3-25-2090/43 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26. August 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2090

Haldusasi

Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ kaebus tühistada

Kaitseliidu 05.05.2025 otsused, millega tunnistati vastavaks

pakkujate Strobil OÜ, Electric Wings Group OÜ, Meridein

Grupp OÜ, ühispakkujate OÜ ROOMET & MELROSTEN

ja TehnoTurg-T OÜ, KrattWorks OÜ pakkumused ning

tunnistati edukaks pakkuja Strobil OÜ pakkumus ning

riigihangete vaidlustuskomisjoni 13.06.2025 otsus

vaidlustusasjas nr 119-25/292072

Vaidlustatud riigihanke nimetus

ja viitenumber

Lühimaa õhuründe moona droonide ostmine; viitenumber

292072

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – ühispakkujad Lendurai OÜ ja

Defsecintel Solutions OÜ, volitatud esindajad

vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor

Saluveer

Vastustaja (hankija) – Kaitseliit, volitatud esindaja Meril

Topper

Kolmas isik I – Strobil OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Triin Väljaots

Kolmas isik II – Electric Wings Group OÜ

Kolmas isik III – Meridein Grupp OÜ

Kolmas isik IV – KrattWorks OÜ

Kolmas isik V – OÜ ROOMET & MELROSTEN ja

TehnoTurg-T OÜ

Vaidlustatud riigihangete

vaidlustuskomisjoni lahend

13.06.2025 otsus nr 119-25/292072

Asja läbivaatamise vorm

Avalikul kohtuistungil 24.07.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta ühispakkujate Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ kaebus rahuldamata.

2. Mõista kolmanda isiku Strobil OÜ kohtumenetluse menetluskulud summas 3000 eurot

solidaarselt välja kaebajatelt Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.08.2025. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseliit (edaspidi ka hankija) avaldas 12.03.2025 riigihangete registris avatud

hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Lühimaa õhuründe moona droonide ostmine“

(viitenumber 292072; edaspidi riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke

alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) ja alusdokumendi.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse mh Strobil OÜ, Electric Wings Group

OÜ, Meridein Grupp OÜ, KrattWorks OÜ, ühispakkujad Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions

OÜ ning ühispakkujad OÜ ROOMET & MELROSTEN ja TehnoTurg-T OÜ.

2. Hankija tunnistas 05.05.2025 otsusega vastavaks Strobil OÜ, Electric Wings Group OÜ,

Meridein Grupp OÜ, KrattWorks OÜ, ühispakkujate Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ

ning ühispakkujate OÜ ROOMET & MELROSTEN ja TehnoTurg-T OÜ pakkumused ning

edukaks Strobil OÜ pakkumuse.

3. Ühispakkujad Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ (edaspidi ka vaidlustaja) esitas

15.05.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) vaidlustuse

tunnistada kehtetuks hankija otsused, millega Strobil OÜ (edaspidi kolmas isik I), Electric

Wings Group OÜ, Meridein Grupp OÜ, KrattWorks OÜ ning ühispakkujate OÜ ROOMET &

MELROSTEN ja TehnoTurg-T OÜ pakkumused tunnistati vastavaks ning kolmanda isiku I

pakkumus edukaks.

4. Vaidlustuskomisjoni 13.06.2025 otsusega nr 119-25/292072 (edaspidi VAKO otsus) otsustati

jätta ühispakkujate Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ vaidlustus rahuldamata

(resolutsiooni punkt 1); mõisteti ühispakkujatelt Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ

Strobil OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 2531,25 eurot käibemaksuta

(resolutsiooni punkt 2) ning jäeti ühispakkujate Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ

vaidlustusmenetluse kulud nende endi kanda (resolutsiooni punkt 3). VAKO otsuse

põhjendused on kokkuvõetult järgmised:

4.1. Kolmas isik I tõendas pakkumuse vastavust TK-le alusdokumendi punktis 10.1 kehtestatud

viisil ja puudub põhjendatud alus vastupidise kahtlustamiseks. Kolmas isik I esitas pakkumuse

dokumendis „Pakkumine kõik read.pdf“ ja kinnitas, et pakutava mehitamata õhusõiduki

(edaspidi MÕS või droon) lennukaugus tarnija akuga on 15 km ning lennukiirus vähemalt 80

km/h koos 2,5kg lastiga. Sellest kinnitusest saab järeldada, et kolmas isik I kinnitas pakkumuses

MÕS-i lennukaugust mh 15 km koos 2,5kg lastiga. Sama kinnitas kolmas isik I ka

vaidlustusmenetluses. Seega vastab kolmanda isiku I pakkumus vaidlustaja tõlgendusele TK-st.

