2-24-145150/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Getlin Elmik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-145150

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi K. M. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2226,53 eurot

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ)

(registrikood 11542046), volitatud esindaja Marie Tsine

Kostja K. M. (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata, dokumendid edastatud AT kaudu)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi K. M. vastu.

2. Välja mõista K. M.lt B2 Impact OÜ kasuks AS L ja kostja K. M. vahel 13.02.2023

sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1700,02 eurot, intressid 116,20

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 122,01 eurot, võla sissenõudekulu 35 eurot ning

edasiulatuv viivis põhinõudelt (1700,02 eurot) alates 18.04.2025 kuni põhinõude

täitmiseni lepingujärgses viivisemääras, s.o. 14,90 % aastas.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud kostja K. M. kanda.

5. Määrata hageja B2 Impact OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 370 eurot ja

mõista kostjalt K. M.lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja hageja menetluskulud 370

eurot (hagiavalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 10.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1941,66 euro saamiseks. Kohus tegi 12.12.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu määrusega

lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses

2. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 17.04.2025 hagi K. M. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

3. Vastavalt 17.04.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt 13.02.2023 kostja ja AS L vahel

sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust 1700,02 eurot, intresse

116,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 122,01 eurot, võla sissenõudekulu 35 eurot

ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt alates 18.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras, s.o 14,90 % aastas.

4. Järelmaksulepingu nr XXX kohaselt sai kostja krediiti 2550,10 eurot, krediidi kulukuse

määr 29,21% aastas, intressimäär 14,90% aastas, viivisemäär lepingujärgne intress

(minimaalselt EKP intress + 8 % aastas), lepingutasu 49,90 eurot, 48 osamakset, igakuine

osamakse 86,45 eurot, makseperiood 13.02.2023 kuni 05.03.2027.

5. Kauba ostu finantseeris krediidiandja AS L ja tasus kauba väljastajale A ASle soetamistasu

2550,10 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid summas 1475,71 eurot, millest põhiosa

katteks on arvestatud 850,08 eurot, intressi katteks 538 eurot, viivise katteks 4,1 eurot,

lepingutasu katteks 16,64 eurot, sissemakse katteks 51,89 eurot ja võlamenetlusetasu

katteks 15 eurot.

6. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, olles viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (kostja jättis tasumata 05.08.2024

tagasimakse summas 86,54 eurot, 05.09.2024 tagasimakse summas 86,54 eurot, 05.10.2024

tagasimakse summas 86,54 eurot, mistõttu saatis hageja 09.10.2024 kostjale laenulepingu

ülesütlemise teate, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt

23.10.2024. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega hiljem ei

likvideerinud ning L AS ütles 24.10.2024 lepingu üles erakorraliselt ja nõudis kogu

võlgnevuse tasumist.

7. Lepingust tulenev nõue loovutati B2 Impact OÜ-le 31.10.2024.

8. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

8.1.

põhivõlg 1700,02 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti 2550,10 eurot ning lepingu

kehtivuse ajal tagasimakseid põhiosa katteks arvestatud kokku summas 850,08 eurot;

8.2.

intressid 116,20 eurot, s.o intress perioodi 06.07.2024 kuni 23.10.2024 (lepingu

ülesütlemiseni) ehk 05.08.2024 intress 32,28 eurot; 05.09.2024 intress 32,28 eurot;

05.10.2024 intress 32,28 eurot ja alates 06.10.2024 kuni 23.10.2024 intress 19,36 eurot.

Intressimäär vastavalt lepingus kokku lepitud määras 14,90 % aastas.

8.3.

võla sissenõudekulud 35 eurot, s.o lepingu kehtivuse ajal kostjale edastatud kirjad

(04.11.2024 nõudekiri 25 eurot; 21.11.2024 kiri 5 eurot, 28.11.2024 kiri 5 eurot);

8.4.

sissenõutavaks muutunud viiviseid 122,01 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 1700,02

eurot alates 24.10.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 17.04.2025

(hagiavalduse esitamine) lepingujärgses määras 14,9 % aastas;

8.5.

edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates

18.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras, s.o 14,90% aastas.

9. Hagiavalduse kohaselt on esialgne krediidiandja 13.02.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr

XXX puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja poolt esitatud

laenutaotluses esitatud andmetest ning ka laenusaaja pangakonto väljavõtte andmetest.

