ning neid pole üldse käsitletud. Seega puudub tegelikult teadmine, kui palju on

üldse säilinud looduslikke ja pool-looduslikke alasid tuumala sees. KMH eelhinnangu

matemaatilistel tehetel põhinev arutlus on suvaline ja vale. Pärnu maakonnaplaneeringu

kohaselt tuleb tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast,

rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel tuleb läbi

viia KMH, vältida tuleb negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste

tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Vastustaja ei ole

KMH-d läbi viinud ning KMH eelhinnanguga ei ole ette nähtud isegi mitte rakendada rohelise

võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Tuumalale

kavandatavate objektide mõju on kumulatiivne, mistõttu on KMH läbiviimine vajalik.

Asjaolu, et varustusladu on vaja ja poliitiline olukord on keeruline, ei õigusta ega kohusta

seda ehitama justnimelt rohevõrgustiku tuumalale. Kuna olulised mõjud on jäetud hindamata,

ei ole piisavalt tõendust, välistamaks ebasoodsa mõju tekkimist piirkonna looduskaitsealadele.

Natura hindamisest loobumine rikub keskkonnahoiu ja ettevaatuspõhimõtet. Tekib

pöördumatu kahju rohevõrgustiku tuumalale.

Varustuslao kompleks plaanitakse ehitada täielikult Männiku jõe valgalasse, mis võib oluliselt

kahjustada jõe veerežiimi. Vette võivad sattuda ohtlikud ained. Lisaks varustuslaole on

Kaitseministeerium vastu võtmas kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringut, mis paikneb samuti

Pärnu rohevõrgustiku tuumalal ning varustuslao lähedal. Samuti on menetluses mitmed

kaevandustaotlused.

Riigikaitselised huvid ei ole prioriteetsemad. Pelgalt sõjaoht ei õigusta täiendava põhjaliku

kaalumise ja kontrollita ning korrektse menetluse läbiviimiseta varustusladude ehitamist

rohevõrgustiku tuumalale. Plaanitav taristu on küll vajalik, kuid kaebaja kahtleb selles, et

asukohavalik on õigesti langetatud.

7. Tallinna Ringkonnakohus võttis 04.07.2025 määrusega määruskaebuse menetlusse ja

kohustas TTJA-d ning RKIK-i esitama hiljemalt 01.08.2025 vastus määruskaebusele koos

kohtu poolt nõutud lisadokumentide ja andmetega.

8. Päraküla selts MTÜ esitas 09.07.2025 ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse,

mida kohus tõlgendas 18.06.2025 määruskaebuse tagamise taotlusena. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 11.07.2025 määrusega 18.06.2025 määruskaebuse tagamise taotluse

rahuldamata.

8(13)

3-25-1380

9. TTJA palub 29.07.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Füüsilistest isikutest kaebajatel puudub kaebeõigus ja halduskohus on nende kaebuse õigesti

tagastanud. Kaebajate kinnistud asuvad Audru metskond 52 ja Audru metskond 20 maa-

aladest vastavalt üle 2,5 ja 3 km kaugusel ning mõjude ulatumine nende kinnistuteni ei ole

tõenäoline. Kaebajad ei ole ära näidanud ega tõendanud olulist kokkupuudet alal paikneva

keskkonnaga. Ka määruskaebuses on kaebajad jäänud paljasõnaliste väidete juurde. Kaebajad

ei ole ära näidanud, kui tihti nad kavandatava Kaitseväe taristu alal viibivad või kui sageli nad

sealt pärinevat loodusvara kasutavad või milline on nende eriline seos selle alaga, et saaks

lugeda tõendatuks kaebajate oluline puutumus alaga ja sellest tuleneva kaebeõiguse

olemasolu. Ei ole usutav, et kaugele ehitatav Kaitseväe taristu saaks kuidagi rikkuda kaebajate

subjektiivseid õigusi. Isegi kui mingid mõjud kaebajate kinnistuteni ulatuks, ei ole need

sellise intensiivsusega, mida kaebajad ei peaks taluma. Kaebajatel puudub õigustatud ootus, et

nende kinnistuid ümbritsev keskkond (seda enam üle 2,5 km kaugusel asuv keskkond) säilib

muutumatuna.

Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajad ei ole veenvalt ära näidanud,

milliseid lubamatuid ja õigusvastaseid kahjustusi toob kaasa ehitusõiguste realiseerimine.

Kaebajad ei ole välja toonud ühtegi sellist rohevõrgustiku kahjustust, mida rohevõrgustik või

selles leiduvad liigid ei suudaks üle elada. Kaitseväe taristu ehitamise näol ei ole tegemist

sellise tegevusega, mis tooks endaga kaasa olulise keskkonnamõju (nt piirkonnale ainuomase

liigi hävinemine või rohevõrgustiku hävinemine tervikuna või ulatuses, mis takistab selle

toimimist). Samuti ei too ehitamine kaasa rohevõrgustiku selliseid mõjusid, mida ei ole

võimalik piisavalt vältida ega leevendada. Kaebajate omandiõiguse rikkumine ei ole

tõenäoline, kuna neile kuuluvate kinnistute kauguse tõttu ei ole tõenäoline, et mõjud nendeni

üldse ulatuvad. Kaebuse perspektiiv on kasin. KMH läbiviimise kohustust ei ole, sest

kavandatav tegevus ei kuulu KMH kohustusega ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuste

hulka. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) järgi ei ole

KMH eelhindamise koostajal keskkonnamõju hindamise litsentsi omamise kohustust. Selline

kohustus on üksnes keskkonnamõju hindaval või hindamist juhtival füüsilisel isikul ehk

juhteksperdil. Antud juhul on vaidlustatud haldusaktide andmise aluseks oleva KMH

eelhinnangu koostanud TTJA ametnik, kellel on vastava valdkonna kõrgharidus ja varasem

töökogemus ning keda saab pidada selle eriala spetsialistiks (vt vastuse lisad 2˗5). KMH on

algatamata jäetud TTJA 02.04.2025 otsusega nr 16-12/25-03019-008 (vastuse lisa 1), mis on

kehtiv haldusakt.

KMH eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule andsid oma seisukoha

Keskkonnaamet, Pärnu Linnavalitsus, Maa- ja Ruumiamet ning Päästeamet (vastuse lisad

6˗9). Keskkonnaamet on kaitstavate loodusobjektide valitsejana andnud kooskõlastuse KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõule (vastuse lisa 6). Kaitseväe taristu asukohavaliku protsessis

TTJA ei osalenud.

10. RKIK palub 01.08.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Vaidlustatud haldusaktid ei riiva füüsilisest isikust kaebajate subjektiivseid õigusi.

Kaebeõiguse tekkimiseks ei piisa mõningasest puutumusest fakti või huvi tasandil.

Määruskaebuse väited õiguste riivest on hüpoteetilised ja kaudsed. Kaebajad ei ole tõendanud,

kuidas üle 2,5 ja üle 3 km kaugusel toimuvad tegevused nende õigusi saaks rikkuda.

Kaebajatel puudub õigustatud ootus, et nende kinnistuid ümbritsev keskkond (seda enam üle

2,5 km kaugusel asuv keskkond) säilib muutumatuna. Ei ole usutav, et nii kauge objekt

mõjutaks negatiivselt inimeste tervist, heaolu ja vara. Kõnealusele alale peamine ligipääsutee

9(13)

3-25-1380

on kaebajate kinnistutest kaugel (põhjasuunas asuv tee, Soomra küla lähedal) ning selle ääres

ei asu ühtegi hoonestatud elamumaad.

Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole alust. Riigikaitselised huvid kaaluvad oluliselt üles

looduskaitselise huvi. Ka määruskaebusest ei nähtu, milliseid lubamatuid ja õigusvastaseid

kahjustusi tooks ehitusõiguse realiseerimine kaasa. KMH eelhinnang on koostatud kooskõlas

KeHJS-ga ning hindamisel on arvestatud kavandatava tegevuse asukohta, iseloomu ja ulatust.

