2-24-123045/12 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-123045

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. august 2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-123045

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi W.J vastu võla nõudes

Hagihind

424,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht XXX,

10151), lepinguline esindaja F.C (XXX)

Kostja: W.J (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX-i,

79001, tegelik elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt W.J (isikukood XXX) hageja OÜ GS Core (registrikood

16183586) kasuks kostja ja Bondora AS AS vahel 17.07.2020 sõlmitud

laenulepingust nr BL2062123 ning 20.07.2022 nõude loovutusest tulenev

põhivõlgnevus 328,22 eurot.

3. Välja mõista kostjalt W.J hageja OÜ GS Core kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 328,22 eurot alates 08.07.2025 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata OÜ GS Core nõudes mõista W.J-ilt välja hagiavalduse

esitamise seisuga (alates 08.11.2024 kuni 30.10.2024) sissenõutavaks muutunud viivis

(õige summa 56,11 eurot) ja viivis mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud alates hagi esitamisest 31.10.2024 kuni 07.07.2025 (kaasa arvatud) osas.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulud

2-24-123045

6. Jätta menetluskulud 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda.

7. Määrata kindlaks OÜ GS Core menetluskulud. Määrata OÜ GS Core

põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 160 eurot (riigilõiv 140 eurot

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot).

8. Mõista välja kostjalt W.J hageja OÜ GS Core kasuks menetluskulude hüvitis

summas 136 eurot. W.J-il

rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (136 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

10. Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes

Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–9 ning

edasikaebamise kord.

11. Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete

põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande

avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

(Sauna 5, Rapla, menetlusposti aadress: pmkrapla.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul

alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli

tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-

is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302

Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Asjaolud

1. OÜ GS Core esitas 14.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1050,00 euro saamiseks. Kohus tegi 19.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna

14.10.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese

2-24-123045

astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus palus 14.10.2024 esitada

hagiavaldus ettenähtud vormis, mh tasuda täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja esitas hagiavalduse

31.10.2024 ning vastusena 09.01.2025 määrusele esitas uue hagiavalduse tervikteksti

21.01.2025.

2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel kostja ja Bondora

AS vahel 17.07.2020 sõlmitud laenulepingust nr BL2062123. Lepingu alusel sai kostja laenu

summas 531 eurot, tema pangakontole kanti 500 eurot. Kostja tasus lepingust tulenevate

kohustuste katteks kogusummas 171,78 eurot. Bondora AS loovutas 20.07.2022 lepingust nr

BL2062123 tuleneva nõude OÜ-le GS Core. Hageja märgib, et temal ei ole võimalik

tõendada, et täidetud oleks kohtupraktikast tulenev miinimumnõue nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Hageja on teinud ümberarvestuse arvestades järgmisi tegureid: lepingu

sõlmimisel oli laenusumma oli 531,0 eurot, millest 31,0 eurot oli lepingutasu. Välja maksti

kostjale 500,0 eurot. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal kohustus tasuda intressi VÕS §-s

94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära

suuruseks intressi tasumise perioodil 0,0 %, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Kostja on

lepingu kehtivuse ajal tasunud Bondora AS-le kogusumma 171,78 eurot, seega on kostja

põhivõlg 328,22 eurot (500 – 171,78 = 328,22). Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt

viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Arvestades asjaolu, et hageja hinnangul on laen väljastatud

vastutustundetult ning kohus võib lugeda 29.10.2021 krediidiandja poolt tehtud lepingu

ülesütlemise mitte õiguspäraseks, arvestab hageja kostja poolt tasutud 171,78 eurot

laenulepingu maksegraafiku (vt Lisa 4) põhiosamakseteks. Kostja on tasunud põhiosa maksed

täielikult kuni 05.04.2023 makseni ja 1,15 eurot 05.05.2023 põhiosa maksest. Hageja on

seisukohal, et nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks 06.05.2023 ning palub kostjalt

välja mõista viivis alates sellest kuupäevast. Hageja arvestuste kohaselt on hagiavalduse

esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise suurus 59,1 eurot. Edaspidi nõuab hageja

viivist tasumata põhinõudelt 328,22 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 01.11.2024

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Kohus võttis hagi 20.02.2025 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus

hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et

kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi

rahuldada.

4. Kostjale on hagimaterjalid ja 20.02.2025 määrus kätte toimetatud avalikult,

vastava teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.03.2025.

Menetlusdokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks 21.03.2025. Kostja ei ole hagile

tähtaegselt (04.04.2025) ega ka käesolevani vastanud.

Kohtu põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus

hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

6. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2-24-123045

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

8. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja 17.07.2020

laenulepingu nr BL2062123. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et

kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.

9. Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev järelmaksuleping

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS

22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev

vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda

(VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet

järgida (VÕS § 403⁴ lg 1) ning VÕS §-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse

alused.

10. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata

vastaspoole vastuväidetest.

11. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb

05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes.

Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS § dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast

lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis,

kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C

147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida

võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande

korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus ka

ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline

kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma

õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude

väljatoomise kohustus võlausaldajal.

12. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS §

4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast

teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste

andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet,

arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni

kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija

2-24-123045

esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.

13. Hagiavalduse kohaselt on esialgne võlausaldaja kostja krediidivõime

hindamisel tuginenud kostja enda poolt sisestatud andmetele sissetulekute ja

kohustuste kohta ning Krediidiinfo andmebaasi tehtud päringutele maksevõime

hindamiseks. Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et esialgne võlausaldaja on

laenu väljastanud vastutustundetult. Kohus nõustub hageja hinnanguga. VÕS § 4034 lg

2 kohustab krediidiandjat arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel,

sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole esialgne

võlausaldaja astunud samme, et teha kindlaks kostja teisi varalisi kohustusi. Viimaseid

on võimalik kontrollida tarbijalt täiendava info, sh arvelduskonto väljavõtte, küsimise

teel. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

Hagiavalduses nähtuvalt ei ole kostjalt lisaks laenutaotluses toodud andmetele

täiendavaid andmeid sh arvelduskonto väljavõtet, küsitud. Kõike eeltoodut arvesse

võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses.

14. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud

tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks

tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.

Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.

15. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS

§ 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõude

aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli eelnevalt toodud intressimäär 0,0%.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel muutub kehtetuks poolte

kokkulepe intressimäära suuruse osas, kuid kehtima jääb kokkulepe selle kohta, kas

intress on fikseeritud või ajas muutuv. Hagiavalduse kohaselt on järelmaksulepingus

kokku lepitud fikseeritud intressimääras ning kuna järelmaksulepingu sõlmimise ajal

oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0,0%, intressivõlgnevus puudub ning hageja ka

ei nõua kostjalt intressi väljamõistmist.

2-24-123045

16. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles

öelnud. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja teinud esialgsele võlausaldajale lepinguliste

kohustuste täitmiseks makseid kogusummas 171,78 eurot. Arvestades kogu kostja

poolt tasutu maksegraafikujärgsete põhiosamaksete katteks, on kostja tasunud põhiosa

maksed täielikult kuni 05.04.2023 makseni ja 1,15 eurot 05.05.2023 põhiosa maksest.

Esialgne võlausaldaja on laenulepingu üles öelnud 29.10.2021.

17. VÕS § 416 lg 1 kohaselt on ülesütlemine kehtiv, kui

- tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega;

- tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa

tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse

leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist;

- ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

- ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.

18. Tuginedes hagiavalduses toodud faktilistele asjaoludele ei ole esialgne

võlausaldaja kostjaga sõlmitud lepingut kehtivalt üles öelnud, kuna ümberarvestuse

tulemusena ei olnud kostja esialgse krediidiandja poolt lepingu ülesütlemise ajal ühegi

osamaksega viivituses.

19. Hagiavaldusest nähtuvalt leppisid pooled 17.07.2020 laenulepingu sõlmimisel

kokku, et lepingu täitmise tähtpäev on 07.07.2025 ja seega on kostja poolt hagejale

võlgnetav summa sissenõutavaks muutunud 08.07.2025.

20. VÕS § 4034 lg 7 sätestatust tuleneb, et kostja ei võlgne hagejale muid tasusid

peale intressi. Laenulepingus kokku lepitud lepingutasu langeb samuti muude tasude

alla ning seda kostja eeltoodust tulenevalt hagejale ei võlgne. Lepingu alusel maksti

kostjale välja laen summas 500 eurot. Arvestades, et kostja on esialgsele võlausaldajale

teinud tagasimakseid summas 171,78 eurot, on kostjal tagastamata laenu põhiosa

summas 500-171,78=328,22 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

21. Hageja palub, et kostjalt mõistetaks välja viivis alates 05.06.2023 kuni hagi

esitamiseni ning arvutustes on võtnud aluseks, et kostja on enne hagi esitamist enda

kohustuste täitmisega viivituses kuni 31.10.2024. Hagi esitati kohtule 31.10.2024.