Kolmanda isiku I pakutava drooni tootelehelt nähtub lennuulatus 15+ km ja kandevõime, mis

vastab TK-s nõutule. Kolmas isik I ei ole ise pakkumuses esitatud droonide tootja, mistõttu on

asjakohatu vaidlustaja väide, et kolmanda isiku I esitatud dokumentatsioonil puudub

2 (9)

tõendiväärtus, kuna kolmas isik I on selle ise koostanud. Vaidlustaja ei ole avaldanud isegi

põhjendatud kahtlust, rääkimata mis tahes tõendite esitamisest, et kolmanda isiku I pakutavad

droonid TK-le ei vasta.

4.2. Hankija tegevus testpäeva korraldamisel on kooskõlas alusdokumendi punktiga 10.1 –

testpäev korraldati ja kolmas isik I viis demonstratsiooni läbi. Kolmanda isiku I pakutud

droonide vastavus kinnitas hankija MEMO-s ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamise

otsuses. Vaidlustaja väide, et kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus tuleks

tunnistada kehtetuks ainuüksi sel põhjusel, et näidist pole nõuetekohaselt testitud, ei ole

põhjendatud. Hankija ei ole alusdokumendis reguleerinud testpäeval droonide demonstratsiooni

jäädvustamist ning asjaolu, et hankija ei ole seda teinud vaidlustaja soovitud viisil, sisus ja

mahus, ei tähenda, et pakkumuse vastavuse sisulist kontrolli ei toimunud. Hankija koostatud

MEMO-s on korduvalt nimetatud, et „lahendus on sobilik“, „lahenduse tehniline teostus on

sobilik“, „vahend on sobilik“, „vastab nõuetele“. Hinnangud sobilikkusele on antud MEMO

punkides 1–8, mis on seostavad TK p-iga MAAJAAM, SIDE REPIITER, MÕS1, MÕS2,

MÕS3, MÕS AKUM, INERT ÕPPEMOON.

4.3. Vaidlustaja väide, et talle teadaolevalt ei ole varasemalt hankija korraldatud testidel või

harjutustel suutnud ükski teine droonitootja demonstreerida TK MÕS3-le alapunktis 1 esitatud

võimekust, ei ole veenvam kui kolmanda isiku I pakkumuses esitatud kirjeldusele väidetu, et see

funktsionaalsus on tema poolt pakutavatel droonidel Ukrainas testitud ja kasutusel. Arvestades

alusdokumendi punkti 10.1, siis saaks pakkumuse tagasilükkamise otsuse kaasa tuua vaid

vaidlustaja veenvad tõendid selle kohta, et kolmanda isiku I pakkumus TK-le ei vasta ja

sellistele tingimustele vastavaid droone kolmas isik I pakkuda ei saanud. Selliseid tõendeid

vaidlustaja ei esitanud.

5. Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ esitasid 25.06.2025 Tallinna Halduskohtule

kaebuse tühistada Kaitseliidu 05.05.2025 otsused pakkujate Strobil OÜ, Electric Wings Group

OÜ, Meridein Grupp OÜ, ühispakkujate OÜ ROOMET & MELROSTEN ja TehnoTurg-T OÜ,

KrattWorks OÜ pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta; tühistada Kaitseliidu 05.05.2025

otsus pakkuja Strobil OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta; ja tühistada VAKO

13.06.2025 otsus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja seisukoht

6.1. Kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused on õigusvastased,

kuna pakkumuse vastavust ei hinnatud sisuliselt. Vastustaja oli kohustatud pakutavaid seadmeid

testima ning pakkujad pidid seadme vastavust TK-le testpäeval demonstreerima. Testimine

tähendab droonide reaalset katsetamist, mis võimaldab vastustajal veenduda, et droonid ka

tegelikult vastavad tehnilise kirjelduse nõuetele. Pakkumuse vastavuse tuvastamine testimise

kaudu ei tähenda vältimatult seda, nagu peaks hankija küsima koos pakkumusega tootenäidist.

