1-25-3739/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-25-3739

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. august 2025.a, Rapla

Kriminaalasja number

1-25-3739 (25263050283)

Kohtukoosseis

kohtunik Endla Ülviste

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

Martti Pihelgas süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Keili Tiirik

Süüdistatav

Kaitsja

Martti Pihelgas, isikukood: 38911140241; elukoht: xxx;

EV kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei

tööta, kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad.

vandeadvokaat Margus Viira (süüdistatav ei soovinud

kaitsja osavõttu kohtuistungist)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Martti Pihelgas KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis)

kuud vangistust.

2. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata,

kui Martti Pihelgas ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 12.

augustist 2025.a.

3. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Martti Pihelgaselt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse

jõustumisest.

4. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja 179 lg 1 p 2 ning KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista

Martti Pihelgaselt riigituludesse menetluskulud 1462,20 eurot, s.o määratud kaitsja

tasu 133,20 eurot ja sundraha 1329 eurot. Võimaldada menetluskulude tasumine ositi 1

Lk 1 / 3

1-25-3739

(ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt

12ndaks kuupäevaks 121,85.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is

või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV

Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700020777.

Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Transpordiametile teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon

esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Martti Pihelgasele on esitatud süüdistus selles, et tema 14.06.2025.a kella 12:26 ajal juhtis

tahtlikult Rapla maakonnas, Rapla vallas, Rapla-Varbola tee 9-l kilomeetril ilma kohustusliku

liikluskindlustuse lepinguta ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimata mootorsõidukit Opel

Astra registreerimismärgiga xxx, isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku

alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST, seerianumber ARDF-0057 mõõdetuna

alkoholikontsentratsioon 1,44 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,14 mg/l

kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,30 mg/l

kohta. Seega juhtis Martti Pihelgas mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus KorS § 36 lg

1 ja LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid. Samuti rikkus Martti Pihelgas oma sellise tegevusega LS §

90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud

või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi

0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sellise tegevusega pani Martti Pihelgas toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Prokurör nõuab kohtus Martti Pihelgas süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 1 järgi

vangistusega 5 kuud. Vastavalt KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta 5 kuu pikkune vangistus tema suhtes

Lk 2 / 3

1-25-3739

tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 1 aasta pikkuse katseaja

jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 3 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3

kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 133,20

eurot;

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise 1,5

kuupalga alamääras (886 eurot × 1,5), s.o 1329 eurot. Kokku on kriminaalmenetluse kulud

1462.20 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades süüdistatava rahalist seisundit, võimaldada Martti

Pihelgasel menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

summa täieliku tasumiseni. Välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 osas iga kuu 12.

kuupäevaks 121,85 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav

selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba

tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe

sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe

sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus.

Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja

lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

Lk 3 / 3