1-11-14357/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSüüdi tunnistada Reet Pulk KarS § 25 lg 1, 2 - § 325 lg 2 p 3 järgi ja mõista Sisse nõuda Reet Pulgalt menetluskuludena riigituludesse sundraha 435 (nelisada
Legislator headnote
AI generated1-11-14357/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Süüdi tunnistada Reet Pulk KarS § 25 lg 1, 2 - § 325 lg 2 p 3 järgi ja mõista Sisse nõuda Reet Pulgalt menetluskuludena riigituludesse sundraha 435 (nelisada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-11-14357
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. jaanuar 2012. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus
Kohtunik
Rutt Teeveer
Prokurör
Lõuna
Ringkonnaprokuratuuri
Tartu
II
osakonna
prokuröri abi Ruti Kilg
Kriminaalasja number
1-11-14357 (11922900054)
Kriminaalasi
Reet Pulga süüdistus KarS § 25 lg 1, 2 - § 325 lg 2 p 3
järgi käskmenetluses
Süüdistatav
Reet Pulk
isikukood: 45703285712
elukoht: XXX
karistatus: varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata
tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole
Kaitsja
riigi õigusabi korras advokaat Aivar Kello
RESOLUTSIOON
1. Süüdi tunnistada Reet Pulk KarS § 25 lg 1, 2 - § 325 lg 2 p 3 järgi ja mõista
temale karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o 594
(viissada üheksakümmend neli) eurot (KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254).
KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse rahaline karistus Reet Pulga
suhtes kohaldamata ja ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui
Reet Pulk ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku
kuritegu.
KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
2. Sisse nõuda Reet Pulgalt menetluskuludena riigituludesse sundraha 435 (nelisada
kolmkümmend viis) eurot, kaitsjale määratud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 52
(viiskümmend kaks) senti ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia
tegemise kulud 45 (nelikümmend viis) senti (KrMS § 180 lg 1).
Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011
(SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti
filiaal),
viitenumber
280004987,
selgituses
näidata
kohtuasja
number,
menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti.
Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30
päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks
menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas
sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
3. Asitõendid – kirjaümbrik, kaart ja 20-eurone rahatäht seerianumber L25534649462
(asuvad kriminaalasja juures) – konfiskeerida (KarS § 325 lg 3).
4. Otsuse koopia toimetada kätte süüdistatavale ja tema kaitsjale ning prokurörile.
Edasikaebamise kord
Süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse
kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks
kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks
kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub (KrMS § 254 lg 6,
7).
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
I Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon
1. 29.12.2011. a saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuur Tartu Maakohtule arutamiseks
kriminaalasja Reet Pulga süüdistuses KarS § 25 lg 1, 2 - § 325 lg 2 p 3 järgi
käskmenetluses.
Reet Pulka süüdistatakse selles, et tema saatis posti teel 2011. a septembrikuus Tartu
linnas Turu 56 asuvas Tartu Vanglas viibivale süüdimõistetule (pojale) T.K. ümbrikus
kahepoolse
õnnitluskaardi
vahel
ühe
20-eurose
rahatähe
seerianumbriga
L25534649462. Kuritegu jäi lõpule viimata Reet Pulga tahtest mitteolenevatel
põhjustel, kuna sularaha üleandmine süüdimõistetule jäi lõpule viimata seetõttu, et
30.09.2011. a kella 15:20 paiku Tartu linnas Turu 56 asuva Tartu Vangla
eelvangistushoone 9. osakonnas kambri nr 3003 juures kirjade üleandmisel T.K.
võttis Tartu Vangla valvur R.T. peale ümbriku avamist selles olnud eelpool nimetatud
20-eurose rahatähe ära, kuna Tartu Vangla sisekorraeeskirja punkt 64 lg 1 järgi
kuulub sularaha kinnipeetavale vanglas keelatud esemete nimekirja.
Sellega pani Reet Pulk toime KarS § 325 lg 2 p 3 - § 25 lg 1, 2 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo, s.o kinnipidamiskohas keelatud eseme kinnipeetavale
üleandmise katse, kui üleandmise esemeks oli raha.
II Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus
2. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole.
3. Tsiviilhagi esitatud ei ole.
4. Asitõend - kirjaümbrik, kaart ja 20-eurone rahatäht seerianumber L25534649462,
asuvad kriminaalasja juures.
5. Konfiskeeritav vara puudub.
III Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid
6. Prokurör teeb kohtule ettepaneku tunnistada Reet Pulk süüdi KarS § 325 lg 2 p 3 - §
25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise
karistusega 50 (viiekümne) päevamäära ulatuses. Kuna Reet Pulga rahalise karistuse
päevamäära suuruse arvutamise aluseks olev 2010. a keskmise päevasissetuleku
suurus on 11 eurot 88 senti, määrata rahaliseks karistuseks viissada üheksakümmend
neli (594) eurot. KarS § 73 järgi määrata, et tingimisi jäetakse rahaline karistus Reet
Pulk suhtes kohaldamata ja mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui
Reet Pulk ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
7. KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab
võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud
selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
Vastavalt KrMS § 254 lg 1 koostab kohtunik käskmenetluses kohtuotsuse siis, kui ta
nõustub järeldustega, mis on süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra
kohta esitatud.
8. Kohus nõustub Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 29.12.2011. a käskmenetluse
süüdistusaktis kriminaalasjas nr 1-11-14357 (11922900054) esitatud järeldustega
süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ja leiab, et käskmenetluse kohaldamine
toodud tingimustel on põhjendatud ja võimalik.