Hankija esitatud teabest kaebajale ei nähtu, et testpäeval oleks kontrollitud droonide vastavust

tehnilise kirjelduse nõuetele. Eelkõige ei nähtu, et kontrollitud oleks droonide lennuaega,

lennukaugust ja kandevõimet, mille kontrollimise vajadus on alusdokumendi punktis 10.1

selgelt väljatoodud („Eriti kriitilised faktorid on lennuaeg, lennukaugus ja kandevõime“). Eriti

kahtlustäratav on MÕS 3 kohta tehtud märkus: „MÕS 3 vahend on sobilik. Käesoleval aastal

puudub kavatsus seda mudelit tellida.“ Olukorras, kus vastustajal näib olevat soov seda seadet

mitte tellida, kahtlustab kaebaja, et vastustaja ei teostanudki MÕS 3 osas testi, vaid toimus

üksnes seadmele pealiskaudne „peale vaatamine“, ilma et MÕS 3 oleks üldse lendu tõusnud.

3 (9)

6.2. Vaidlustuskomisjon omistab ebaõigesti tähtsust sellele, et alusdokumendis ei ole testpäeva

protokollimist kirjeldatud. Praegusel juhul ei ole küsimus selles, millises vormis testimist läbi

viidi või kuidas seda protokolliti, vaid kas seadmeid reaalselt nõuetele üldse testiti. Vastustaja

kõneviisist võib järeldada, et testimist tegelikult läbi ei viidud. Eelnev kogemus ei ole test.

Samuti ei ole testimine see, et vastustaja tutvub dokumentidega. Testimine ei saa olla ka see, et

seadmeid vaadatakse ja uuritakse, ilma seadmeid reaalselt lennutamata. Ka kolmanda isiku I

vastus vaidlustusele viitab, et sisulist testimist läbi ei viidud.

6.3. Kolmanda isiku I pakutavad seadmed ei vasta kõikidele tehnilise kirjelduse peatükis 1b

sätestatud nõudetele, kuna neil puudub kandevõime lahingmoona süsteemile vähemalt 2500 g

koos lennukaugusega vähemalt 15 km. Vaidlustuskomisjon ei kontrollinud, kas TK-s

kehtestatud nõuded on kumulatiivsed, kuna hindas, et kolmanda isiku I pakkumusest nähtuvalt

on vastavus nõudele tagatud ning lähtus antud kinnitusest.

6.4. Vastustaja väide, et tema eesmärk ei olnud „hinnata drooni lennukaugust sõltuvalt sellest,

millist koormust see parasjagu kannab“, on otsitud. Riigihanke esemeks on õhuründe moona

droonide soetamine. Milleks on vaja 15 km lennukaugust, kui sellele kaugusele ei saa

lahingmoona kanda? Mis mõte on ostetavatel sõidukitel, kui nad suudavad lahingmoona

raskusega 2500 g kanda vaid nt 25 meetrit? Miks on vaja sätestada nõue sõidukite lahingmoona

kandevõimele, kui samas pole sätestatud sõidukile lennukaugust koos lahingmoonaga? On

selge, et vastustaja tõlgendus ei ole kooskõlas riigihanke eesmärgiga ning konkurentsi laiendav

tõlgendus ei ole asjakohane. Teabevahetusest tuleneb, et nõuded pidid olema täidetud

kumulatiivselt.