KMH eelhinnang võtab arvesse kumulatiivseid mõjusid, planeeringutega seatud nõudeid

rohevõrgustiku toimivusele ja sidususele, Natura 2000 võrgustiku alasid jne. Kavandatav

tegevus moodustab rohevõrgustiku alast ca 1%. Seatud on meetmed negatiivsete

keskkonnamõjude tekke ennetamiseks (nt linnuliikide pesitsusperioodi piirangud jne). KMH

algatamata jätmise otsus on kehtiv. TTJA on hinnanud, et ehitamisega ei teki

loodusobjektidele ega isikutele püsivat negatiivset mõju, mida kinnitab ka KMH eelhinnangu

p-s 4.2 leitu. Määruskaebuse p-s 2.21 toodud KMH eelhinnangu väljavõttes on selgelt kirjas,

et rohevõrgustikule seatud tingimuste ja protsendi hindamisel on arvestatud kumulatiivsete

mõjudega ja juba olemasolevate tehisaladena määratletavate aladega, mis sisaldavad mh

karjääre, teid ja hoonestatud alasid. Seda, et rohevõrgustikule seatud üks olulisemaid

kasutustingimusi, säilitada looduslike alade ulatus vähemalt 90%, on KMH eelhinnangus

õigesti hinnatud, näitab ka kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu KSH käigus läbi viidud

KMH.

Kavandatava riigikaitselise taristu asukoht on valitud selliselt, et oleks esmajoones tagatud

selle töövõime ning inimeste tervis ja heaolu, samuti on taristu ruumilisel paigutamisel

arvestatud ümbruskonna keskkonnatingimustega ning eraomandite vähesusega võimalikult

suurel määral.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Täiendavad tõendid

11. Kaebajad on koos määruskaebusega esitanud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“

alusuuringu „Rohe- ja sinivõrgustiku eesmärk ja tagamine“ (dtl 1858˗1930) ning

Keskkonnaagentuuri 2024. a uuringu „Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade

kaardistamine“ (dtl 1931˗2300). Ringkonnakohus jätab esitatud tõendid asja materjalide

juurde võtmata ja tagastab need kaebajatele, kuna need ei ole määruskaebuse lahendamisel

asjakohased (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). Asja õigemaks lahendamiseks tuleb asja

materjalide juurde võtta TTJA 29.07.2025 vastuse lisad 1˗9 (dtl 2346˗2390).

Füüsilistest isikutest kaebajate kaebeõigus

12. Halduskohus on vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastanud füüsilistest isikutest

kaebajate kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, pidamata vajalikuks neid kõiki

korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

13. Isik võib pöörduda halduskohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Muul eesmärgil

on kaebuse esitamine lubatud tingimusel, et see on seaduses sätestatud (HKMS § 44 lg-d 1 ja

2). Keskkonnakaitse küsimustes on eriseaduseks KeÜS, mille § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on

õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus.

Sama paragrahvi lg 2 täpsustab, et oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud

10(13)

3-25-1380

keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos

mõjutatud keskkonnaga. Puutumuse korral peab isik näitama, et vaidlustatav tegevus

puudutab tema olulisi huve, mõju isikule peab olema oluline ja reaalne. KeÜS-st füüsilisele

isikule tulenev kaebeõigus hõlmab vaid subjektiivset õigust tervise- ja heaoluvajadustele

vastavale keskkonnale, muid keskkonda iseloomustavaid näitajaid ja omadusi see õigus ei

hõlma (Riigikohtu 13.05.2015 otsus nr 3-3-1-8-15, p-d 19 ja 20). Seega on ka

keskkonnaasjades füüsilise isiku kaebeõiguse aluseks subjektiivse õiguse rikkumine.