10. Laenutaotluse kohaselt on kostja märkinud igakuised netosissetulekud 2500 eurot, laenud ja

liisingute kuumaksed kokku 450 eurot, krediitkaardi limiit 50 eurot, üks ülalpeetav.

11. L on arvestanud võlgniku tegeliku sissetulekuna pangakontost lähtuvalt 1941 eurot. Kostja

igakuiste finantskohustuste suurus konto väljavõtte kohaselt oli 709,23 eurot. Võlgnikul

maksehäired puudusid. Kuivõrd kostja märkis, et tal on üks ülalpeetav siis L korrigeeris

võlgniku sissetuleku suurust ja arvestas ülalpeetava kuludeks 194,67 eurot.

12. L võttis kostja puhul maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel aluseks korrigeeritud

sissetuleku summas 1746,33 eurot (1941 – ülalpeetava kulu 194,67), igakuised

finantskohustused summas 709,23 eurot ning sai võimalikuks maksimaalseks täiendava

finantskohustuse tulemuseks kuumakse summas 286 eurot. Seega pärast olemasolevate ja

täiendava finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 751,10 eurot,

mis oli 43 % korrigeeritud sissetuleku summast. Täiendava finantskohustuse osamakse

suurus oli 86,45 eurot.

13. Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud

28.05.2025, seega hagivastuse esitamise 14-päevane tähtaeg saabus 11.06.2025. Kostja

tähtaegselt (s.o 11.06.2025) nõuetekohast hagivastust esitanud ei ole. Kostjale on edastatud

03.07.2025 kohtumäärus lahendi aja ja seisukohtade kohta väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu. Nimetud kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud 19.07.2025. Kostja ei ole kuni

otsuse tegemiseni hagile või kohtumäärusele vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

15. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene

teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel

(VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi

lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

16. Kohus tuvastab, et kostja K. M. ja hageja AS L sõlmisid 13.02.2023 järelmaksulepingu nr

XXX, mille alusel sai kostja laenu 2550,10 eurot. Kostja ja AS L vahel sõlmitud leping on

tarbijakrediidileping.

17. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

18. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

19. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja

laenutaotluses, avalikes registrites ja kontoväljavõtetes esitatud andmete alusel.

20. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2

kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud

näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida

andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

21. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

22. Hagiavalduse kohaselt on esialgne krediidiandja 13.02.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr

XXX puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja poolt esitatud

laenutaotluses esitatud andmetest ning ka laenusaaja pangakonto väljavõtte andmetest.

Laenutaotluse kohaselt on kostja märkinud järgmised andmed: igakuised netosissetulekud

2500 eurot, laenud ja liisingute kuumaksed kokku 450 eurot, krediitkaardi limiit 50 eurot ja

üks ülalpeetav.

L on arvestanud võlgniku tegeliku sissetulekuna pangakontost lähtuvalt 1941 eurot. Kostja

igakuiste finantskohustuste suurus konto väljavõtte kohaselt oli 709,23 eurot. Võlgnikul

maksehäired puudusid. Kuivõrd kostja märkis, et tal on üks ülalpeetav siis L korrigeeris võlgniku

sissetuleku suurust ja arvestas ülalpeetava kuludeks 194,67 eurot.

L võttis kostja puhul maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel aluseks korrigeeritud

sissetuleku summas 1746,33 eurot (1941 – ülalpeetava kulu 194,67), igakuised finantskohustused

summas 709,23 eurot ning sai võimalikuks maksimaalseks täiendava finantskohustuse

tulemuseks kuumakse summas 286 eurot. Seega pärast olemasolevate ja täiendava

finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 751,10 eurot, mis oli 43 %

korrigeeritud sissetuleku summast. Täiendava finantskohustuse osamakse suurus oli 86,45 eurot.

Seega L järgis vastutustundliku laenamise nõudeid krediidivõimelisuse hindamise osas.

23. Hageja poolt esitatud andmete ja kostja pangakontode väljavõtete alusel on kohus

seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on

põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust,

võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ja kohustusi ning leidis põhjendatult, et kostja on

krediidivõimeline ja suuteline täitma lepingut.

24. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 1700,02 eurot, kuivõrd kostja sai

laenu 2550,10 eurot ning lepingu kehtivuse ajal on kostja teinud tagasimakseid põhiosa

katteks summa 850,08 eurot.