6.5. Kolmanda isiku I pakkumus ei vasta kõigile MÕS 3 nõuetele. Nimelt peab droon olema

varustatud autonoomse lõppfaasi sihitamise mooduliga, mis annab piloodile lisavõimaluse

lukustada droon soomustransportööri suurusele sihtmärgile vähemalt 300 m kauguselt, misjärel

juhib moodul drooni koos moonaga autonoomselt sihtmärgi pihta. Kolmas isik I ega vastustaja

ei ole tõendanud, et kolmanda isiku I pakkumus sellele nõudele vastab. Tõendatud pole sedagi,

et kolmanda isiku I pakutud seadet sellele nõudele kontrolliti. Kolmas isik I väidab lakooniliselt,

et „sihtmärgi lukustamise funktsioon (nt 300 m kauguselt) on olnud testimisel ja kasutusel

Ukrainas“. Kolmas isik I ei väida, et vastustaja oleks nõude täitmist kontrollinud testpäeval.

6.6. Kaebaja hinnangul ei vasta tehnilise kirjelduse ptk-de 1b ja 1c tingimustele ka teised

kaebajast paremusjärjestuses eespool olevate pakkujate droonid. Seega on ka nende pakkumuste

vastavaks tunnistamise otsus õigusvastane. Vaidlustuskomisjon seda väidet ei hinnanud, kuna

pidas vaidlustust kolmanda isiku I pakkumuse suhtes põhjendamatuks. Edukaks tunnistamise

otsusest nähtub, et testpäev korraldati ainult kolmanda isiku I pakkumuse vastavuse hindamisel,

ehkki alusdokumendi punkt 10.1 näeb ette testimise kõigi pakkumuste suhtes. Kuna ühegi teise

pakkuja osas alusdokumendi punktis 10.1 sätestatud testimist toimunud ei ole, siis ei ole

vaidlustusmenetluses kuidagi võimalik enam nende pakkumuste vastavust argumenteerida –

selle tuvastamise kohustuslik eeldus on tegemata.

7. Vastustaja (hankija) seisukoht

7.1. Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kolmanda isiku I pakkumus vastab

riigihanke alusdokumentidele. Testpäeva käigus kontrolliti pakutavate droonide võimekust ja

nende vastavust TK-le, sh lennukaugust. Vastustaja kontrollis ja veendus testpäeval kolmanda

isiku I MÕS platvormide lennukauguses, mis ületas nõutud 15 km. Lennukaugus selgus, kui

MÕS platvorm toodi ära maandumiskohast. Kuna RHAD ei sätesta konkreetset testimise või

dokumenteerimise vormi, toimus kontroll kohapeal, vabas vormis, mille puhul ei saa hankijale

4 (9)

ette heita vorminõuete rikkumist. Vastustaja hinnangul oli kontrolli sisu piisav ning toetub nii

dokumentidele kui täiendavalt ka eelnevale kasutuskogemusele. Hankijal on praktiline kogemus

märkimisväärse arvu droonidega, sh kolmanda isiku I pakutavaga, mis võimaldas adekvaatselt

hinnata ka pakutavate toodete tegelikku võimekust.

7.2. Hankijal ei ole kohustust positiivse otsuse puhul dokumenteerida kõikide

vastavustingimuste täitmist ammendavalt ning piisab kui hankija veendub, et pakkumus vastab

kehtestatud tingimustele. RHAD ei sätesta nõudeid pakkumuste vastavuse kontrollimise viisi

ega dokumenteerimise osas. Tegemist on üksnes pakkumuse esitamise korraldust käsitleva

sättega, mis kehtestab reeglid pakkujatele seoses näidise esitamise ja testpäeval osalemisega.

Alusdokumendi p 10.1 käsitleb testimise korralduslikku külge ning rõhutab, millele hankija

kontrolli käigus tähelepanu pöörab. See ei kehtesta hankijale kohustust fikseerida testimise

tulemusi kindlas vormis või viisil, vaid annab hankijale kaalutlusruumi testimise läbiviimisel,

arvestades ka hankemenetluse otstarbekust ja paindlikkust. Seega ei pidanud ka testpäeva

memorandum kordama kõiki tehnilisi tingimusi, mis on välja toodud TK-s. Isegi kui

memorandumi vormistus ei vasta kaebaja ootustele, ei saa see tuua kaasa kaebuse rahuldamist.