14. Ringkonnakohtu hinnangul saab möönda kaebajate puutumust mõjutatud keskkonnaga.

Kaebajate elukohad (Jüri-Jaani ja Kalju kinnistud) asuvad Maa-ameti kaardirakenduse

andmetel Audru metskond 20 ja Audru metskond 52 kinnistutest u 2,5 ja 3 km kaugusel.

Pelgalt sellest ei järeldu aga, et vaidlustatud haldusaktid rikuvad kaebajate subjektiivseid

õigusi. Selleks peab olema tuvastatav, et vaidlustatud haldusaktid rikuvad kaebajate õigust

tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kaebuse materjalide pinnalt ei saa

tuvastada kaebajate subjektiivsete õiguste riivet, kaebajate vastavasisulised väited jäävad

selleks liiga üldsõnaliseks ja kaugeks, andes võimaluse järeldada, et neile lihtsalt ei meeldi

riigikaitselise objekti ehitamine nende naabrusesse.

15. Kaebajad ei ole välja toonud asjaolusid, mis näitaksid, et vaidlustatud ehituslubade ja -

teatiste alusel Kaitseväe varustuslao rajatiste ja hoonete rajamisel avaldub tegelik ja oluline

mõju nende subjektiivsetele avalikele õigustele ehk asjaomaste ehitiste rajamine rikub nende

õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Halduskohus on asjakohaselt

selgitanud, et seadus ei näe ette võimalust vaidlustada ehitusluba ega -teatist avalikes huvides.

Kaebajate väited ehituslubade ja -teatiste vastuolust Pärnu maakonnaplaneeringuga, Tõstamaa

valla üldplaneeringuga ja Audru valla üldplaneeringuga, detailplaneeringu koostamise

kohustusest, keskkonnamõju hindamata jätmisest tuginevad üksnes vaidlustatud haldusaktide

objektiivsele õigusvastasusele. Kaebajatel puudub subjektiivne avalik õigus esitada nõudeid

seonduvalt kavandatava varustuslao alale jääva pärandkultuuri objektiks oleva kolme valla

piirikiviga.

16. KeÜS (eelnõu 799 SE) seletuskirja3 järgi võib heaolu kahjustavaks pidada ärritavat lõhna

jms mõjutusi, mis on küll häirivad, kuid ei pruugi tingimata tuua kaasa tervisekahjustust.

Samuti võib heaolu siduda elukeskkonna vastavusega teatud tingimustele, nt rohealade

olemasolu, nende kvaliteet ja juurdepääs neile (lk 30). Keskkonna mittevastavust tervise- ja

heaoluvajadustele eeldatakse, kui on ületatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus. Asja

materjalidest ei nähtu ja kaebajad ei väida, et vaidlustatud haldusaktide alusel lubatud tegevus

tingiks mõnes eriseaduses sätestatud piirväärtuse püsiva ületamise. Varustuslao

ehitustegevusega kaasnevad ajutised mõjutused ega ka varustuslao hilisema opereerimisega

kaasnevad võimalikud mõjud (nt müra, liikluskoormus, vibratsioon jms) ei ole praegusel

juhul sellise ulatuse ja intensiivsusega, et saaks eeldada keskkonna muutumist kaebajate

tervise- ja heaoluvajadustele mittevastavaks. Kaebajate kinnistud ei piirne vahetult Audru

metskond 20 ja Audru metskond 52 kinnistutega, kinnistute ning kavandatava riigikaitselise

objekti vahel asuvad põllu- ja metsamaad, mis aitavad võimalikke negatiivseid mõjutusi

leevendada. Senise vaate või miljöö säilimine ei ole iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks

õiguseks (nt Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-2023, p 22).

17. Halduskohtus on iseenesest kaitstavad ka väheintensiivsed õiguste riived (nt Riigikohtu

21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 9), kuid kaebeõiguse tekkimiseks ei piisa siiski sellisest

mõjust, mis isiku õigushüvesid ei kahjusta või võiks neid kahjustada vaid teoreetiliselt (vt

Riigikohtu 14.04.2023 määrus nr 3-22-1312, p 17). KeÜS § 23 lg 5 näeb ette isiku õiguse

3 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a1cafc27-2f02-448d-8509-

8e9fa312a129/Keskkonnaseadustiku%20%C3%BCldosa%20seadus

11(13)

3-25-1380

nõuda haldusorganilt keskkonna säästmist ning mõistlike meetmete võtmist, et tagada

keskkonna vastavus tervise- ja heaoluvajadustele. Viidatud sättele tuginedes ei saa

keskkonnaosa intensiivselt kasutav isik tõrjuda mistahes ebasoodsa keskkonnamõjuga

tegevust, vaid keskkonna sellist mõjutamist, mille tulemusena ei saa enam rääkida tema

tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna säilimisest (Tallinna Ringkonnakohtu

16.12.2015 määrus nr 3-15-2432, p 9). Selliseid väiteid ega tõendeid pole kohtule usutavalt

välja toodud. Seetõttu on paljasõnaline ka kaebajate väide kinnisvara väärtuse vähenemisest.

Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebajate viidatud Nursipalu harjutusväljast ja Kaitseväe

varustuslaost tulenevad mõjud ei ole võrreldavad. Praeguse vaidluse esemega ei seondu ka

kaebajate väide, et kinnistutel hakatakse läbi viima logistikaõppuseid.

18. Kuna vaidlustatud ehituslubade ja -teatiste alusel toimuv tegevus ei riiva olulisel määral

kaebajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ega ei riku nende

subjektiivseid õigusi, tagastas halduskohus õigesti füüsilistest isikutest kaebajate osas kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Esialgne õiguskaitse

19. Halduskohtu 03.06.2025 määruse resolutsiooni p-ga 3 jäeti rahuldamata kaebajate

esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud ehtisulubade ja -teatiste kehtivuse peatamiseks.

Päraküla selts MTÜ palub esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada ja vaidlustatud haldusaktide

kehtivus peatada.

20. Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud

mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise

käimasoleva kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku

rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse

määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab

kaebuse perspektiive.

21. Päraküla selts MTÜ-l esineb keskkonnaorganisatsioonina esialgse õiguskaitse vajadus,

sest ehituslubade ja -teatiste alusel ehitamine toob kaasa sellised tagajärjed, mille hilisem

kõrvaldamine on võimatu või oluliselt raskendatud. Kavandatavad ehitised ei ole ajutised ning

lisaks toob ehitusõiguse realiseerimine piirkonda püsiva inimtegevuse. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu seisukohaga, mis puudutab Päraküla selts MTÜ kaebuse

eduväljavaateid, pidamata vajalikuks neid üle korrata. Kohtule esitatud KMH eelhinnangust

nähtub, et võimalikke mõjusid ja kahjusid looduskeskkonnale ja rohekoridoriga seonduvat on

piisavalt hinnatud. Hindamisel on arvestatud kavandatava tegevuse asukohta, iseloomu ja

ulatust. Eelhinnangus on välja toodud ja analüüsitud erinevate kaitsealuste liikidega seotud

küsimusi ning ette on nähtud meetmed negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimiseks.

TTJA on 29.07.2025 vastuses määruskaebusele selgitanud, et KMH algatamata jätmise otsuse

eelnõu on kooskõlastanud Keskkonnaamet ning seisukoha eelhinnangule on andnud

Keskkonnaamet, Pärnu Linnavalitsus, Maa- ja Ruumiamet ning Päästeamet (lisad 6˗9, dtl

2382˗2390). TTJA 02.04.2025 otsus nr 16-12/25 „Kaitseväe taristu rajamise menetluses

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ on kehtiv. Ringkonnakohtule ei nähtu, et

KMH eelhinnang oleks meelevaldne ning puudub alus selles kahtlemiseks. Lõpliku hinnangu

kaebuse perspektiivile saab kohus anda asja sisulise läbivaatamise käigus.