Kohtule esitatud materjalide kohaselt on süüdistus õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud
kriminaalasjas kogutud tõenditega: tunnistaja T.K. ütlustega (tlk 2-3), tunnistaja
Madis Mahla ütlustega (tlk 4-5), tunnistaja R.T. ütlustega (tlk 6-7, süüdistatava Reet
Pulga ütlustega (tlk 9-10) ja asitõendite vaatlusprotokolliga (tlk 11-13).
Seega on leidnud tõendamist, et 2011. a septembrikuus saabus posti teel Tartu linnas
Turu 56 asuvas Tartu Vanglas viibivale süüdimõistetule T.K. tema ema Reet Pulga
poolt saadetud ümbrikus kahepoolse õnnitluskaardi vahel 20-eurone rahatäht
seerianumbriga L25534649462. Kuritegu jäi lõpule viimata Reet Pulga tahtest
mitteolenevatel põhjustel, kuna sularaha üleandmine süüdimõistetule jäi lõpule
viimata seetõttu, et 30.09.2011. a kella 15:20 paiku Tartu linnas Turu 56 asuva Tartu
Vangla eelvangistushoone 9. osakonnas kambri nr 3003 juures kirjade üleandmisel
T.K. võttis Tartu Vangla valvur R.T. peale ümbriku avamist selles olnud eelpool
nimetatud 20-eurose rahatähe ära, kuna Tartu Vangla sisekorraeeskirja punkt 64 lg 1
järgi kuulub sularaha kinnipeetavale vanglas keelatud esemete nimekirja.
9. Süüdistatava Reet Pulga poolt kuritegelikult toimepandu on pandud toime vähemalt
kaudse tahtlusega – kinnipeetavale 20 euro sularaha posti teel ümbrikus
õnnitluskaardi vahel saates pidi Reet Pulk pidama vähemalt võimalikuks ja möönma,
et käitub keelatul viisil ja lubamatult (KarS § 16 lg 4). Kuna esemete vanglas
omamine on rangelt korrakohane, on üldteadaolev asjaolu, et eraisiku poolt esemeid
vangile tuues ja üle andes tuleb vangistusasutuses täita arvukalt formaalsusi ja läbida
erinevaid kontrolle. Üldteadaolev asjaolu on ka see, et posti teel lihtümbrikus sularaha
saatmine ei ole lubatud. Asjaolu, et R. Pulk tema enda väitel ei olnud teadlik
konkreetsest seadusesättest (KarS § 325 lg 2 p 3) ei ole tema kuritegelikku käitumist
ja süüd välistav asjaolu. KarS § 17 lg 3 alusel ei välista seaduse mittetundmine
tahtlust.
Kohus tuvastas Reet Pulga õigusvastase käitumise ega tuvastanud R. Pulga süüd
välistavaid asjaolusid. Reet Pulk tuleb KarS § 25 lg 1, 2 - § 325 lg 2 p 3 järgi süüdi
mõista.
10. KarS § 325 lg p 3 sätestatu kohaselt on kinnipidamiskohas keelatud aine või eseme
kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule üleandmise eest kui üleandmise esemeks
oli raha või alkohol karistuseks rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
Tegemist on teise astme kuriteoga; tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastava
paragrahvi sanktsioon võimaldab rahalise karistuse mõistmist.
11. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel
arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada
süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise
huvisid.
Reet Pulga tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58,
ei ole. KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus
süüdistatava puhul seda, et ta on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud (tlk 9-10).
Kohtu hinnangul, arvestades Reet Pulga poolt toimepandud kuriteo erilisi asjaolusid
ja seda, et tegemist on süüdistatava esimese kriminaalkaristusega, on teda võimalik
mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kõige kergema karistusliigiga,
s.o rahalise karistuse mõistmisega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei ole
rahalise karistuse kandmine võimalik. Arvestades R. Pulga teo iseloomu, siis nii üld-
kui eripreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab karistus olema tuntav ja nii ei tohi
süüdistatavale mõistetav karistus olla miinimummääras, mis KarS § 44 lg 1 kohaselt
on 30 päevamäära. Reet Pulga süü suurust arvestades, on võimalik teda mõjutada
prokuröri poolt nõutava rahalise karistusega, mis KarS § 121 puhul jääb karistusraami
alumisse kolmandikku.
Seega nõustub kohus prokuröri taotlusega ja mõistab Reet Pulgale KarS § 25 lg 1, 2 -
§ 325 lg 2 p 3 järgi karistuseks rahalise karistuse 50 päevamäära. Selline karistus
avaldab mõju süüdlasele ka edaspidi ning saavutab ka karistamise eesmärgi
õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiab süüdlast edaspidi uute süütegude
toimepanemisest.
12. KarS § 44 lg 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse
süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga
arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale
vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele
aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud
tulumaks. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 44 lg 2 III ja IV kohaselt ei tohi
arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 3.20 eurot.
Kuivõrd Reet Pulga 2010. a keskmine päevasissetulekuks oli 11.88 eurot (tlk 21), siis
on temale mõistetava rahalise karistuse suuruseks 594 eurot.
KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Reet Pulk
ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas
16. Vastavalt KrMS § 180 lg 1, 3 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel
süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. Reet Pulgalt sissenõutavate
menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt
süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5
palga alammäära ulatuses, s.o 435 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel R. Pulga määratud
kaitsjale makstud tasu 57.52 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale
kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot.
Kohtunik