7.3. Kolmanda isiku I pakutud droon vastab kumulatiivselt tingimusele, mille kohaselt on

lennukaugus tarnija akuga 15 km ning lennukiirus vähemalt 80 km/h koos 2500 g lastiga. Seega

asja lahendamiseks ei ole tegelikult tarvis kontrollida, kas TK tingimus oli kumulatiivne või

mitte, kuna kolmanda isiku 1 pakkumusest nähtuvalt on vastavus sellele RHAD-i nõuete

kohaselt tõendatud mõlemal juhul. Alusdokumendi punkti 10.1 kohaselt korraldati testpäev ja

kolmas isik I viis demonstratsiooni läbi. Hankija kinnitab, et 15 km kaugusele tehtud testlennud

tehti koos 2600 g lastiga ning droonid vastasid hanke nõuetele.

7.4. Kolmanda isiku I pakutav seade vastab ka kõikidele MÕS nõuetele. Kaebajad seavad

kahtluse alla, kas kolmanda isiku I tehtud lend testpäeval on tehtud 15 km kaugusele koos

repiitriga ning kas repiiter oli kinnitatud mõnele MÕS platvormile, nagu nõuetes märgitud.

Vastustaja kinnitab, et testpäeval kolmanda isiku 1 tehtud drooni lend tehti 15 km kaugusele

koos repiiteriga ning repiiter oli MÕS platvormi küljes. Testimine tehti 300 m kauguselt.

8. Kolmanda isiku seisukoht

8.1. Kaebajal puudub kaebuse esitamiseks kaebeõigus. Isegi kui tühistada hankija otsused

kolmanda isiku I suhtes, on kaebajast parema pakkumuse teinud veel 4 pakkujat. Seetõttu oleks

kaebajal võimalik hankelepinguni jõuda ainult siis, kui kõigi viie pakkuja osas tehtud otsused

tühistatakse ning õiguspäraseks osutuks ainult kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamine.

Puudulikud põhjendused kolmandate isikute pakkumuse väidetava mittevastavuse kohta

iseenesest on kaebuse läbi vaatamata jätmise eelduseks. Kui aga lähtuda kaebuses esitatud

põhjendustest, et testpäeval osalemine on pakkumuse vastavuse tuvastamise kohustuslik

eeltingimus, siis tuleb sama lähenemist rakendada ka kaebaja enda pakkumuse suhtes. Hankija

ei ole teostanud testimist ka kaebaja pakkumuse osas vastavalt alusdokumenti punktile 10.1.

8.2. Kolmanda isiku I pakkumus on õiguspäraselt vastavaks ja edukaks tunnistatud. Hankija viis

läbi alusdokumendi punktis 10.1 kehtestatud testpäeva ning kuna testimise läbiviimise reeglistik

puudus, oli hankijal õigus otsustada, millisel viisil ta pakutava toote vastavust kontrollib.

Kaebaja ei ole esitanud veenvat argumenti, miks oleks selline lähenemine olnud

hankemenetluse üldpõhimõtetega vastuolus.

8.3. Hankija kontrollis kolmanda isiku I pakutud droonide vastavaust TK nõuetele. Testpäeval

kontrolliti nii drooni toimimist ja vastavaust kui ka tootja tehnilisi spetsifikatsioone. Testpäeva

käigus demonstreeriti hankijale seadmete võimekust/vastavust, täiendati hankija teadmist

5 (9)

seadmete omaduste kohta ning vaadati üle tootja spetsifikatsioonid ja pakkuja kinnitused.

Hankija ei tuvastanud ühtegi kõrvalekallet tehnilise kirjelduse nõuetest ega põhjust, mis

õigustaks kolmanda isiku I pakkumuse mittevastavaks tunnistamist.

8.4. Kaebaja väitis vaidlustusmenetluses, et kolmanda isiku I pakutud droonidel puudub võime

kanda vähemalt 2500 g lahingmoona süsteemi ning samal ajal lennata vähemalt 15 km. Hankija

ja kolmas isik I vaidlustasid selle väite nii sisuliselt kui ka tõendite pinnalt, esitades selgitusi ja

dokumentaalseid tõendeid (vt nt hankija 21.05.2025 seisukoha lisa 1), millest nähtub, et isegi

koos 2500 g lahingmoonaga on seadme lennukaugus vähemalt 15 km. Eelnevast tulenevalt ei

vasta tõele kaebaja etteheide, justkui oleks hankija otsuse tegemisel tuginenud üksnes ja ainult

pakkumuses esitatud kinnitusele. Tõele ei vasta ka etteheide, et vaidlustuskomisjon ei

kontrollinud, kas TK nõuded on kumulatiivsed või mitte. Vaidlustuskomisjon leidis õigesti, et

kolmanda isiku I pakkumus ja sellele lisatud dokumendid tõendavad vastavust isegi juhul, kui

käsitleda nõuet kumulatiivsena. Seetõttu ei ole kohtul vaja hinnata, kuidas tuleks tõlgendada TK

sõnastust – kas see on kumulatiivne või mitte – kuna igal juhul oli vastavus nõuetele tõendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastuväite lahendamine

9. Kaebaja esitas kohtuistungil vastuväite halduskohtu 23.07.2025 määrusele, millega kohus

jättis rahuldamata kaebaja taotluse isikuliste tõendite kogumiseks kohtuistungil. HKMS § 62 lg

2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning

arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus jääb 23.07.2025

määruses väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt ei saa tunnistajate ülekuulamise

eesmärgiks olla abstraktsete tõendite kogumine, vaid menetlusosaline peab suutma konkreetselt

ära näidata, millist asjaolu ta tunnistaja ütlusega tõendada soovib. Seda kaebaja ei teinud.

Kaebajal oli võimalik esitada vastustajale kohtuistungil alusdokumendi punktis 10.1 toodud

testpäeva kohta küsimusi ning vastustaja vastas kaebaja küsimustele.

Kaebuse sisuline lahendamine

10. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul kaebaja kaebeõigust välistada ning kohus jääb selles

osas ka kohtuistungil antud selgituste juurde. Käesolevas hankeasjas on vaidluse all küsimus,

kas hankija tunnistas õiguspäraselt vastavaks ja edukaks kolmanda isiku I riigihankes esitatud

pakkumuse. Seejuures on küsimus, kas kolmanda isiku I pakutud droonid vastavavad TK-le

ning kas hankija veendus nende vastavuses vastavalt enda kehtestatud korrale. Halduskohus

nõustub VAKO otsuse põhjendustega, mille kohaselt vastab kolmanda isiku I pakkumus TK-le

ja et hankija otsused on kolmanda isiku I osas õiguspärased. Samuti on õige

vaidlustuskomisjoni seisukoht, et kuna kolmanda isiku I pakkumus on õiguspäraselt vastavaks

ja edukaks tunnistatud, siis ei ole vajalik hinnata kolmandate isikute II–V pakkumuste vastavaks

tunnistamise otsuste õiguspärasust. Kuna kohus nõustub VAKO otsuse põhjendustega, siis ei

korda kohus neid (HKMS § 165 lg 2 kooskõlas § 201 lg 4). Vastuseks kaebusele märgib

halduskohus järgmist.

11. Kaebaja vaidlustas hankija otsuse kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise osas kahel põhjuselt. Esiteks, kuna tal oli kahtlus, et kolmanda isiku mehitamata

õhusõiduk (edaspidi MÕS või droon) MÕS1, MÕS2 ja MÕS3 ei vasta TK punktis 1b sätestatud

nõuetele: „Lennukaugus operaatorist mitte vähem kui 15 km ja kogu lennu vältel peab olema

võimalik maapinnal paikneva sihtmärgi tabamise jälgimine operaatori juhtimissüsteemi

ekraanilt ja FPV-prillidest. MÕS kandevõime lahingmoona süsteemile mitte vähem kui 2500

6 (9)

g.“, ning 1c sätestatud nõudele: „Droon on varustatud autonoomse lõppfaasi sihitamise

mooduliga, mis annab piloodile lisavõimaluse lukustada droon soomustransportööri suurusele

sihtmärgile vähemalt 300 m kauguselt, misjärel juhib moodul drooni koos moonaga

autonoomselt sihtmärgi pihta.“.1

12. Hankija pädevuses on otsustada ja RHAD-is ette näha, mille alusel ja kuidas pakkumuste

vastavust kontrollitakse. Nimelt tuleneb RHS § 114 lg-1 esimesest lausest ja lõikest 2, et hankija

hindab pakkumuste vastavust vastavalt RHAD-is sätestatud tingimustele ja lükkab pakkumuse

tagasi, kui see RHAD-s esitatud tingimustele ei vasta. Seega seab RHAD piirid pakkumuste

kontrolli ulatusele ning pakkumuste vastavust tuleb kontrollida üksnes RHAD-is sätestatud

tingimuste alusel.

13. Alusdokumendi punkt 10.1 kehtestab, et: „Näidiste esitamist ühes pakkumuse esitamisega ei

nõuta. Pakkumuse esitanud kutsutakse igaüks eraldi tähtaegadel testpäevale ja nende esindaja

demonstreerib droonide vastavust tehnilises kirjelduses nõutule. Eriti kriitilised faktorid on

lennuaeg, lennukaugus ja kandevõime.“. Seega kehtestas hankija tingimuse, et ta korraldab

testpäeva, kus pakkuja korraldab demonstratsiooni. Seega ei pidanud hankija pakutavate

droonide vastavuse kindlakstegemiseks pakutavaid droone testima, vaid pakkuja pidi

pakutavaid droone demonstreerima. Samuti ei näinud hankija ette, et tal oleks õigus nõuda

pakkumuse esitanud isikult kas ja kuidas demonstratsiooni läbi viia. Ainus, millele hankija

tähelepanu juhtis oli see, et demonstratsiooni korraldamisel on tema jaoks olulised lennuaeg ja -

kaugus ning kandevõime. Pärast seda, kui pakkumused on juba esitatud, ei ole enam põhjust

arutleda ka selle üle, kas ja milline alusdokumenti punktis 10.1 kehtestatud testpäeva

demonstratsioon on piisav või kohane või kuidas oleks tulnud see läbi viia. Hankija pidi enne

kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist veenduma, et tema pakutu

vastav TK nõutule ning kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hankija seda tegi ja kolmanda

isiku I pakkumus TK-le vastab.

14. Nii nagu ei nähtu alusdokumendist, kuidas testpäeval demonstratsiooni läbiviia, nii ei nähtu

sealt ka seda, kas ja kuidas tuleks hankijal demonstratsiooni dokumenteerida. Praegusel juhul ei

saa olla mõistlikku vaidlust, et hankija ei ole demonstratsiooni läbiviimisele või selle

dokumenteerimise riigihanke alusdokumentide nõudeid kehtestanud. Seega ainus nõue, mille

RHS hankijale seab, on kohustuste teha põhjendatud kirjalik otsus (RHS § 114 lg 1). Kuigi

kohus möönab, et hankija otsus kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta on

napp2, kuid olukorras, kus kolmanda isiku I pakutav droon vastab nõuetele, siis ei peagi hankija

erialdiseisvalt iga üksiku nõude osas vastavust dokumentidele kinnitama.

15. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kui hankija otsustas korraldada testpäeva, et sellisel juhul pidi

kogu pakkumuse vastavuse kontroll toimuma testpäeval testimise läbi ning et hankijal oli

keelatud hinnata pakkumuse vastavust dokumentaalsete tõendite alusel. Sellist tingimust ei ole

hankija endale seadnud. Kui kaebaja leidis, et testpäeva korraldamise regulatsioon on riigihanke

alusdokumentides puudulik, siis oleks tulnud neid vaidlustada RHS-s sätestatud korras ja

tähtaega järgides. Praegusel juhul soovib kaebaja, et hankija oleks testimise viinud läbi viisil

nagu tema testpäeva toimumist ette kujutab. Kehtiva üldpõhimõtte kohaselt ei saa kaebaja enam

hiljem selliseid etteheiteid teha. Euroopa Kohus on küll rõhutanud, et hindamiskriteeriumi

õigusvastasusele peab saama tugineda ka hindamise vaidlustamisel, kui selleks on mõjuv põhjus

(otsus asjas nr C-538/13: eVigilo, punktid 55-58) (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020

otsus nr 3-20-1198, punkt 22), kuid antud juhul kohtule sellist mõjuvat põhjust ei nähtu ning

1 Vt vaidlustus VAKO-le; dtl 35.

2 Dtl 181.

7 (9)

kohus ei näe ka hindamise lähtealustes puudusi. Arvesse tuleb võtta, et pakkujad suutsid

pakkumused esitada ega soovinud eelnevalt vastustajalt testimise tingimuste kohta selgitusi.

16. Tehnilise kirjelduse3 kohaselt pidi üldised omandused olema: 1) Lennukaugus operaatorist

mitte vähem kui 15 km ja kogu lennu vältel peab olema võimalik maapinnal paikneva sihtmärgi

tabamise jälgimine operaatori juhtimissüsteemi ekraanilt ja FPV-prillidest; 2) MÕS kandevõime

lahingmoona süsteemile mitte vähem kui 2500 g; 3) lahingmoonaga koos on maksimaalne

saavutatav MÕS vahendi lennukiirus mitte vähem kui 80km/h. Kaebaja pakkumusest4 nähtub, et

tema pakutava drooni: „Lennukaugus tarnija akuga 15km ning lennukiirus vähemalt 80 km/h

koos 2,5kg.“. Sama kinnitab ka drooni andmeleht5. Seega isegi kui lugeda tehnilise kirjelduse

nõudeid kumulatiivselt, millega kohus ei nõustu, siis vastavad kolmanda isiku pakutavad

droonid tehnilises kirjelduses kehtestatud nõudele vastavalt kaebaja arusaamale. Samuti nähtub

kolmanda isiku I pakkumusest ning andmelehelt, et olemas on lõppsihitamise moodul, mille

lukustamise võimekus on TK-s märgitule vastav. Täiendavalt märgib kohus ka seda, et hankija

kinnitas, et testpäeval tehti testlend 15 km kaugusele koos lastiga 2600 g6 ning kohtul ei ole

alust kahelda selle väite tõele vastavuses. Samuti kinnitas vastustaja kohtuistungil7, et kolmanda

isiku I pakutud droonil lõppfaasi sihitamise moodulit demonstreeriti ning see lukustas sihtmärgi

vähemalt 300 m kauguselt. Sama lubab ka tootja andmeleht8.

17. Eelnevast tulenevalt on kohus veendunud hankija vaidlustatud otsuse õiguspärasuses ning

kaebus jääb tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

18. Hankeasjade menetlemist reguleeriv HKMS 28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude

jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab HKMS 11. ptk-s sätestatud,

korras. HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1)

ning kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele (lg 8). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Selle sätte tähenduses ei ole vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse

kindlaks määramisel asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis

konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute

dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide

mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh

menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks

põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See

tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte

arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades

ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus nr 3-23-2038, punkt

29; 29.11.2023 otsus nr 3-23-2037, punkt 28; 15.09.2021 otsus nr 3-18-1711, punkt 41 ja neis

viidatud kohtupraktika). Lisaks on kohtu hinnangul VAKO otsuse peale kaebuse

menetluskulude väljamõistmisel asjakohane kohtupraktika, mille kohaselt ei saa menetluskulud

kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme

menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, punkt 47 ja seal viidatud

kohtupraktika).

3 Dtl 139.

4 Dtl 143–144.

5 Dtl 130–133.

6 Dtl 209, kaebuse vastuse punkt 3.8

7 Kohtuistungi helisalvestis alates 01:19:14.

8 Dtl 132.

8 (9)

19. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS §

108 lg 1).

20. Vastustajat esindas kohtumenetluses enda töötaja ning vastustaja kohtule menetluskulude

hüvitamiseks taotlust ei esitanud. Seega jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

21. Kolmas isik I taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist summas 3177,50 eurot

(käibemaksuta), sh kohtuistungil esindamise kulu 615 eurot (käibemaksuta).

Vaidlustuskomisjoni menetluses taotles kolmas isik I menetluskulude hüvitamist summas

2531,25 eurot. Kuna vaidlusaluste küsimuste ring kohtumenetluses on põhimõtteliselt samane

vaidlustusmenetlusele, siis peab kohus võimalikuks mõista kaebajalt kolmanda isiku I kasuks

välja solidaarselt menetluskulud summas 3000 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

9 (9)