2-24-137714/10 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-137714

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. august 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-137714

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi N.G vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

764,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697,

asukoht Lilla Brogatan 6, Borås, 50330 Västra, Rootsi

Kuningriik), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (XXX)

Kostja: N.G (isikukood XXX, elukoht XXX-i, 86817, e-post

XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt N.G (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (registrikood

559310-4697) kasuks kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 24.09.2021

sõlmitud järelmaksulepingust nr 9245478 ning 01.09.2024 nõude loovutusest tulenev

põhivõlgnevus 597,55 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis

100,33 eurot.

3. Välja mõista kostjalt N.G hageja Rediem Capital AB kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 597,55 eurot alates 25.01.2025

kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulud

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Määrata kindlaks Rediem Capital AB menetluskulud. Määrata Rediem Capital AB

põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 505 eurot (riigilõiv 245 eurot

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu

hagimenetluses summas 240 eurot).

2-24-137714

7. Mõista välja kostjalt N.G hageja Rediem Capital kasuks menetluskulude hüvitis

summas 505 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (505 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

(Kuninga 22, Pärnu, menetlusposti aadress: pmkparnu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul

alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli

tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302

Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Asjaolud

1. Rediem Capital AB esitas 18.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1403,42 euro saamiseks. Kohus tegi 21.10.2024 võlgnikule

makseettepaneku, võlgnik N.G esitas 03.12.2024 nõudele vastuväite. Kohus teavitas avaldajat

võlgniku vastuväitest ning maksegraafiku soovist. Kokkulepet maksegraafiku sõlmimiseks

kohtule esitatud ei ole. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 08.01.2025 määrusega lõpetati

maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu

Maakohtule. 24.01.2025 esitas hageja hagi N.G vastu võlgnevuse nõudes. Kohus jättis hagi

09.04.2025 määrusega käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama hagis esinevad puudused.

29.04.2025 esitas hageja kohtule täpsustatud hagiavalduse.

2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja TF Bank AB (publ)

Eesti filiaali vahel 24.09.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 9245478, mille alusel sai kostja

soetada kauba summas 2549,00 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, st jäi õigeaegselt tasumata täielikult või osaliselt 10.07.2022, 10.08.2022,

10.09.2022 osamaksed, mistõttu saatis esialgne krediidiandja 8.10.2022 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.10.2022 võlgnevuse

tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne

krediidiandja 23.10.2022 lepingu üles. 01.09.2024. a on toimunud nõude loovutamise leping,

millega TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas oma nõuded sh nõuded kostja vastu Rediem

Capital Ab-le. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 597,55 eurot ja sissenõutavaks

2-24-137714

muutunud viivis 100,33 eurot ning viivis alates 25.01.2025 kuni põhinõude summas 597,55

eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Hageja selgitas kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist järgnevalt.

Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403⁴ lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita

krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Muu hulgas kontrollib

laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et

krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste

suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis

lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud

peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis

tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise

ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 2 ja 3 kontrollis

hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud

Pensioniregistrisse (Lisa 8.1. ja Lisa 8.2.), lisaks kontrollis hageja kostja aktiivseid

maksehäireid (Lisa 9.1 ja 9.2), mis osutus negatiivseks ning kostja taotluse andmed

Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest

nähtub ,et kostja igakuine sissetulek oli 282.97 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise

osamakse summa 126.72 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi

156,25 eurot (282.97-126.72).

4. Kohus võttis hagi 05.05.2025 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus

hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et

kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi

rahuldada.

5. Kostjale on hagimaterjalid ja 05.05.2025 määrus kätte toimetatud isiklikult

allkirja vastu 15.05.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (29.05.2025) ega ka

käesolevani vastanud.

Kohtu põhjendused

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või

kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole

kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

7. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg

5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

2-24-137714

9. Kohus on kontrollinud, et hageja nõude aluseks oleva lepingu krediidi kulukuse

määr ei ületa VÕS § 406 lg 1 märgitud ülempiiri. Lepingu sõlmimise ajal oli eraisikutele

antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68%, lepingu krediidi kulukuse

määraks oli hagiavalduse kohaselt 19,17%.

10. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ) Eesti filiaal ja

kostja 24.09.2021 järelmaksulepingu nr. 9245478. Järelmaksulepingu kohaselt oli

kostjal kohustus tasuda esialgsele võlausaldajale intresse. Hageja ei ole esitanud

asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja

kutsetegevusega.

11. Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev järelmaksuleping

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS

22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev

vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda

(VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet

järgida (VÕS § 403⁴ lg 1) ning VÕS §-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse

alused.

12. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata

vastaspoole vastuväidetest.

13. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb

05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes.

Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS § dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast

lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis,

kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16

ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt

lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse

sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste

vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13

mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus

võlausaldajal.

14. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS §

4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast

teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste

andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet,

arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni

kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS

§ 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse

2-24-137714

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.

15. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei

ole vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil järginud. Hagiavalduse

kohaselt hinnati kostja maksevõimet järelmaksulepingu sõlmimisel tuginedes

Pensioniregistrist kogutud andmetele, lisaks kontrollis hageja kostja aktiivseid

maksehäireid mis osutus negatiivseks ning kostja taotluse andmed. Krediidianalüüsist

nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 282.97 eurot, lisaks oli lepingust tulenev

igakuise osamakse summa 126.72 eurot. Statistikaameti andmetel oli 2021 aasta

arvestuslik elatusmiinimum 233,57 eurot, krediidiandja poolt tuvastatud kostja

sissetulek järelmaksulepingu sõlmimise ajal ületas seda 49,40 euro võrra. Arvestades

krediidiandja poolt tuvastatud kostja sissetuleku suurust ja lepingulise kohustuse suurust

jäi kostjal enda igapäevaste kulutuste (põhivajadused) katmiseks 156,25 eurot.

Hagiavalduses on hageja märkinud, et lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise

poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised

kohustused. Hagiavaldusest aga ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt enne

järelmaksulepingu sõlmimist täiendavat informatsiooni tema muude kohustuste, sh ka

selliste püsikulude nagu majapidamiskulud, suurust. Hagiavalduses toodust nähtuvalt on

krediidiandja vaid veendunud, et järelmaksulepinguga võetav igakuine kohustus ei oleks

suurem kui kostja sissetulek. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei kogunud piisavalt

teavet, mille pinnalt enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust hinnata.

16. Asjas ei ole tuginetud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid

täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid

esitada. Ainuüksi maksehäireregistritesse päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud

päringute tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja

kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja

krediidivõimelisuse tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel

lugeda piisavaks lähtumist laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ja

Pensionikeskuse andmete alusel tarbija sissetulekute suuruse hindamisest ja

maksehäirete puudumise tuvastamisele. Enne tarbijale laenu andmist välja selgitada

vähemalt tarbija varaline seisund, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p

1-7). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija

krediidivõimelisuses.

17. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult

jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus

krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.

18. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS §

2-24-137714

94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Järelmaksulepingu sõlmimise ajal oli eelnevalt toodud intressimäär 0,0%. Hageja ei ole

intressinõuet esitanud.

19. Kohus ei pea menetluslikult otstarbekaks hinnata lepingu ülesütlemise kehtivust.

Ülesütlemise kehtivuse määramine on oluline hageja nõude sissenõutavuse hindamisel.

Hagiavaldusest nähtuvalt on krediidiandja ja kostja kokku leppinud makseperioodis 24

kuud. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

perioodi 10.10.2021–10.09.2023. Kuna lepingu lõpptähtpäev on saabunud, ei pea

Hageja nõue on hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt sissenõutavaks muutunud

11.09.2023.

20. VÕS § 4034 lg 7 sätestatust tuleneb, et kostja ei võlgne hagejale muid tasusid

peale intressi. Hageja on arvestanud kõik kostja poolt krediidiandjale teostatud maksed

tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Peale lepingu lõpptähtaja saabumist on kostja

täiendavalt tasunud 730,55 eurot, millest hageja arvestas põhisumma katteks 680,55

eurot ja 50.00 eurot sissenõudmiskulude katteks. VÕS § 415 lg 2 p 1 ütleb, et kui tarbija

on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks

muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla

sissenõudmiseks tehtud kulude katteks. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 2549 -

1270,90 - 680,55 = 597,55 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

21. Hageja nõuab kostjalt viivist alates põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest

11.09.2023 kuni põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumiseni VÕS § VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 lause 1 ütleb, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine mõjutab lepingupoolte lepingulisi

õigusi, siis ei võta see lepingupoolelt seadusest tulenevat õigust nõuda viivist ning

hageja viivisenõue tuleb rahuldada.

22. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset

menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

23. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta

tõendid.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3

sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

2-24-137714

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

24. TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.

25. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

26. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud

riigilõiv 245 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on

tegemist vajalike menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 139 ning § 4842 alusel ning

nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.

27. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust

kokku 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot. Käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle.

Taotluse kohaselt on hageja esindaja tutvunud ja analüüsinud täiendavaid dokumente,

valmistanud ette ja koostanud hagiavalduse, kogunud ja komplekteerinud lisad ning

esitanud dokumendid kohtule.

28. Käesolev vaidlus on nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud

hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi

koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja

komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja

keerukust arvestades põhjendatud ajakuluks 2 tundi.

29. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat

menetlust arvestades ülemäära suur. Tunnitasu suurusjärgus 170 eurot võib pidada kohaseks

vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul õiguslikult keerukas vaidluses. Kuna hageja

esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas,

peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Seega on põhjendatud kulu õigusabile 240 eurot (120 * 2).

30. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 505 eurot (riigilõiv

245 eurot + TsMS § 4842 alusel 20 eurot + õigusabikulud hagi esitamisel 240 eurot).

31. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud.

32. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

33. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui

2-24-137714

kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava

ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

34. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

Kohtunik