3-25-2630/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

12.08.2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2630

Haldusasi

Sõrve Jahimehed MTÜ kaebus Keskkonnaameti

kohustamiseks kaebaja 31.07.2025 vaiet läbi vaatama

ja Salme jahipiirkonna kasutuseõiguse loa taotlejatega

seotud väärteomenetlusi mõistliku aja jooksul lõpuni

menetlema

Menetlusosalised

Kaebaja – Sõrve Jahimehed MTÜ, seaduslik esindaja

Andrus Lehesoo

Vastustaja – Keskkonnaamet

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahedamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Sõrve Jahimehed MTÜ kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Sõrve Jahimehed MTÜ ja Salme Jahimeeste Selts esitasid Keskkonnaametile (KeA) taotluse

Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks.

2. KeA koostas jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamise otsuse eelnõu, mille kohaselt otsustati

anda Salme jahipiirkonna kasutusõiguse luba MTÜ-le Salme Jahimeeste Selts ning mitte anda

Salme jahipiirkonna kasutusõiguse luba Sõrve Jahimehed MTÜ-le. KeA edastas otsuse eelnõu

24.07.2025 e-kirjaga taotlejatele ettepanekuteks ja arvamuse avaldamiseks, tähtajaga kuni

31.07.2025.

3. Sõrve Jahimehed MTÜ esitas 31.07.2025 vaide KeA-le, milles palus seoses haldusmenetluse

seaduse (HMS) oluliste rikkumistega tühistada Salme JAH1000159 jahipiirkonna kasutusõiguse loa

menetluse eelnõu.

4. KeA tagastas vaide 04.08.2025 kirjaga nr 1-7/25/61-2 HMS § 79 lg 1 p 1 alusel. KeA selgitas,

et HMS § 72 lg 2 kohaselt on haldusmenetluse toimingut võimalik vaidlustada üksnes koos

haldusaktiga ning haldusakti eelnõule ei saa vaiet esitada.

5. Sõrve Jahimehed MTÜ esitas 10.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse koos esialgse

õiguskaitse taotlusega.

5.1 Kaebaja palub kohtul kohustada KeA-d vaatama läbi Sõrve Jahimehed MTÜ 31.07.2025

esitatud vaie, võtma seisukoht vaides esitatud puuduste kohta seoses Salme jahipiirkonna

kasutuseõiguse loa menetluse eelnõuga ning kohustada KeA-d normaalse aja jooksul menetlema

lõpuni Salme JAH1000159 jahipiirkonna kasutuseõiguse loa taotlejatega seotud väärteomenetlused.

Kaebuse kohaselt on KeA jätnud arvestamata Salme Jahimeeste Selts MTÜ poolt täitmata jäetud

kohustustega jahipiirkonna kasutajana ja Salme Jahimeeste Selts MTÜ vastu algatatud

väärteomenetlustega. KeA tegevusetusega seoses esitas kaebaja vaide. KeA ei ole vaide

tagastamisel põhjendanud oma tegevusetust seoses Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa

menetlusega.

5.2 Esialgse õiguskaitse korras palub kaebaja peatada Salme JAH1000159 jahipiirkonna

kasutusõiguse loa menetlus kuni käesoleva menetluse lõpuni. Esialgse õiguskaitse kohaldamine

hoiaks taotluse kohaselt ära edaspidi jahipiirkonna kasutuseõiguse lubade menetlustes tekkivad

kohtuvaidlused, kuna hetkel on kasutusõiguse loa eelnõus rikutud Sõrve Jahimehed MTÜ õigusi,

jättes kontrollimata teise taotleja toimepandud rikkumisi. Väärteomenetluse tulemus võib välistada

Salme Jahimeeste Selts MTÜ sobivuse jahipiirkonna kasutajana ning enne selle asjaolu

väljaselgitamist ei saa Salme jahipiirkonna kasutuseõiguse loa menetlusega edasi minna. Esialgse

õiguskaitse rakendamine ei võimaldaks tulevikus KeA-l kasutada hetkel praktiseeritud tegevust, kus

tehakse tahtlikult vale otsus arvestusega, et kohtuvaidlused kestavad pikka aega ja KeA tehtud otsus

kehtib, kuni kohus selle tühistab. Selliselt on võimalik KeA-l ilma vastutust võtmata ja

kontrollimata teha otsuseid, lükates oma ülesanded kohtute kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse nõue kohustada KeA-d menetlema väärteoasjad lõpuni mõistliku aja jooksul

6. Kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1).

Kaebaja nõuab halduskohtule esitatud kaebuses, et kohus kohustaks KeA-d viima mõistliku aja

jooksul lõpule Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlejatega seotud väärteomenetlused. Kohus

selgitab, et väärteomenetluses tehtud toimingud ei kuulu vaidlustamisele halduskohtus, vaid see on

võimalik väärteomenetluse seadustiku §-des 76–80 sätestatud korras. Seega ei ole halduskohtu

pädevuses teha ka KeA-le ettekirjutusi seonduvalt kaebuses viidatud väärteomenetluse

läbiviimisega.

