2-24-125682/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. august 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-125682

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J. R. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2180,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood

11919806, lepinguline esindaja Carlo Kask;

Kostja J. R., isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J. R. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja J. R. ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Coop Finants AS ja

kostja 26.12.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX ja selle 13.10.2021

sõlmitud lisa alusel põhivõlg 888,78 eurot ja perioodil 16.05.2025 kuni

12.08.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 23,12 eurot.

3. Mõista välja J. R. ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõla

jäägilt alates 13.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata põhivõla 424,31 eurot, intressi 71 eurot, haldustasu 6

eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise ja seadusjärgset määra ületava edasiulatuva viivise osas.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1. Jätta menetluskulud 45% ulatuses kostja kanda ja 55% ulatuses hageja

kanda.

5.2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 276,30

eurot.

5.3. Välja mõista J. R. ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude

katteks 276,30 eurot.

5.4. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht J. Liivi 4, 50409 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning

selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Veski 32, 50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või

on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Hagiavalduse järgi sõlmisid Coop Finants AS (krediidiandja) ja kostja 26.12.2020

tarbijakrediidilepingu nr XXX, millega kostja sai laenu 1600 eurot. Lepingu

põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 15,9% aastas või

0,04% päevas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus

ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Lisaks

leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 1,50 eurot. Lepingujärgne krediidi

kulukuse määr on 20,67% aastas ja krediidi kogukulu 2291,82 eurot. Kostja sai enda

kasutusse krediiti 1565 eurot, kuna väljamaksest arvestati maha lepingutasu 35 eurot.

13.10.2021 sõlmisid krediidiandja ja kostja laenulepingu lisa. Lepingu lisa sõlmimise

hetkel oli laenu jääk 1424,20 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste

maksetena alates 15.10.2021 summas 17,13 eurot kuni viimase osamakseni 15.05.2025

summas 47,58 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt jäi intressimääraks 15,90% aastas

või 0,04% päevas ja haldustasu 1,50 eurot kuus. Lepingu lisa järgne krediidi kulukuse

määr oli 20,21% aastas ja krediidi kogukulu 1982,22 eurot.

Kostja tasus osamakseid kuni 15.05.2022 osamakseni. Kostja rikkus lepingu tingimusi

ning ei tasunud osamakseid täielikult alates 15.06.2022 osamaksest.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 12.04.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada

tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407

lg 6 alusel rahuldamata.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud, seega loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse

tegemist. TsMS § 407 lg 4 ei välista tagaseljaotsuse tegemist tarbijakrediidilepingust

tulenevas vaidluses. TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 loetletud tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid asjaolusid ei esine. Eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks on seega täidetud.

Kohus märgib TsMS § 444 lg-st 3 juhindudes järgmist.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille

kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu

tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal

algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p

12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12).

Hageja on kostja vastu esitanud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. VÕS § 4034 lg 1

sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm,

24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada

laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50

lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid

täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p

29.3).

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid

tuvastada, et hageja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja toob esile, et krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimet lähtudes kostja

laenutaotlustest esitatud infost, tegi päringud Maksu- ja Tolliametile ning avalikesse

registritesse kontrollimaks maksehäirete puudumist. Kohus on seisukohal, et pelgalt

taotluses esitatud andmetest lähtumine ning avalikesse andmebaasidesse päringu

tegemine kostja maksehäirete kohta ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid

tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Kui sissetulekute kontrollimisel on krediidiandja

täiendavalt võrrelnud taotluses esitatud andmeid Maksu- ja Tolliametilt saadud

andmetega, ei ole krediidiandja teinud ühtegi toimingut, et tuvastada kostja igakuiste

kohustuste suurus. Kohtu hinnangul ei näidanud krediidiandja üles piisavat hoolsust,

tegemaks kindlaks kostja võime pakutud krediit kokkulepitud tingimustel tagastada.

Hageja ei ole esile toonud, et kostjalt oleks nõutud kontoväljavõtte ega ka muude

tõendite esitamist oma krediidivõimelisuse kohta või et need on krediidiandjale teatavaks

saanud muul viisil. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole

kogunud piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja on rikkunud

tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm,

24.11.2023, 2-21-13098, p 18).

Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise

tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

Hageja on 22.07.2025 esitanud nõude ümberarvestuse, mille järgi on kostja saanud

krediiti kokku 1565 eurot. Perioodil 10.02.2021 kuni 10.09.2021 tagastas kostja 376,32

eurot. Pärast 13.10.2021 lepingu lisa sõlmimist on kostja tagastanud 284,90 eurot.

Arvestades kostja tagasimaksed laenu põhiosa katteks, on kostjal tagastamata 903,78

eurot. Hagiavalduses on esile toodud, et 13.10.2021 lepingu lisa sõlmimisel tasus kostja

15 eurot lepingutasu ning hageja ei ole nõude ümberarvestuses esile toonud, et ta oleks

selle summaga arvestanud. 13.10.2021 sõlmitud lepingulisa järgi tuli kostjal krediit

tagastada hiljemalt 15.05.2025, seega on kogu hageja nõue muutunud sissenõutavaks.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 888,78 eurot. Hageja taotlusel mõistab

kohus kostjalt kohustuse täitmise viivitamise eest välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 16.05.2025 kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulud

Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (45%), tuleb menetluskulud jätta

45% ulatuses kostja kanda ja 55% ulatuses hageja kanda.

Hageja menetluskulud on taotluse järgi 350 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 3,5 tunni eest 427 eurot.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses

põhjendatud kuluga. Samuti on põhjendatud TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 koostoimes ja

tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu

kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses

avaldaja menetluskulu. Arvestades nõude olemust, esitatud hagiavalduse sisu ja

kvaliteeti, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit

pidamata, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulu kahe tunni eest.

Esindaja tunnihind 122 eurot (koos käibemaksuga) vastab kohtupraktikas tunnustatule.

Kuna hageja on kinnitanud, et ei saa tasutud menetluskuludelt käibemaksu tagasi

arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.

Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 614 eurot (350 + 20 +

244), millest 45% ehk 276,30 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik