2-24-136763/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-136763

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. august 225, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-136763

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi Q.H vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

505,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht

Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn

Kostja: Q.H (

Menetlusliik

Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt Q.H (isikukood XXX) hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659)

kasuks välja poolte vahel 13.08.2012 sõlmitud liitumislepingust nr 1946450, 06.08.2021

Nutikindlustuse lepingust nr 11316245 ja 11.03.2018 sõlmitud Mobiil-ID lepingust nr

7049518 tulenev võlgnevus 417,69 eurot (põhivõlgnevus 407,69 eurot ja

meeldetuletustasud 10 eurot) ja enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivised

37,95 eurot.

3. Välja mõista Q.H-lt Elisa Eesti AS kasuks alates 20.12.2024 kuni põhivõlgnevuse

(407,69 eurot) tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulud

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

7. Välja mõista Q.H-lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud (riigilõiv 175 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu

hagimenetluses summas 240 eurot) summas 435 eurot.

8. Välja mõista Q.H-lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (435 eurot) viivis

2-24-136763

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes

Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–8 ning edasikaebamise

kord.

10. Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse

§ 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise

lõpetamise tähtajaks kolm kuud.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr

EE567700771003819792 AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100

eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1.1. Elisa Eesti AS esitas 11.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 523,18 euro saamiseks. Kohus tegi 15.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna

15.11.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese

astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus tegi 26.11.2024 hagejale

ettepaneku esitada oma nõue (hagi) Q.H vastu Pärnu Maakohtule ja põhjendada seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuda täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja esitas hagiavalduse

19.12.2024. Pärnu Maakohus jättis 17.02.2025 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat

kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused. 4.03.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele.

14.03.2025 tegi kohus hagejale kohtunõude, millele hageja vastas 1.04.2025.

2-24-136763

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled järgmised lepingud: 13.08.2012 liitumislepingu nr

1946450, 06.08.2021 Nutikindlustuse lepingu nr 11316245 ja 11.03.2018 Mobiil-ID lepingu

nr 7049518. Liitumisleping sõlmiti telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks, kostjal oli

õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad

tasulised teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja

rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused,

tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises

mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale. Elisa

Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste

kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Liitumislepingu

nr. 1946450 lisatingimustes on välja toodud, et tasumata arvete sissenõudmisega seotud

kulutused kannab klient. Samuti on lepingu üldtingimuste punktis 4.2.3 märgitud, et klient on

kohustatud tasuma tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Lepingute

kehtivuse ajal saatis hageja kostjale kaks tasulist meeldetuletust, millele eelnevalt saadeti ka

tasuta meeldetuletused. Hageja selgitab, et viimane arve väljastati kostjale 1.03.2024 ja selle

tasumise tähtajaks oli 18.03.2024. Hageja on viivist arvestanud viimase arve maksetähtajale

järgnevast päevast, s.o 19.03.2024. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevus 417,69 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 37,95 eurot. Samuti palub hageja

mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates 20.12.2024 kuni põhivõlgnevuse summas 407,69

euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis hagi 14.04.2025

määrusega menetlusse kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide

ja kohtumääruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata

jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

1.3. Kostjale on hagimaterjalid ja 14.04.2025 määrus kätte toimetatud avalikult, vastava teate

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.05.2025. Menetlusdokumendid loeti

kostjale kättetoimetatuks 13.06.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (27.06.2025) ega ka

käesolevani vastanud.

2. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

2.1. TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile

vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei

esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt

nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg

1).

3.1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

3.2. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud

riigilõivu summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot, õigusabikulud

summas 338 samuti, kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude tasumiseni.

3.3. Riigilõivu summas 175 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus

2-24-136763

tuleneb riigilõivuseadusest. Tegemist on seadusest tuleneva ning seega põhjendatud ja

vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

3.4. Käesolevas asjas on hageja esmalt esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

mille Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 15.11.2024 määrusega üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses ning seega on hagejal õigus TsMS § 4842 kohasele

menetluskulude hüvitisele summas 20 eurot.

3.5. Hagiavalduse kohaselt on hagejal seoses hagi esitamisega tekkinud õigusabikulud

summas 338 eurot. Lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 2 tundi, tunnitasuga

169 eurot (millele lisandub käibemaks).

Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul lepingulise esindaja ajakulu taotluses

toodud mahus põhjendatud ja vajalik.

Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on põhjendamatu.

Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (3-2-

1-159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud vandeadvokaat ning

arvesse on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab

kohus käesoleva tsiviilasja raames esitatud õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 120

eurot/tunnis.

3.6. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 435 eurot (riigilõiv

175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu

hagimenetluses summas 240 eurot).

3.7. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

5. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kui kostja esitab kaja ja kohus

jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja

lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-

14, p 11 kolmas lõik).

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

7. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

2-24-136763

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte

toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

kohtunik