22. Päraküla selts MTÜ on määruskaebuses seisukohal, et KMH eelhinnangu on koostanud

vastustaja töötaja, kellele ei ole väljastatud keskkonnamõju hindamise litsentsi. KeHJS

kohaselt on keskkonnamõju hindamise litsentsi omamise kohustus isikul, kes hindab

keskkonnamõju või juhib keskkonnamõju hindamist (KeHJS § 14 lg 1). KMH eelhindamise

koostajal seaduse kohaselt litsentsi omamise kohustust ei ole. TTJA on esitanud koos

12(13)

3-25-1380

29.07.2025 vastusega ringkonnakohtule ka KMH eelhinnangu koostanud ametniku TTJA

ehituse- ja raudteeosakonna ehitusõiguse talituse peaspetsialisti Y ametisse nimetamise

käskkirja (lisa 2, dtl 2376), ametijuhendi (lisa 3, dtl 2377˗2378) ning diplomid (lisad 4 ja 5,

dtl 2379˗2380). Esitatud tõendite kohaselt on Y omandanud Eesti Maaülikoolis

loodusteaduste magistrikraadi keskkonnakorralduse ja -poliitika erialal ning tema

teenistusülesannete hulka kuuluvad valdkonna piires keskkonnamõju hindamisega seotud

menetlustoimingute teostamine ning otsuste ja eelhinnangute koostamine. Eelneva põhjal

puudub ringkonnakohtul alus kahelda KMH eelhinnangu koostanud ametniku pädevuses.

23. Viide EhS § 44 p-le 1 seonduvalt Pärnu maakonna planeeringust, Tõstamaa valla

üldplaneeringust ja Audru valla üldplaneeringust tulenevate nõuetega ei ole kohane. PlanS § 2

lg 2, mis välistab PlanS sätete kohaldamise ladustamisega seotud riigikaitselise ehitise

planeerimisel, on erinorm EhS § 44 p 1 suhtes. Kui viidatud objekti puhul ei kohaldata PlanS

regulatsiooni, ei saa ehitusloa andmisest keelduda ka planeerimispõhimõtete rikkumise tõttu.

Eeltoodu ei tähenda siiski, et ladustamisega seotud riigikaitselist ehitist võiks planeerida ja

ehitada täiesti suvaliselt. Praegusel juhul on koostatud KMH eelhinnang ja see on

kooskõlastatud pädevate haldusorganite poolt. Asjas ei ole seni esitatud selliseid väiteid ega

tõendeid, mis seaksid need dokumendid kahtluse alla. KMH eelhinnangu kohaselt asuvad

lähimad Natura 2000 linnu- ja loodusalad kavandatavast taristust 3˗3,6 km kaugusel (Lindi

loodusala KLO1000517; Nätsi-Võlla linnu- ja loodusala KLO1000201). Arvestades Natura

2000 võrgustiku alade kaugust, võib eeldada, et Natura 2000 aladeni oluline mõju ei ulatu.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed on ära

toodud KMH eelhinnangu p-s 4.6 ja ehitamisel tuleb nendega arvestada.

24. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise otsustamisel tuleb kaaluda ka erinevaid huve.

Sisuliselt tuleb siinsel juhul hinnata negatiivseid tagajärgi riigi julgeolekule ja riigikaitsele,

mis realiseeruksid juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu viibiks riigikaitselise

rajatise valmimine. Teisalt tuleb hinnata riske keskkonnale, mis kaasneksid esialge

õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et

olemasolevat julgeolekuolukorda arvestades tuleb praegusel juhul riigikaitselise huvi

kahjustamise riski, mis kaasneks riigikaitselise rajatise rajamise viibimisega, ning negatiivsete

tagajärgede tõsidust, pidada oluliselt suuremaks kahjust, mis võib kaasneda varustuslao

ehitamisega keskkonnale. Kuna kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada ülemäära suureks ning

esineb ülekaalukas avalik huvi, ei ole esialgse õiskaitse kohaldamine põhjendatud.

25. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.06.2025

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)