Kohus märgib, et hageja on hagi esitamiseks sissenõutava viivise arvestamisel teinud

arvutusvea ning nõuab kostjalt viivise väljamõistmist suuremas summas, kui see

hageja viivisenõude aluseks olevatele andmete tuginedes oleks. Hagiavalduse p 3.7

tabelis on hageja viivise arvestamisel märkinud, et 2023 juuni kuus oli kostja

tasumisega viivituses ajavahemikul 06.05.2023-30.06.2023, kuid on märkinud

viivituses oldud päevade koguarvuks 26 päeva asemel 56 päeva ning on järgnevalt

perioodi eest viivise arvestamisel samuti lasutanud arvutustest päevade arvu 56 päeva

ja perioodi viivise summaks on hageja saanud 5,29 eurot. Kuna perioodis 05.06.2023-

30.06.2023 on aga 26 päeva, on õigeks perioodi viivise summaks 2,45 eurot

(võlgnevus 328,22 eurot, periood 26 päeva ning viivise määr 10,5%). Samuti on hageja

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise arvestamisel ekslikult

arvestanud, et hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud ka hagi esitamise

päeva viivis. Arvestades hagis välja toodud hageja nõuet ja hagi esitamise aega sai

hageja hagis toodud asjaoludel nõuda hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise väljamõistmist kuni 30.10.2024, mitte 31.10.2024, nagu on hageja enda

arvestustes aluseks võtnud. Hagejal on õigus viivist nõuda ühe päeva võrra lühema

perioodi eest millele vastab 0,11 eurot (võlasumma 328,22 eurot, % aastas 12,25 ehk

protsent päevas 0,03347 eurot). Täiendavalt on hageja hagiavalduse p 3.7 perioodi

01.07.2024-31.10.2024 eest nõutava viivisesumma märkimisel teinud trükivea ning

2-24-123045

arvutustest tuleneva tegeliku summa 13,51 euro asemel on tabelisse märkinud ja

edasistes arvutustest kasutanud summat 13.55 eurot. Hageja hagi esitamiseni

sissenõutavaks muutunud viivisesumma suuruseks on eeltoodust tulenevalt mitte

hageja märgitud 59,10 eurot vaid 2,45+19,86+20,40+13,40 = 56,11 eurot.

22. Kuna lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, muutus hageja nõue kostja vastu

sissenõutavaks peale viimase lepingust tuleneva osamakse tasumise tähtpäeva

möödumist ehk 08.07.2025. Seega tuleb jätta rahuldamata hagi esitamiseni

sissenõutavaks muutunud viivise nõue ja hageja nõue mõista kostjalt välja viivis mis ei

olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud alates hagi esitamisest kuni

08.07.2025 (kaasa arvatud).

23. VÕS § 113 lg 1 lause 1 ütleb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja taotleb, et kostjalt

mõistetaks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

24. Põhivõlgnevus muutus kohtu poolt tuvastatud asjaoludel sissenõutavaks

08.07.2025, sellest kuupäevast alates on kostja võlgnevuse tasumisega viivituses ning

seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks viivis välja mõista alates 08.07.2025 kuni

võlgnevuse tasumiseni hageja poolt taotletud VÕS § VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

25. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset

menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

26. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb

kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma

väidete kohta tõendid.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3

sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

27. TsMS § 163 lõige 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

28. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

2-24-123045

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

29. Hageja on hagihinnaks märkinud 427,53 eurot. TsMS § 136 lg 1 kohaselt võib

kohus hagihinna määrata siis, kui leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele.

Kohus tegi kindlaks, et hageja on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist

arvestades teinud mitmeid vigu ja kasutanud hagihinna määramisel vale viivisenõude

summat. Kohus on käesoleva otsuse p 21 selgitanud, milline on tegelik hagiavalduses

hageja poolt nõutud enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise summa

(56,11 eurot) ja sellest tulenevalt on õige hagihind: 328,22 (põhivõlgnevus) + 56,11

(hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis)+ 40,21 (edasiulatuv viivis) =

424,54 eurot. Hageja on hoolimata eksimustest viivisenõude suuruse ja hagihinna

arvestamisel tasunud hagi esitamisel riigilõivu õiges määras.

30. Kohus rahuldas hagi põhinõude ulatuses ja edasiulatuva viivise nõude osaliselt.

Seega rahuldas kohus hagi u 85% ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud 85%

ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda.

31. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

32. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 140 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud

20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 139

ning § 4842 alusel ning nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.

33. Hageja põhjendatud menetluskulu on seega (140+20) 160 eurot. Hagi osalisest

rahuldamisest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista

85% hageja menetluskuludest ehk 136 eurot.

34. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud.

35. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus

menetlusosalistele kätte.

36. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

37. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel

toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole

kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või

viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada

isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas

osas sätestatud viisil.

38. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb

2-24-123045

kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

Kohtunik