25. Järelmaksulepingu nr XXX kohaselt sai kostja laenu 2550,10 eurot: eurot, krediidi kulukuse

määr 29,21% aastas, intressimäär 14,90% aastas, viivisemäär lepingujärgne intress

(minimaalselt EKP intress + 8 % aastas), lepingutasu 49,90 eurot, 48 osamakset, igakuine

osamakse 86,45 eurot, makseperiood 13.02.2023 kuni 05.03.2027.

26. Kauba ostu finantseerinud krediidiandja AS L tasus kauba väljastajale A AS-le soetamistasu

2550,10 eurot 27.02.2023. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei

täitnud, mistõttu saatis hageja 09.10.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (e-

kirjaga), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.10.2024.

Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses 05.08.2024 summas

86,54 eurot, 05.09.2024 86,54 eurot, 05.10.2024 summas 86,54 eurot ehk kolme üksteisele

järgneva osamaksega. Hageja ütles 24.10.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

27. Kuivõrd kostja oli 09.10.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise ja 23.10.2024 lepingu

ülesütlemise seisuga võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega (s.o 05.08.2024,

05.09.2024 ja 05.10.2024), on lepingu ülesütlemine jätkuvalt kehtiv. Hagiavalduse kohaselt

palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1700,02 eurot, kuivõrd kostja sai laenu

2550,10 eurot ning teinud tagasimakseid põhiosakatteks summas 850,08 eurot. Kohtu

hinnangul on hageja hagiavalduses esitatud põhinõue 1700,02 eurot põhjendatud. Seega

kohus rahuldab põhinõude.

28. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt intresse 116,20 eurot – 05.08.2024

intressimakse 32,28 eurot, 05.09.2024 intressimakse 32,28 eurot, 05.10.2024 intressimakse

32,28 eurot ja alates 06.10.2024 kuni 23.10.2024 (lepingu ülesütlemiseni) intressimakse

19,36 eurot. Hageja arvestab intresse perioodil 06.07.2024 kuni 23.10.2024 intressimääraga

vastavalt laenulepingus sõlmitud kokkuleppele 14,90 % aastas. Kohtu hinnangul on hageja

hagiavalduses esitatud intressinõue 116,20 eurot põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab

intressinõude.

29. Hageja taotleb kostjalt ka võla sissenõudekulude 35 euro väljamõistmist, s.o lepingu

kehtivuse ajal kostjale edastatud kirjad (04.11.2024 nõudekiri 25 eurot; 21.11.2024 kiri 5

eurot, 28.11.2024 kiri 5 eurot). VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude

hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe

meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Vastavalt eeltoodule on hageja võla

sissenõudekulude nõue kogusummas 35 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

30. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised

122,01 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 1700,02 eurot alates 24.10.2024 (lepingu ülesütlemisele

järgnev päev) kuni 17.04.2025 (hagiavalduse esitamiseni) lepingujärgses määras 14,90%

aastas. Kohus rahuldab hageja viivisenõude 122,01 eurot lepingujärgses määras 14,9%

aastas perioodi 24.10.2024 – 17.04.2025 eest.

31. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 18.04.2025 lepingujärgses

viivisemääras, s.o. 14,90 % aastas. Kohtu hinnangul on põhjendatud edasiulatuva viivise

nõue põhinõudelt (1700,02 eurot) alates 18.04.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

lepingujärgses viivisemääras, s.o. 14,90 % aastas.

32. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagiavalduse, mistõttu kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele kostja ja AS L vahel 13.02.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr

XXX tulenev põhivõlgnevus 1700,02 eurot, intressid 116,20 eurot, seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised 122,01 eurot, võla sissenõudekulud 35 eurot ning edasiulatuvad viivised

põhinõudelt alates 18.04.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni lepingujärgses viivisemääras,

s.o.

14,90 % aastas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus

rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.

34. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest

nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot

ning maksekäsu kiirmenetluse tasu 20 eurot.

35. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb

kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot.

36. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav

hageja taotlus rahuldamisele.

37. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 370 eurot (350 + 20).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista hageja

menetluskulud 370 eurot.

38. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud kostja kanda, ei määra kohus kindlaks kostja

menetluskulude rahalist suurust.

39. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

40. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 28.05.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku

ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise

ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata

kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti

kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5

kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik