3-25-1433/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Halduskohtu menetluses on X. X kaebus 2025. a aprillikuu toimetulekutoetuse kohustamiseks lahendama kaebaja 2025. a aprillikuu toimetulekutoetuse taotlus sisuliselt.
Legislator headnote
AI generated3-25-1433/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X kaebus 2025. a aprillikuu toimetulekutoetuse kohustamiseks lahendama kaebaja 2025. a aprillikuu toimetulekutoetuse taotlus sisuliselt.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tiia Nurm
Määruse tegemise aeg ja koht
12.08.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1433
Haldusasi
X. X kaebus 2025. a aprillikuu toimetulekutoetuse taotluse
läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning
Tallinna linna kohustamiseks lahendama kaebaja 2025. a
aprillikuu toimetulekutoetuse taotlus sisuliselt
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X
Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Simon
Liskmann
Menetlustoiming
Kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmine ja menetluse
lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta vastustaja taotlus kaebusest loobumise avalduse vastu võtmata jätmiseks ja
haldusasja menetluse jätkamiseks rahuldamata.
2. Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja nr 3-25-1433 menetlus.
3. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja § 204
lg 1).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X. X kaebus 2025. a aprillikuu toimetulekutoetuse
taotluse läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna
kohustamiseks lahendama kaebaja 2025. a aprillikuu toimetulekutoetuse taotlus sisuliselt.
2. Kaebaja esitas 04.08.2025 kohtule kaebusest loobumise avalduse.
3. Vastustaja esitas 07.08.2025 vastuseks Tallinna Halduskohtu 06.08.2025 kohtunõudele
seisukoha kaebusest loobumise avaldusele. Vastustaja palub jätta kaebusest loobumise
avalduse vastu võtmata ning haldusasja menetluse jätkamist. Vastustaja leiab, et menetluse
lõpetamine ei ole põhjendatud ega vasta tegelikkuses ei kaebaja ega vastustaja huvidele. Kuigi
vastustaja möönab, et kaebusest loobumine on kaebaja menetluslik õigus ning kaebajal on igal
juhul õigus ja vabadus otsustada, kas ta soovib oma kaebuse sisulist läbivaatamist, juhib
vastustaja tähelepanu asjaolule, et kaebaja on varasemalt korduvalt toiminud sarnaselt, st
esitanud kaebusest loobumise avaldusi juhuslikel hetkedel, näiliselt ilma sisulise põhjusteta.
Vastustaja ei pea põhjendatuks eeldada, et käesolev kaebusest loobumise avaldus viitaks
kaebaja kavatsusele hakata edaspidi esitama nõuetekohaseid taotlusi koos asjakohaste
dokumentide ja selgitustega. Korduvate kaebusest loobumise avalduste esitamine niivõrd
hilisemas menetlusstaadiumis, olukorras, kus kohus on juba vastu võtnud nii kaebuse, sellele
vastuse kui ka kõiki täiendavaid seisukohti, kujutab endast õiguste kuritarvitamist.
4. Kohus selgitab, et HKMS § 27 lg 2 p 2 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda. See
tähendab, et kaebepõhiõigus ei hõlma mitte ainult õigust kohtusse pöörduda, vaid ka õigust
kohtumenetluses osalemisest loobuda, kui kohtusse pöördunud isik leiab, et menetluses
osalemine ei ole tema eesmärkide saavutamiseks vajalik. Kohus saab keelduda kaebusest
loobumise vastuvõtmisest vaid seaduses sätestatud juhtudel. Halduskohtumenetluses on selleks
HKMS § 153 lg 1 kohaselt olukord, kus kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime
ning kaebaja esindaja esitatud kaebusest loobumise taotlus on ilmselgelt vastuolus kaebaja
huvidega. (Riigikohtu 30.06.2025 määrus nr 3-21-76). Siinses haldusasjas sellist olukorda ei
esine. Kohus selgitas kaebajale enne kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmist kaebusest
loobumise tagajärgi ning kaebaja on teinud teadliku valiku kaebusest loobumiseks. Kaebajale
ei saa ette heita selle võimaluse kasutamist käesolevas ja varasemates menetlustes. Kohtul
puudub praegusel juhul alus kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keelduda. Sellest
tulenevalt jätab kohus vastustaja taotluse kaebusest loobumise avalduse vastu võtmata
jätmiseks ja haldusasja menetluse jätkamiseks rahuldamata.
5. HKMS § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni
kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1
p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus võtab kaebusest loobumise vastu. HKMS §
155 lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja
menetluse. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebusest
loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Seega tuleb kaebusest loobumise avaldus vastu võtta ja
menetlus viidatud sätete alusel lõpetada.
6. Juhindudes HKMS § 155 lg-st 4, selgitab kohus, et HKMS § 155 lg 6 kohaselt on kaebuse
läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. HKMS §
43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on
halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud
kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
7. Kaebajale riigilõivu tagastamiseks alust ei esine (HKMS § 104 lg 6 p 2), sest kaebaja on
riigilõivu tasumisest vabastatud riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 2 p 2 kohaselt. Samuti ei ole
asjas tekkinud muid menetluskulusid.
8. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-25-1433 menetluse HKMS § 152 lg 1
p-i 3 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Nurm
kohtunik
2(2)