Eeltoodut arvestades tagastab kohus kaebuse väärteomenetluste läbiviimist puudutavas osas HKMS

§ 121 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse nõue kohustada KeA-d vaatama sisuliselt läbi kaebaja poolt 31.07.2025 esitatud vaiet

7. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1).

8. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või

toimingu vaidlustamiseta kaebuse esitada siis, kui vaideotsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide

esemest. Kui kaebaja nõue vaide lahendamiseks kohustamiseks on seotud vaide esemega ning kui

isik leiab, et vaie on tagastatud ebaõigesti, tuleb vaide esemeks olev nõue esitada otse kohtule.

Kaebaja ei saa eraldiseisvalt vaidlustada vaide tagastamise otsust ja nõuda vastustaja kohustamist

2(3)

vaiet läbi vaatama (vt Riigikohtu 06.06.2018 määrus nr 3-17-1152, p 9). Kohtule ei nähtu, et vaide

tagastamine rikuks praegusel juhul kuidagi kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest (vaides taotleti

jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamise otsuse eelnõu tühistamist seoses HMS oluliste

rikkumistega).

9. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamise otsuse eelnõu ja sellega seotud menetluslikud

tegevused on menetlustoimingud. Üldjuhul saab haldusmenetluse käigus toimunud

menetlusnormide rikkumist halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Haldusakti

andmisega lõppevas menetluses tehtava menetlustoimingu peale võib esitada kaebuse, kui

menetlustoiming rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult kaebaja materiaalseid õigusi

või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti

andmise tulevikus (HKMS § 45 lg 3; Riigikohtu 11.10.2018 määrus nr 3-17-2132, p 8). Sättes

kirjeldatud teise alternatiivi puhul on tegemist olukorraga, kus haldusorgan on teinud olulise ja

ilmse menetlusvea, mis toob vältimatult kaasa menetluse tulemusel antava haldusakti või tehtava

toimingu materiaalse õigusvastasuse (Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2022 määrus nr 3-21-847, p

12). Menetlustoimingu vaidlustamist on lubatud ka juhul, kui menetlustoiming takistab edasist

menetlust ning sellest tulenevad kaebajale täiendavad kohustused ja loa andmise tingimused

(Riigikohtu 28.01.2021 otsus nr 3-17-1739, p-d 12-13).

Haldusakti eelnõu koostamisega ja menetlusosalistele arvamuse avaldamiseks edastamisega ei

rikuta kaebaja mittemenetluslikke õigusi ning see ei tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmist. Pole välistatud, et eelnõu menetlemisel võetakse esitatud ettepanekuid ja

vastuväiteid arvesse ning lõplik otsus võib kujuneda eelnõus märgitust erinevaks. Praegusel juhul

tuleb KeA-l lõpliku haldusakti andmisel arvesse võtta muu hulgas kaebaja poolt otsuse eelnõule

tähtaegselt esitatud, sh 31.07.2025 vaides toodud, seisukohti ja vastuväiteid. Kohtul ei ole kaebuse

põhjal äratundmist, et KeA kaebaja seisukohtadega otsuse tegemisel igal juhul ei arvesta või

nendega arvestamata jätmist ei põhjenda. Kui KeA vaatamata otsuse eelnõu kohta laekunud

ettepanekutele ja vastuväidetele jätab haldusaktiga kaebajale Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa

andmata, saab kaebaja esitada halduskohtule kaebuse selle otsuse tühistamiseks. Lõpliku haldusakti

peale esitatavas kaebuses saab esitada kõik väited nii menetlustoimingute õigusvastasuse kui ka

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Asjaolusid, mis peaks andma alust arvata, et ainuüksi

haldusakti eelnõu koostamine toob kaasa vältimatult õigusvastase ja kaebaja subjektiivseid õigusi

rikkuva lõpliku haldusakti andmise, praegusel juhul ei esine. Kui isik soovib kaitset menetluse

eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu 08.10.2012

määrus nr 3-3-1-30-12, p 11). Seejuures just haldusmenetlusse sekkumine võib kaasa tuua korduvad

kohtusse pöördumised ning muuta menetluse menetlusosalistele segaseks, põhjendamatult

koormavaks ja kulukaks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2024 määrus nr 3-24-2130, p 12).

10. Kohus leiab eeltoodud põhjustel, et HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud menetlustoimingu

vaidlustamise eeldused ei ole täidetud ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

11. Kaebuse tagastamise tõttu pole alust ka kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Kui vastustaja keeldub lõpliku haldusaktiga kaebajale taotletud jahipiirkonna kasutusõiguse

andmisest, on kaebajal võimalik konkreetse haldusakti vaidlustamise korral taotleda ka esialgse

õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamist. Haldusmenetluse jätkumine ei saa rikkuda kaebaja

õigusi pöördumatult, sh juhul, kui selles on toimunud mingisugused menetluslikud minetused.

Kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta ka haldusorgani poolt haldusmenetlusega

jätkamisel, vaidlustades vajadusel KeA poolt väljastatavat lõplikku haldusakti.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)