2-23-14195/64 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. august 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-14195

Tsiviilasi

I. L. hagi O. P. vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I. L. (IK XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Kostja: O. P. (IK XXX, elukoht XXX, e-post XXX, tel

XXX)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

I. L. ärakuulamine 16.01.2024 ja 16.12.2024, O. P.

ärakuulamine 02.06.2025

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada I. L. (IK XXX) ja O. P. (IK XXX) abielu, mis on registreeritud XXX

Holosiivski nimelises Kiievi linna perekonnaseisuaktide riikliku registreerimise

osakonnas justiitsministeeriumi keskregioonidevahelise osakonna all (Kiiev) (kanne

XXX).

3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

4. Jätta I. L. menetlusabikulud (tõlkekulud) riigi kanda.

5. Muud võimalikud menetluskulud jätta kulusid kandnud poolte endi kanda.

Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Rakvere Linnakantseleisse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

I. L. esitas Viru Maakohtule 06.10.2023 O. P. vastu hagi, milles palub lahutada poolte abielu.

Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et poolte abielu sõlmiti XXX Ukrainas. Hageja

leiab, et abielu tuleb lahutada, kuna pooled ei ela koos.

16.01.2024 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning teatas, et pooled ei ela koos juba alates

2023 märtsist. Kohe, kui kostja sai elamisluba, sõitis ta koju tagasi ega pole tagasi tulnud.

16.12.2024 kohtuistungil teatas hageja, et viimati kohtus ta kostjaga veel enne hagiavalduse

esitamist. Kostja teatas hagejale, et abiellus selleks, et saada Schengeni viisa. Pooled ei ole pärast

seda üksteist näinud ega omavahel suhelnud. Abielusuhete taastamine ei ole võimalik.

Kuivõrd kohtul ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada ega teda ka ära kuulata, saatis

kohus 13.02.2025 rahvusvahelise õigusabi taotlused (kostjale dokumentide kättetoimetamiseks ja

tema ärakuulamiseks) Justiits- ja Digiministeeriumi vahendusel kättetoimetamiseks Ukraina

pädevale kohtule.

Ukraina Justiitsministeeriumist 25.07.2025 saabunud tõenditest nähtub, et kostjale on käesoleva

tsiviilasja dokumendid Ukraina pädeva kohtu kaudu kätte toimetatud 19.05.2025 (dtl 202-204),

Ukraina kohus on ka kostja ära kuulanud 02.06.2025. Ärakuulamise protokollist nähtub, et kostja

ei vaidle hagile vastu ja on abielu lahutamisega nõus (dtl 229-230).

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi

tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega.

Toimiku materjalidest nähtub, et poolte abielu on sõlmitud XXX Holosiivski nimelises Kiievi

linna perekonnaseisuaktide riikliku registreerimise osakonnas justiitsministeeriumi

keskregioonidevahelise osakonna all (Kiiev) (Голосїївський відділ державної реєстрації актів

цивільного стану у місті Києві Центрального міжрегіонального управління Міністерства

юстиції (м. Київ)). Hageja palub poolte abielu lahutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole

ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui

abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma

tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt

võimatu või ebamõistlik.

Toimiku materjalidest ning hageja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et poolte

abielulised suhted on lõppenud aastal 2023, pooled elavad sellest ajast eraldi. Hageja ei soovi

abielu jätkata. Ka kostja on abielu lahutamisega nõus.

Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised

suhted on lõppenud, poolte kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult

lõppenud ning poolte arvates ei ole võimalik nende abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole

abielu jätkamine võimalik, kui pooled või üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega

abielusuhete taastamist.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole

võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub

tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub

kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte

sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises

abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Viru Maakohtu 21.01.2025 määrusega anti hagejale käesolevas tsiviilasjas menetlusabi, s.o hageja

vabastati eeldatavate tõlkekulude ettemaksu tasumisest. 10.02.2025 määrusega kohus määras

tsiviilasjas 2-23-14195 Tõlkebüroo Pangloss OÜ tõlketeenuse tasu suuruseks kokku 132.54 eurot,

mis maksti välja riigieelarvest.

Tulenevalt TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida

hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3 - 6

nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu,

ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud

tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus ei mõista kostjalt välja menetluskulusid riigituludesse, kuna TsMS § 164 lg 1 tulenevalt

tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja menetlusabiga seotud kulud (s.o tõlkekulu)

jätab kohus seega riigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jätab kohus kulusid kandnud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik