1-25-615/38 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-25-615

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. august 2025. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Margot Nigol

Kriminaalasja number

1-25-615 (24278052322)

Kriminaalasi

Emmanuil Tanejevi süüdistuses KarS § 4231, KarS § 199 lg 2

p 7, 8, 9 järgi üldmenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva

Rood

Süüdistatav

EMMANUIL TANEJEV

Isikukood 39701152724; viibimiskoht: Tartu Vangla;

kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht:

XXX; karistatus: neli kehtivat kriminaalkaristust, viimati

karistatud

Tartu

Maakohtu

9. augusti 2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-3302; viis

kehtivat väärteokaristust; tõkend: 18. oktoobri 2024

määrusega vahistatud alates 17. oktoober 2024 ja 11.

detsembri 2024 määrusega pikendatud vahistamise tähtaega

kuni 17. veebruar 2025

Kaitsja

Vandeadvokaat Kalju Kutsar

Kohtuistungite toimumise aeg 13. veebruar, 13. mai, 19. mai, 20. mai, 21. mai, 12. juuni

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Emmanuil Tanejev KarS § 4231 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus)

kuud vangistust.

2. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu 9. augusti

2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-3302 mõistetud karistusega, mis oli 4 (neli) aastat

6 (kuus) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus

8 (kaheksa) kuud 5 (viis) päeva vangistust. Emmanuil Tanejevi kandmata karistus on

3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

3. Süüdi tunnistada Emmanuil Tanejev KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista

karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

4. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu 9. augusti 2024

otsusega kriminaalasjas 1-24-3302 mõistetud liitkaristusega, mis on 3 (kolm) aastat 9

(üheksa) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis mõista Emmanuil Tanejevile 6 (kuus) aastat 9 (üheksa) kuud 25

(kakskümmend viis) päeva vangistust.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja

hakata arvestama karistusaja algust alates Emmanuil Tanejevi kahtlustatavana

kinnipidamisest 17. oktoobril 2024.

6. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanute tsiviilhagid varalise

kahju nõudes täielikult ja mõista Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga

tekitatud kahju katteks:

6.1 MTÜ Tartu Üliõpilasküla kasuks 103,70 eurot, mis tuleb hüvitada kannatanu

arveldusarvele nr EE182200221028541977 (Swedbank AS);

6.2 A. U. kasuks 190 eurot, mis tuleb hüvitada kannatanu arveldusarvele nr XXX

(Swedbank AS);

6.3 M. M. kasuks 300 eurot, mis tuleb hüvitada kannatanu arveldusarvele nr XXX

(AS LHV Pank);

6.4 K-E. K. kasuks 200 eurot, mis tuleb hüvitada kannatanu arveldusarvele nr XXX

(Coop Pank AS);

6.5 A. N. kasuks 190 eurot, mis tuleb hüvitada kannatanu arveldusarvele nr XXX

(Swedbank AS);

6.6 E. K. kasuks 200 eurot, mis tuleb hüvitada kannatanu arveldusarvele nr XXX

(AS LHV Pank);

6.7 E. L. kasuks 190 eurot, mis tuleb hüvitada kannatanu arveldusarvele nr XXX

(Swedbank AS);

6.8 Tartu vald, Raadi alev, Kaupmehe tn 13 korteriühistu kasuks 827,46 eurot, mis

tuleb hüvitada kannatanu arveldusarvele nr EE221010220264425220 (AS SEB

Pank).

7. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Emmanuil Tanejevilt välja riigituludesse

menetluskuluna kaitsjatasu kohtueelses menetluses 673,44 eurot ja kohtumenetluses

2172,82 eurot, kokku 2846,26 eurot; DNA ekspertiiside kulust pool ehk 2170 eurot ja

sundraha 2215 eurot. Kokku on menetluskulud 7231,26 eurot (seitse tuhat kakssada

kolmkümmend üks eurot ja 26 senti).

8. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

(AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300

(Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99925700021718. Selgitusse tuleb märkida „1-25-615,

menetluskulud, Emmanuil Tanejev“.

9. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juures olevad DVD-plaadid

kriminaalasja materjalide juurde.

11. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Emmanuil Tanejevile musta värvi Calvin

Kleini kott, mis asub samuti Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoiuruumis.

12. KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel anda riigi omandisse sõrgkang (Politsei- ja

Piirivalveametile kasutamiseks) ja musta värvi Nike kilejope, musta värvi Calvin Kleini

kapuutsiga pusa, musta-hallivärvi Nike dressipüksid (viia taaskasutuskeskusesse).

13. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada keldriboksi nr 16 ja nr 24 lukuvastused, mis

asuvad Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoiuruumis.

14. Emmanuil Tanejevile kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

15. KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 alusel teavitada kannatanuid S. P., M.

M. ja S. L. V. kui Emmanuil Tanejev vahi alt vabastatakse ning S. P., M. M. ja lisaks K.

K. Emmanuil Tanejevi ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest või

kinnipidamisasutusest põgenemisest.

16. Kaitsja taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

Emmanuil Tanejevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

süstemaatilisi vargusi, tungis ajavahemikul 14.-15. oktoober 2024, grupis koos S. S., sisse

uste lahti murdmise teel Tartus, Kummeli XXX asuvasse korterimaja keldrikorrusele ja

keldriboksidesse ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära:

• M. V. kuuluva Makita akulööktrelli koos laadijaga väärtusega 350 eurot ja Makita laadija

koos akuga väärtusega 100 eurot;

• K. M. kuuluva ressiiveri Sony STR-DH100 väärtusega 100 eurot;

• S. P. kuuluvad Makita akutrell DF347D koos kahe aku ja laadijaga, Makita tikksae JV143D,

Makita puuri otsikud kõik kokku komplektis koguväärtusega 155 eurot ning puuride

komplekti väärtusega 10 eurot;

• A. U. kuuluvad Makita tööriistakast Combokit koos kahe akutrelli, kahe aku ja laadijaga

koguväärtusega 563,90 eurot, seinalihvija Mirka Leros väärtusega 800 eurot, Makita

akuketassaag väärtusega 250 eurot, Makita aku väärtusega 60 eurot, Makita juhtmevabakõlar

väärtusega 144 eurot, Makita trell-kruvikeerajaga koos kahe akuga koguväärtusega 151

eurot;

• S. L. V. kuuluva sülearvuti Lenovo Thinkpad väärtuses 100 eurot;

• K. R. kuuluva elektriline tõukeratas Navee Electric Scooter N40 väärtusega 469,90 eurot;

• M. M. kuuluva elektriline tõukeratas GPad Joyride koos laadijaga koguväärtusega 599

eurot, naiste parka väärtusega 180 eurot, AEG akutrelli koos kahe aku ja akulaadijaga

väärtusega 174 eurot.

Samas murdis sisse K. K. ja M. K. keldriboksidesse lõhkudes uksehaagi aga ei leidnud

midagi huvipakkuvat, mida omastada. Samuti üritas võõra vara ebaseadusliku omastamise

eesmärgil sisse murda M. K. keldriboksi lõhkudes uksehaagi, kuid tabalukk takistas

sissepääsu.

Ajavahemikul 16.-17. oktoober 2024 grupis koos S. S. tungis sisse uste lahti murdmise teel

Tartus, Mõisavahe XXX kortermaja keldrikorrusele ja keldriboksidesse ning võttis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära boksist nr 16 K.-E. K. kuuluva elektrilise

jalgratta Oolter Torm S väärtusega 799,99 eurot ja jalgratta luku väärtusega 62 eurot ning

boksist nr 24 R. L. kuuluva elektritõukeratta Gpad Joy Eco koos laadijaga koguväärtusega

499,99 eurot.

Samuti üritas sisse murda A. N. kuuluvasse boksi nr 13 painutades uksepiita ja üritades lukku

katki teha ning E. K. kuuluvasse boksi nr 20 üritades lukku katki teha, kuid sisse pääseda ei

õnnestunud.

15. oktoobril 2024 kella 01.15 paiku grupis koos S. S. tungis sisse uste lahti murdmise teel

Tartus Jaama tn XXX kortermajja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja

seejärel üritas sisse tungida keldriruumidesse, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata süüdlase tahtest

olenemata põhjusel, kuna ust ei õnnestunud avada.

16.oktoobril 2024 kella 01.00 paiku grupis koos S. S. tungis uste lahti murdmise teel sisse

Tartus Narva mnt XXX asuvasse MTÜ Tartu Üliõpilasküla rattaruumi ning võttis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E. L. kuuluva lukustatud jalgratta Scott

Aspect 980 väärtusega 300 eurot.

16. oktoobril 2024 kella 05.00 paiku grupis koos S. S. tungis sisse uste lahtimurdmise teel

Tartus Kaupmehe tn XXX asuvasse kortermajja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil. Seejärel üritas sisse tungida keldriruumidesse, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata

süüdlase tahtest olenemata põhjusel, kuna ust ei õnnestunud avada.

Sellega pani Emmanuil Tanejev süüdistuse kohaselt toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil süstemaatiliselt grupi poolt ja sissetungimisega.

Samuti süüdistatakse teda selles, et tema isikuna, keda on karistatud KarS § 4231 järgi Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja 9. augusti 2024 otsusega (kuriteod 18. oktoober 2023 ja 8.

detsember 2023), juhtis 21. detsembril 2023 kella 16.00 paiku Tartus Kalda tee 32B juures

mootorsõidukit Audi A6 reg nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust. Emmanuil Tanejev rikkus Liiklusseaduse § 90 lg 1 sätteid, mille kohaselt

mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sellega pani Emmanuil Tanejev süüdistuse kohaselt toime KarS 4231 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud

süstemaatiliselt.

II Kohtu seisukoht

1. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlused, kaitsja

ja prokuröri seisukohad, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel

kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis, leiab, et süüdistatava süü talle

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud.

2. Kohus tuvastab esmalt faktilised asjaolud ja annab neile õigusliku hinnangu. Seejärel

mõistab kohus Emmanuil Tanejevile karistuse. Viimaks võtab kohus seisukoha tsiviilhagide,

menetluskulude ja asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete ja tõkendi kohta ning lõpuks

kaitsja taotluse osas süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.

Emmanuil Tanejevi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

3. Emmanuil Tanejevile heidetakse esmalt ette seda, et ta tungis ajavahemikul 14.-15.

oktoober 2024, grupis koos S. S., sisse uste lahti murdmise teel Tartus Kummeli XXX asuva

korterimaja keldrikorrusele ja keldriboksidesse ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ära: 1) M. V. kuuluva Makita akulööktrelli koos laadijaga väärtusega

350 eurot ja Makita laadija koos akuga väärtusega 100 eurot; 2) K. M. kuuluva ressiiveri Sony

STR-DH100 väärtusega 100 eurot; 3) S. P. kuuluvad Makita akutrell DF347D koos kahe aku

ja laadijaga, Makita tikksae JV143D, Makita puuri otsikud kõik kokku komplektis

koguväärtusega 155 eurot ning puuride komplekti väärtusega 10 eurot; 4) A. U. kuuluvad

Makita tööriistakasti Combokit koos kahe akutrelli, kahe aku ja laadijaga koguväärtusega

563,90 eurot, seinalihvija Mirka Leros väärtusega 800 eurot, Makita akuketassae väärtusega

250 eurot, Makita aku väärtusega 60 eurot, Makita juhtmevabakõlari väärtusega 144 eurot,

Makita trell-kruvikeeraja koos kahe akuga koguväärtusega 151 eurot; 5) S. L. V. kuuluva

sülearvuti Lenovo Thinkpad väärtuses 100 eurot; 5) K. R. kuuluva elektrilise tõukeratta

Navee Electric Scooter N40 väärtusega 469,90 eurot; 6) M. M. kuuluva elektrilise tõukeratta

GPad Joyride koos laadijaga koguväärtusega 599 eurot, naiste parka väärtusega 180 eurot,

AEG akutrelli koos kahe aku ja akulaadijaga väärtusega 174 eurot. Samas murdis Emmanuil

Tanejev süüdistuse kohaselt sisse K. K. ja M. K. keldriboksidesse lõhkudes uksehaagi, aga ta

ei leidnud midagi huvipakkuvat, mida ära võtta. Samuti üritas võõra vara ebaseadusliku

omastamise eesmärgil sisse murda M. K. keldriboksi lõhkudes uksehaagi, kuid tabalukk

takistas sissepääsu.

3.1 14.–15. oktoobril 2024 Tartus Kummeli XXX kortermaja keldriboksidese sissetungimise

järgset sündmuskoha olustikku ja sealt leitud jälgi kirjeldab sündmuskoha vaatlusprotokoll.

Sündmuskoha vaatlus viidi läbi 15. oktoobril 2024 ja sellele lisatud fotod ja kommentaarid

selgitavad väga täpselt, kuidas 0-korrusel asuvate keldribokside (panipaikade) ja

tehnoruumide juurde pääseb ja kuidas keldriboksid paiknevad. Samuti on pildistatud nende

sisu (II kd lk 1-20).

3.2 Sündmuskohalt võeti hulga DNA proove. Koostatud on 18. oktoobril 2024 DNA

ekspertiisimäärus, mille eesmärgiks on teha kindlaks, kas leitud DNA langeb kokku

süüdistatava Emmanuil Tanejevi, S. S. või mõne teise Riiklikus DNA registris eelnevalt

talletatud DNA-ga (II kd lk 22-23). Ekspertiisiakt 4. novembrist 2024 nr 24E-GE00972-01

tõendab, et nii Emmanuil Tanejevi kui S. S. DNA on esinenud sündmuskohalt leitud

proovides, s.o nii sündmuskohalt leitud klaaspudelil kui keldriboksi rippluku kinnituselt (II kd

lk 24-26). 14. jaanuaril 2025 on tehtud täiendav ekpertiisimäärus ja 15. jaanuaril 2025 esitatud

ekspertiisiakt nr 25E-GE00039-01 (II kd lk 29-33p), mis samuti tõendab nii süüdistatava kui

S. S. DNA esinemist sündmuskohalt võetud proovis.

3.3 Isikulistest tõenditest küsitleti kohtuistungitel kannatanuid M. V., M. K. ja K. R.

3.4 Kannatanu M. V. selgitas 20. mail 2025 kohtuistungil, et tema on Tartus Kummeli XXX

asuva korteri omanik. Ta selgitas, kus asuvad kortermaja keldriboksid ja kuidas neisse pääseb.

Kõik keldriboksid asuvad ühes ruumis. Selgus, et keldribokside juurde viiv rauduks on

lukustatud. Tema keldriboks oli samuti lukustatud ja tabalukk oli ukse ees. Vargusest sai M.

V. teada 15. oktoobril kell 8.40 Facebooki grupist kortermaja elanikele. Vargus oli toimunud

õhtul ja hommikul liikus info, et on sisse murtud. Kannatanu selgitas, mida ta nägi kui läks

oma keldriboksi juurde- seal oli jälgi rüüstamisest, ära oli võetud elektritööriistu, uks oli

lõhutud ja maas olid alkoholipudelid. Kannatanu ei teadnud, kuidas sisse murti, kuid ta

eeldab, et seda tehti abivahendiga, võimalik, et sõrgkangiga. Sisse murti kõigisse

keldriboksidesse. Temalt võeti ära konkreetsemalt tööriistakohvris olevad elektritööriistad-

Makita akulööktrell koos akudega ja laadijaga, mille hinnanguline väärtus oli 350 eurot.

Lisaks oli võetud veel suurema amprilise võimekusega Makita laadija väärtusega 100 eurot.

Kahjunõuet ta ei esitanud, kuna sai enamiku varastatud asjadest tagasi. Lõhutud ust oli

võimalik ise parandada (I kd 72-74).

3.5 Kannatanu K. R. selgitas 19. mai 2025 kohtuistungil, et tema üürib kortermajas Tartus

Kummeli XXX korterit M. K.. K. R. selgitas samuti, et 15. oktoobril 2024 murti sisse

kõikidesse keldriboksidesse. Kannatanu selgitas, et kortermaja keldriboksid ei ole numbritega

tähistatud, iga elanik teab, milline temale kuulub. Keldribokside ala on metalluksega

lukustatud, samuti oli lukustatud tabalukuga tema kasutuses olev keldriboks. Lukustus, mis

kruvidega seinte külge on kinnitatud, oli seintest lahti kangutatud. Tabalukud olid kõigil

terved, aga metallosad, mis on seina ja ukse külge kinnitatud, need olid seintest kruvidega

väljas. Paar päeva enne seda olid kõik korras. Selleks on tema hinnangul tarvis eraldi

abivahendit, tugevat kangi, sest niisama need lahti ei tule. K. R. kirjeldas, mida ta nägi kui

pärast sissemurdmist keldribokside juurde läks- asjad olid laiali kogu keldibokside ala

ulatuses. Temale kuuluva keldriboksi juures oli üks tema kahest tõukerattast. Teine

tõukeratas, mille mark Navee N40 ja väärtus ca 500 eurot, oli varastatud. Kõikide

keldribokside uksed olid lahti kangutatud. Tõukeratast ei ole ta tagasi saanud, kuid hagi ei

esita, kuna kodukindlustus korvas kahju. Lõhutud ukse parandamise korraldas korteri omanik

(I kd lk 60-61p).

3.6 Kannatanu M. K. selgitas 19. mai 2025 kohtuistungil, et tema on Tartus Kummel tn XXX

korteri omanik ja korteris elab üürnik K. R.. Sündmus, millega seoses teda tunnistama on

kutsutud, toimus 15. oktoobri 2024. Sündmusest kuulis ta majahaldurilt ja siis suhtles

üürnikuga. Üürnik saatis talle keldriboksi olukorrast pildid. Näha oli, et rauddetail, millega ust

suletakse, oli muljutud. Ukseramp oli välja rebitud, lukuaas oli ka välja rebitud. Tema

hinnangul on selleks tarvis palju jõudu ja võimsat kangi, mis ukse vahele ajada. Ta kinnitas

samuti, et panipaigad ei ole nummerdatud. Nii majja kui keldrisse pääseb läbi tugevate

rauduste. Panipaiga juurde saamiseks tuleb kõigepealt välisuksest sisse saada. Selle

lõhkumise kohta tal infot ei ole, keldriukse oli keegi ilmselt lahti jätnud, kuna seal

lõhkumisjälgi ei olnud. K. R. varastati elektritõukeratas. Korteriühistu korraldas keldribokside

korda tegemise (I kd 64p-65p).

3.7 Kohus tegi pärast kannatanute M. K., K. R. ja M. V. ülekuulamist ettepaneku avaldada

ülejäänud kannatanute kohtueelsel menetlusel antud ütlused, millega kõik kohtusse kutsutud

osapooled nõustusid. Kuigi kannatanute eisukoht ei ole oluline, kinnitasid nad siiski kohtule,

et nad ei soovi kohtus ütluseid anda ning jäävad kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde (I

kd lk 74).

3.8 Nii uuris kohus lisaks eelnevale dokumentaalsete tõenditena kannatanute S. P. (III kd lk

50-61), A. U. (III kd lk 62-76), S. L. V. (III kd lk 77-94), M. M. (III kd lk 96-106), K. M. (III

kd lk 111-122), K. K. (III kd lk 123-132), M. K. (III kd lk 133-141) ja K. T. (II kd lk 36)

vahetult pärast sissetungimisest teadasaamist esitatud süüteoteated, millest selgub sündmuse

aeg, koht ja kirjeldus, samuti tekitatud kahju. Nimetatud kannatanute ülekuulamise

protokollides antud ütlused sissemurdmise aja, koha ja sündmuskoha olustikku kohta on

ühetaolised. Lisaks on kannatanud kirjeldanud nendelt ära võetud esemeid ja nende väärtust

ning ka seda, millised varastatud asjad nad on tänaseks tagasi saanud või millises ulatuses on

neile tekitatud kahju hüvitatud. Ütluste juurde on esitatud kviitungeid, arveid ja pilte, mis

tõendavad kannatanutele konkreetse eseme kuuluvust ja samuti nende esemete väärtust.

3.9 Lisaks eelnevale on dokumentaalsete tõenditena hulga üleandmise ja vastuvõtmise akte,

millega kannatanud on tõendanud seda, et nad on politseist tagasi saanud nendelt varastatud

esemed. Üleandmise-vastuvõtmise akt 6. detsembrist 2024 kinnitab, et S. P. on saanud kätte

talle kuuluvad Makita akutrelli numbriga DF347D koos kahe akuga ja akulaadijaga, Makita

tikksae numbriga JV143D ja Makita otsikute komplekti numbriga D-34936 (II kd lk 41).

Üleandmise-vastuvõtmise akt 6. detsembrist 2024 kinnitab, et A. U. on saanud kätte temale

kuuluvad esemed- Makita ketassaag numbriga DHS860 ja Makita aku, mille külje peal on kiri

„kodumaja“ (II kd lk 42). Üleandmise-vastuvõtmise akt 6. detsembrist 2024 kinnitab K. M. V.

kannatanule S. L. V. kuuluva eseme üle andmist (III kd lk 95). Üleandmise-vastuvõtmise akt

7. detsembrist 2024 tõendab, et M. M. on saanud kätte temalt varastatud AEG akutrelli koos

akulaadija ja kahe akuga (III kd lk 107). Üleandmise-vastuvõtmise akt 7. detsembrist 2024

tõendab, et K. M. on saanud kätte talle kuuluva Sony ressiiveri numbriga STR-DG520 (II kd

lk 40). Üleandmise-vastuvõtmise akt 6. detsembrist 2024 kinnitab, et M. V. on saanud kätte

talle kuuluvad Makita akulööktrelli ja Makita akulaadija koos Makita akuga (II kd lk 39).

4. Emmanuil Tanejevile heidetakse ette ka seda, et tema tungis ajavahemikul 16.-17. oktoober

2024 grupis koos S. S. uste lahti murdmise teel sisse Tartus Mõisavahe tn XXX asuva

kortermaja keldrikorrusele ja keldriboksidesse ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ära boksist nr 16 K.-E. K. kuuluva elektrilise jalgratta Oolter Torm S

väärtusega 799,99 eurot ja jalgratta luku väärtusega 62 eurot ning boksist nr 24 R. L. kuuluva

elektritõukeratta Gpad Joy Eco koos laadijaga koguväärtusega 499,99 eurot. Samuti üritas

sisse murda A. N. kuuluvasse boksi nr 13 painutades uksepiita ja üritades lukku katki teha

ning E. K. kuuluvasse boksi nr 20 üritades lukku katki teha, kuid sisse pääseda ei õnnestunud.

4.1 Eelpool kirjeldatud süüteosündmuse raames on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll

koos fotodega, millega tõendatakse sündmuskoha olustikku, sh kus paiknevad keldriboksid ja

kuidas nende juurde pääseb ja sealt leitud jälgi (II kd lk 109-129).

4.2 Sündmuskohalt võeti kaasa seitse pakendit DNA proovidega. 22. oktoobril 2024 koostati

ekspertiisimäärus eesmärgiga tuvastada, kas ekspertiisiasutuse käsutusse antud proovidest

määratletud DNA profiilidel on kokkulangevus S. S. ja Emmanuil Tanejevi talletatud DNA

profiiliga või Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga. 5. novembri 2024

ekspertiisiakti nr 24E-GE00979-01 kohaselt ei tuvastatud, et proovides sisalduv DNA langeks

kokku Emmanuil Tanejevi või T. S. (II kd lk 131-136).

4.3 Isikulistest tõenditest kutsuti kohtusse kannatanud K.-E. K., E. K. ja R. L.

4.4 Kannatanu K.-E. K. selgitas kohtuistungil 19. mail 2025, et temale kuulub Tartus

Mõisavahe XXX asuva korter koos selle juurde kuuluva keldriboksiga. Kannantanu selgitas,

kus maja asub, kuidas see paikneb seoses kergliiklus- ja sõiduteedega ja mismoodi maja

juurde pääseb. Keldriboksi sissemurdmisest sai tema teada 17. oktoobril 2024 kell 11.55, kui

üks majaelanikest postitas maja Facebooki gruppi pildi, kus oli näha lahtiseid panipaiga uksi.

Kannatanu selgitas, et kõik panipaigad on tähistatud numbriga, tema oma nr XXX. Panipaik

oli lukustatud ja sinna oli sisse saadud nii, et uksepiit ja uks olid kahjustatud, ukseleng, kus on

ukse südamik, oli katki murtud. Ta arvab, et käega sellist vigastust ei tekita. Kui ta panipaika

paar päeva enne sündmust külastas, siis oli tema elektriline maanteeratas Oolter Torm S

väärtusega 799 eurot ja rattalukk väärtusega 63-64 eurot seal olemas. Ratta sai ta tagasi

politseist, kuid see oli tugevasti kahjustatud. Rattale tekitataud kahju ja panipaiga ukse

parandamise kulu hüvitas talle kodukindlustus. Tema tasuda oli omavastutus 200 eurot, mille

osas on esitatud tsiviilhagi (I kd lk 61p-63).

4.5 Kannatanu E. K. ütlused kohtuistungil 19. mail 2025 kinnitavad, et tema elukohaks olnud

korteri juurde kuuluvasse panipaika märgiga PP20 kortermajas aadressil Mõisavahe XXX

Tartus murti sisse 17. oktoobril 2024 ja sellega tekitati talle varalist kahju. Sissemurdmisest

sai ta teada elanike Facebooki grupi kaudu. Keldribokside juurde viib metalluks, mis oli

jäänud lukku panemata. Kannatanu kirjeldas, mida ta nägi kui oma panipaika kontrollima läks

- uks oli saanud kahjustada käepideme kõrgusel lukukeele läheduses, täpsemalt oli ukseleht

saanud muljuda. Lisaks oli lukusüsteemi konstruktsioon, kuhu ukse sulgudes keel riivistub,

muljuda saanud. Lukukeele süsteem raami ja ukse küljes olid metallist osad ja need metallist

osad olid kõverad. Oli kasutatud sellist jõudu, mida kätega ei ole võimalik tekitada. Panipaiga

juures käis ta enda sõnul 2–3 päeva varem. Kannatanu kirjeldas, kuidas on võimalik

kortermajja pääseda. Metallukse, mis viib keldribokside juurde, peab iga elanik ise lukustama,

kui ta külastab oma panipaika. Üks aktiivne elanik nende majast käis mitu korda päevas ust

kontrollimas, et panipaika viivad metalluksed oleksid lukus ja andis teada, kui ei olnud. Seda

juhtus väga tihti, et ei olnud lukus. Sama elanik teatas, et 17. oktoobri 2024 hommikul oli jälle

uks lahti jäetud. Ta nägi, et mitme keldriboksi uksed olid praokil, näha oli jälgi

sissemurdmisest. Tema kahju seisneb ukse parandamises. Kodukindlustusele tasus ta

kahjujuhtumi omavastutuse 200 eurot ja selles summas on ka tsiviilhagi (I kd lk 63-64).

4.6 Kannatanu K.-E. K. ja E. K. ütlustega haakuvad ka R. L. 19. mail 2025 antud ütlused, kus

ta kinnitab, et tema Mõisavahe XXX Tartu linnas asuva korteri XXX panipaika murti sisse

15. oktoobril 2024. Ta selgitas samuti, kus ja kuidas kortermaja paikneb võrreldes sõiduteede

ja teiste kortermajadega, mitu ust majal on ja kuidas panipaikade juurde pääseb. Panipaigad

jagunevad kahte osasse. Tema panipaik on teises osas. Seal on metalluks ees ja sealt edasi on

juba erinevate korterite panipaigad. Metalluks on lukus, tuleb elanikel ise lukustada iga kord.

Murdmisjärgi sellel ei olnud. Välisuksed on iselukustuvad. Sinna saab sisse kas võtmega või

magnetvõtmega või pinkoodiga, on võimalik ka läbi fonotelefoni avada see uks. Välisuksel

samuti sissemurdmisjälgi ei olnud. Kui ta koos politseiga panipaikade juurde läks, siis nägi, et

neisse on sisse murtud. Tema panipaiga uksest oli tükk välja murdunud ja oli välja tõmmatud

ukse lukuvastus. Oma panipaigas hoidis ta kahte rula, vana jalgratast, elektritõukeratast.

Elektritõukeratast GPad Joyride Eco, mille ta soetas aastal 2021 hinnaga 549 eurot ja lukku,

millega ta elektritõukeratast kinnitab ning laadijat enam ei olnud. Tõukeratta ostuhind täna

oleks 499 eurot. Selleks, et taastada panipaiga uks olukord enne sissemurdmist, oleks

täielikult vaja ära vahetada ukseleht ja ukselengid, aga tema kindlustus ei soostunud seda

vahetama ja siis ta ei pidanud seda mõistlikuks ja parandas ust ise. Tõukeratta sai politseilt

tagasi (I kd 65p-67, II kd 139).

4.7 Prokuröri taotlusel võttis kohus KrMS § 296 lg 1 ja 2911 alusel vastu kannatanu A. N.

süüteoteate koos fotodega lõhutud uksest, kannatanu ülekuulamise 28. oktoobril 2024

protokolli, Vennad Ehitus arved ja Swedbanki kodukindlustuse poliisi. Kannatanu ütluste

kohaselt kuulub tunnistajale korter Tartus Mõisavahe tn XXX ja selle juurde panipaik

number XXX. 16. oktoobri 2024 kella 21.00 ja 17. oktoobri 2024 kella 12.00 vahel murti

sisse kortermaja panipaikadesse, mis asuvad maja esimesel korrusel. Tema elukaaslane käis

16. oktoobril 2024 enne kella 21.00 panipaigas ja siis oli kõik korras. Elukaaslane lukustas

panipaiga ukse ja panipaiga juurde viiva ukse. Sissemurdmisest sai teada Facebooki grupi

kaudu. Kui ta õhtul panipaika vaatama läks, siis oli panipaiga uksepiit ära muljutud ning

püütud oli lukku katki teha. Uksel oli kahjustada saanud metallist osa, kuhu ukselukk sisse

käib. Uks ise läks kinni ning ka võtmega sai keerata ust kinni. Midagi kaasa ei olnud võetud

(III kd lk 142-153).

4.8 Dokumentaalsete tõenditena uuriti kohtus arveid jt dokumente, mis kinnitavad

kannatanutelt ära võetud esemete väärtust ja vargusega tekitatud muud kahju ning tekitatud

kahju kõrvaldamiseks tehtud kulutusi (II kd lk 169-184, III kd 18-23, III kd lk 29).

4.9 Üleandmise-vastuvõtmise akt 9. detsembrist 2014 tõendab, et K.-E. K. on saanud tagasi

talle kuuluva valget värvi elektrilise jalgratta Oolter Torm S (III kd lk 28). Üleandmise-

vastuvõtmise akt 7. detsembrist 2024 tõendab R. L. kuuluva elektrilise tõukeratta Gpad

JoyrdeEco koos musta värvi koodilukuga kättesaamist (III kd lk 31). Leiu akt tõendab

kannatanult varastatud eseme leidmist ja hoiule võtmise akt esemete hoiule võtmist.

5. Emmanuil Tanejevile heidetakse ette seda, et 15. oktoobril 2024 kella 01.15 paiku grupis

koos S. S. tungis ta sisse uste lahti murdmise teel Tartus Jaama tn XXX kortermajja võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja seejärel üritas sisse tungida

keldriruumidesse, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata süüdlase tahtest olenemata põhjusel, kuna

ust ei õnnestunud avada.

5.1 Kannatanu Jaama 10a juhatuse liige K. V. (II kd lk 43) andis kohtuistungil ütlusi seoses

korteriühistusse toimunud sissemurdmiskatsega 15. oktoobri 2024 öösel kella 01.15 paiku.

Sissemurdmiskatse avastas hommikul tema abikaasa tööle minnes. Ta saatis pildi, mis sai

kaasa kuriteoavaldusega. Pärast käis ka ise murdmisjälgi vaatamas. Kahjustused ukselukustus

mehhanismi piirkonnas on ilmselt kangiga tekitatud. Sissetungijaid oli kaks. Sündmusest on

videosalvestised. Videosalvestise põhjal saadi sisse välisuksest ja liiguti kohe trepist alla

garaaži keldriukse juurde. See on ühine uks, mis viib garaažiruumi ja keldriruumidesse. Uksel

ei ole mingeid silte ega viiteid. Aru otseselt saada ei ole, mis uks see võiks olla, aga võid

eeldada, sest see on maa all null korrusel. Alumine uks oli ka lukustatud. Sellel olid

murdmisjäljed. Välisuksest tuldi kiiresti läbi, sellel murdmisjälgi pole, aga ometi sisse saadi.

Välisuks oli öösel lukus, see on automaatselt lukustuv uks. Sissetungijad olid meesterahvad,

seda saab kindlalt väita. Vanust on raske hinnata, aga umbes 20-40 vahel. Sisse püüti murda

kangiga, seda on videopildist näha. Videost on näha, kuidas isik jookseb alla, tal on käes

kang. Ka välisukse murdmisel ühe liigutuse tegemisel on näha mingi kangi taoline ese,

millega sinna sisse püüti saada. Keldri ja garaažiruumi uksel on muukimisjäljed, see oli ainus

kahju. Ühistu jaoks väärtuses kuskil 200 eurot, sest see on kindlustuse omavastutuse osa.

Kindlustuse protsessi läbiviimine jäi soiku. Me ei andnud seda käiku, see uks on senimaani

sellises olukorras seal ees, sest jäljed ei ole väga suured ja keegi sellega ei tegele.

Hagiavaldust esitatud ei ole (I kd lk 29-30).

5.2 Sissemurdmise kohta on kortermaja turvakaamerate salvestised, mis on asitõendina

vaadeldud

14. novembril

2024.

Salvestiselt

NVR_ch1_main_

20241015003130_20241015003210 on näha, kuidas kell 00:31:31 tulevad ukse juurde kaks

meesterahvast. Üks isik on üleni tumedates riietes ja kott üleõla ning teisel isikul on tumedad

üleriided ja heledad püksid. Heledates pükstes isik kangutab kortermaja välisust samal ajal

midagi ukse vahele pistes. Kell 00:31:38 tuleb välisuks lahti ja isikud sisenevad koridori.

Koridori tuli läheb põlema ja isikud jooksevad trepist alla. Videosalvestiselt on näha, et

heledate pükstega isikul on seljas Nike märgiga jope, peas must müts ja näo ees sinise-valge

puhv. Üleni mustas isikul on kapuuts peas, mille alt paistab välja heledat värvi nokamüts.

Teiselt salvestiselt NVR_ch1_main_20241015003210_20241015003224 on näha, kuidas

väliukse peegeldusest paistab, et isikud kangutavad midagi. Salvestiselt

NVR_ch1_main_20241015003224_20241015003303 on näha, kuidas kell 00:32:29 lahkuvad

isikud väliukse kaudu kortermajast (II kd 141-144).

6. Emmanuil Tanejevile heidetakse ette sedagi, et 16. oktoobril 2024 kella 01.00 paiku grupis

koos S. S. tungis ta uste lahti murdmise teel sisse Tartus Narva mnt 89 asuvasse MTÜ Tartu

Üliõpilasküla rattaruumi ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära

E. L. kuuluva lukustatud jalgratta Scott Aspect 980 väärtusega 300 eurot.

6.1 MTÜ Tartu Üliõpilasküla rattaruumi sissetungimise fakt on tõendatud MTÜ Tartu

Üliõpilasküla seadusliku esindaja kannatanu G. L. ütlustega. Kohtuistungil selgitas kannatanu

esindaja, et MTÜ Tartu Üliõpilasküla on kohtule esitanud hagi seoses üliõpilaskülale kahju

tekitamisega 16. oktoobril 2024 pärast südaööd. Sisse murti Narva mnt 89 rattaruumi.

Sissemurdmisega lõhuti ukseplaat ja lukk. Kokku oli kahju 103,70 eurot. Üliõpilasküla

juhatuse liige U. P. (III kd lk 36) esitas hagiavalduse (I kd 68p-69). Hagi tõendamiseks on

esitatud Asluk OÜ arve 11. novembrist 2024 rattaruumi välisukse lukutööde maksumuse

kohta summas 225,70 eurot (III kd lk 39).

6.2 Sissetungimist ja jalgratta vargust on tõendatud ka videofailidega Tartu linnas Narva mnt

89 asuva üliõpilaselamu turvakaamerate videosalvestistest ajavahemikul 11.-18. oktoober

2024. Kokku on 5 videofaili ja neid on vaadeldud ja koostatud 5. novembril 2024 asitõendi

vaatlusprotokoll (II kd 149-164). Vaatlusprotokollis on väga detailselt kirjeldatud

videosalvestistel nähtut, nii rattaruumi sisse tunginud isikute välimust kui tegevust. 16.

oktoobril 2024 kella 00.53 paiku sisenevad kaks noormeest üliõpilasküla rattaruumi,

kangutavad sõrgkangiga ust, murtakse sõrgkangi abil sisse ja valitakse välja jalgratas. Videol

on näha, et seal on väga palju jalgrattaid ja isikud liiguvad seal ruumis ringi ja otsivad sobivat

jalgratast. Üks noormeestest lõhub rattaluku ja väljub rattaga. Video lõpeb, kui turvakaamera

vaatevälja ilmuvad kaks noormeest, kes sõidavad jalgratastega sealt minema.

6.3 Üks ratastest, millega noormehed rattaruumist lahkusid, kuulus E. L. ja oli tema poja

kasutuses. Tegemist oli jalgratta Scott Aspect 980, mis osteti 9. mail 2020. Esitatud on samast

kuupäevast Lõunakeskuse Hawaii kviitung-arve summas 465 eurot, mis tõendab ratta 20

aspect 980 M Scott ostu (III kd lk 32). E. L. on esitanud rattast fotod (III kd lk 33-35).

Jalgratas varastati ühiselamust ratta hoiuruumist Narva mnt 89 ajavahemikus 11.-18. oktoober

2024. Laps kirjutas talle ratta vargusest 18. oktoobril 2024 enne kella 17.00 Messengeris.

Ratta väärtus on kannatanu hinnangul 300 eurot ja luku väärtus 50 eurot. Tsiviilhagi on

esitatud summas 190 eurot, kuna ratas oli kindlustatud ja kindlustus hüvitab osa kahjust (I kd

67-68).

7. Emmanuil Tanejevit süüdistatakse viimaks ka 16. oktoobril 2024 kella 05.00 paiku grupis

koos S. S. uste lahtimurdmise teel Tartus Kaupmehe tn 13 asuvasse kortermajja sisse

tungimises võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seejärel üritas ta sisse

tungida keldriruumidesse, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata süüdlase tahtest olenemata

põhjusel, kuna ust ei õnnestunud avada.

7.1 K. N. korteriühistu Kaupmehe 13 esindajana (II kd lk 44) selgitas kohtuistungil, et

sissemurdmine leidis temale teadaolevalt aset 16. oktoobril 2024. Kahju said korterelamu

uksed. Kannatanu selgitas, kuidas kortermajja Raadi alev Kaupmehe 13 sisse pääseb. Majal

on kaks peaust – peauks, tambur ja siseuks ning üks keldriuks. Maja on ristküliku kujuline,

kitsama külje pealt on peasissekäik, laiema külje pealt maja eest on keldri sissekäik. Läbi

keldri saab ka esimesele korrusele korterite juurde. Sisse püüti murda peauksest. Seal läheb

järjest kaks peaust. Sealt on ilmselt sisse murtud, sest seal olid murdmisjäljed. Vargad

pääsesid peauksest sisse ja läksid keldrisse ja toimetasid seal. Näha oli, et mingi kangilaadse

esemega on sisse proovitud saada, seal oli muljumisjäljed, värv oli maas, ukse tihendid olid

katki. Uksed olid enne seda lukustatud, need lähevad automaatselt lukku. Keldrisse

pääsemiseks välisuksest on üks uks. Siseuksi on kaks. Siseuksed on lahti, neid ei lõhutud.

Kahju, mis uste lõhkumistega tekitati oli vastavalt hinnapakkumistele ca 800–900 eurot.

Kahjunõue koosneb esmasest lukkude ülevaatusest/hooldusest, lukusüsteemi vahetusest, uste

hooldusest/parandusest. Tööde hinnapakkumised esitas politseile koos hagiavaldusega

summas 827,46 eurot (I kd lk 30p-32). Hinnapakkumised, võetud Lukupood OÜ-lt, Aardla

Lukuproff OÜ-lt, Fox Invest OÜ-lt on ka kriminaaltoimikus (II kd lk 45-47). Doordec OÜ on

esitanud arve metalluste hoolduse ja remondi eest summas 298,90 eurot (II kd lk 48).

7.2 Tunnistajana andis kohtuistungil 21. mail 2025 ütlusi K. H., kes selgitas 16. oktoobri 2024

sündmusega seonduvalt järgmist. Ta elab aadressil Kaupmehe XXX ja ta ärkas umbes kella 5

paiku hommikul metallikolina peale üles, pani riidesse ja läks asja uurima. Talle tundus, et

kolin kostis keldrist, mis on tema korteri all. Trepikojast saab kahe ukse kaudu keldrisse. Üks

uks läheb bokside keskele, teine uks on nurgatagusem, millest tema läks. Mõlemad uksed,

millest keldrisse pääseb, olid tol hetkel lahti. Kui ta keldrist uksest sisse läks, siis nägi, et kõik

tuled põlevad, järelikult oli keegi seal või on just seal olnud. Kedagi tema ei näinud. Tuled on

taimeriga, põlevad lühikest aega ja süttivad liikumise peale. Ta nägi ühe boksi uksel

sissemurdmisjälgi, ust oli kangutatud ja proovitud lahti saada, kuid sisse ei olnud saadud. Ust

oli tõenäoliselt pekstud kangiga. Jäljed olid vaid ühel uksel. Keldrisse saab kolme ukse kaudu,

kaks trepikojast ja üks väljast. Välisuks oli jäetud niimoodi lahti, et jalamatt oli jäetud vahele.

Ta läks õue ja märkas kahte isikut vasakul pool kõnnitee peal 20–30 meetri kaugusel majast.

Selle peale helistas ta Häirekeskusesse ja teatas kortermaja keldrisse sissemurdmisest. Samal

ajal filmis tema elukaaslane korteri aknast neid isikuid. Tegemist oli meestega, üks oli natuke

lühem teisest, üleni mustas, kapuuts peas, mõlemal olid puhvid või torusallid. Teine

meesterahvas oli heledate dressipükstega, must jope, pigem heledam sinakas-hall pusa,

kapuuts peal, puhv näo ees. Ta jälgis isikuid seni, kuni neile auto, tõenäoliselt takso, hall Seat

järgi tuli. Ta nägi ka seda, et kang pandi kahe kortermaja vahel olevasse põõsasse. Kang oli

lühema isiku käes, kes oli üleni mustas. Nad panid ka suvalise auto ratta alla moosipurgi

ootamise käigus (I kd 77-78p).

7.3 Tunnistaja K. H. on uurijale saatnud videosalvestised 16. oktoobril 2024 Raadi alevis

Kaupmehe tn 13 maja ees olevatest isikutest. Videosalvestisi on vaadeldud 24. jaanuaril 2025

ja koostatud vaatlusprotokoll (III kd lk 3-11). Salvestisi vaadati ka kohtusaalis ja need

kinnitavad tunnistaja ütlusi.

Esimese videosalvestiselt IMG_ 6104 2 nähtub, et kõnniteel puu all on kaks meesterahvast.

Üks isik on üleni tumedates riietes ja kannab tumedat värvi jalanõusid. Teisel isikul on seljas

tumedad jalanõud, heledat värvi püksid ja heledat värvi pusa, mille peal on tumedat värvi

jope. Jope hõlmad on lahti, kapuuts peas ja nägu varjatud. Heledate pükstega isikul on käes

telefon, mille ekraanivalgus on näha. Isikud räägivad midagi omavahel ja jäävad koos telefoni

vaatama.

Videosalvestiselt IMG_6104 on näha, et kaks isikut hakkavad kõndima puu alt ära. Kaamera

keeratakse ära. Mõne hetke pärast keeratakse kaamera tagasi ja isikud on tagasi puu all ning

räägivad omavahel. Heledate pükstega isikul on käes telefon.

Kolmandalt videolt IMG_6105 on näha kuidas isikud on üksteise kõrval ja üleni tumedates

riietes isikul on paremas käes kang. Isikud räägivad omavahel ja hakkavad siis ära kõndima.

Neljandalt videolt IMG_6108 on näha, kuidas parkiva sõiduki tagant tuleb välja heledate

pükstega isik. Tal ei ole enam peas kapuutsi ega ka nägu kaetud. Isik kõnnib edasi-tagasi.

Kaamera keeratakse ära ja kui kaamerapilt uuesti tuleb, siis on näha, et ka tumedates riietes

isik on tema kõrval. Mõlemad isikud hakkavad kõndima tagasi. Video lõpus on näha, et

parklasse tuleb hõbedane sõiduk, mille poole isikud kõnnivad ja siis sellesse istuvad.

7.4 Asjaolu, et sündmuskoha lähedal viibivad isikud olid Emmanuil Tanejev ja S. S., kinnitab

tunnistajana ütlusi andnud patrullpolitseinik S. J.. Tunnistaja selgitas, et nad said kolleegiga

16. oktoobril 2024 umbes kell 05.18 väljakutse aadressile Kaupmehe 13, Raadil, kus inimene

teatas, et ta kuuleb hääli, kuidas keldrisse püütakse sisse murda. Nad jõudsid patrullpolitseinik

K. V. sündmuskohale paari minutiga. Kohapeal näitas sissemurdmisest teataja, kust oli

mindud sisse, mis uksed olid lahti, kust oli üritatud sisse murda. Trepikoja uksest ei olnud

võimalik läbi saada, sest see lukk ei andnud järgi. Oli mindud läbi keldrikorruse ukse, mis oli

lahtisesse asendisse jäetud. Üritatud oli saada keldriboksi, kus oli sees hinnalisem elektri

tõukeratas, seda lukku oli üritatud muukida, aga lukk ka järgi ei andnud. Murdmisjälgi oli

näha. Trepikoja välisuksel oli näha muukimisjälgi. Samamoodi lukk ei andnud järgi, selle

kaudu nad ei saanud sisse minna. Kohapeal majast 20 meetrit eemale oli jäetud sõrgkang.

Sellega oli arvatavasti üritatud sisse murda. Teataja andis teada, et nemad aknast nägid,

kuidas sõrgkangi olid eemale pannud maha muru sisse ehk põõsa ja muruvahelisele alale.

Sõrgkang oli 50 cm pikk, metallist ja musta värvi. Teataja näitas enda salvestatud videoid

isikutest. Neil olid suusamaskid ees. Üks oli pikemat kasvu, teine oli lühem. Kui nad hakkasid

sündmuskohalt lahkuma, jõudsid Coopi kõrval asuvale ristmikule, nägid, et kaks

meesterahvast, kirjeldustele vastavad isikud, kõnnivad üle tee. Ristmik oli majast 100 m. Nad

hakkasid järgi sõitma, siis üks isik pani jooksu, Emmanuil Tanejev jäi seisma. Teist isikut

selle sündmuse käigus ei õnnestunud tabada kohapeal. Emmanuil Tanejev ise ütles, et

paariline oli S. S. ja kirjeldas S. S. tegevust Kaupmehe 13 kortermajas. Väidetavalt tema

ainult vaatas, kuidas tema paariline kohapeal keldriboksis sees käis (I kd lk 78p-81).

7.5 Kohtule esitatud juhtumi kokkuvõte patrull-lehe näol haakub omakorda tunnistajate S. J.

ja K. H. ütlustega.

7.6 Leiu vastuvõtmise akt 16. oktoobril 2024 tõendab, et aadressil Kaupmehe 13 Raadi

alevikus Tartu vallas on leitud musta värvi läbipaistva teibiga sõrgkang (II kd lk 145). Seda

on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud 10. jaanuaril 2025 (II kd lk 146-148).

8. Kohtumenetluses Emmanuil Tanejev ennast süüdi ei tunnistanud, kuid tema süü KarS § 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on tõendamist leidnud.

9. Kannatanute ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, mis puudutab kõiki varguste episoode,

ei ole põhjust kahelda. Kõik ütlused haakuvad ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

Kinnitamist on leidnud, et kannatanutelt on nende nõusolekuta võetud ära erinevaid esemeid.

Kõik eeltoodud episoodide kohta kogutud ja uuritud tõendid kinnitavad üheselt, et selleks on

sisenetud uste lahtimurdmise teel, s.o seadusliku aluseta, kannatanutele kuuluvatesse

keldriboksidesse (panipaikadesse). Vaid kahe episoodi korral jäi kuritegu lõpule viimata

süüdistatava tahtest olenemata põhjusel, kuna keldribokside ust ei õnnestunud avada. Need

olid 15. oktoobril 2024 Tartus Jaama tn 10a kortermajas ja 16. oktoobril 2024 Tartu vallas

Raadi alevis Kaupmehe tn 13 kortermajja sissetungimised.

10. Tartus Kummeli XXX kuriteo episoodis tuvastati sündmuskohal keldriboksi 026 rippluku

sisepinnalt võetud proovist Emmanuil Tanejevi DNA ja keldriboksi 015 ees asuva

klaasipudeli pinnalt leiti nii S. S. kui Emmanuil Tanejevi DNA-d. Emmanuil Tanejev pidas

võimalikuks, et tema DNA sattus sinna kui keegi tema riideid kandis, millised ta oli E. P.

elukohta viinud. See ei ole usutav ega ka võimalik, sest sissemurdmine toimus ajavahemikul

14.-15. oktoober 2024, kuid oma riided viis Emmanuil Tanejev enda ja tunnistaja G. L.

ütluste kohaselt E. P. juurde 16. oktoobril 2024. Samuti ei ole usutav, et alkoholipudeli viis

sinna keegi teine, kes koos Emmanuil Tanejeviga alkoholi tarvitas.

11. Emmanuil Tanejevile kui varguste toimepanijale viitab tunnistaja E. P.. Tunnistaja E. P.

kohtu kutsel kohtuistungile ei ilmunud, kohus kuulutas tunnistaja 23. mai 2025 määrusega

tagaotsitavaks ja kohaldas tema suhtes mitmele järgmisele kohtuistungile sundtoomist (I kd lk

95-96), mida ei õnnestunud täita. Otsinud on teda juba varasemalt politsei (I kd lk 92-93).

Tunnistaja asukoht on teadmata tänaseni. Kohtuistungil 12. juunil 2025 taotles prokurör

KrMS § 291 lg 1 p 4 rahendamist, kuivõrd isiku asukohta ei ole suudetud mõistlikest

pingutustest hoolimata kindlaks teha. Seega võttis kohus tõendina vastu tunnistaja E. P.

ütlused koos 17. oktoobril koostatud 2024 fototabeliga, mis tõendavad temale mittekuuluvate

esemete välja andmist (I kd lk 99p, III kd lk 160, lk 162-221). E. P. selgitas, et Emmanuil

Tanejev elab kuskil nädal aega tema juures temale kuuluvas eramajas aadressil XXX, Rõõmu

küla, Luunja vald, Tartu maakond, sest tal polnud kuskil elada. Tema juurde tuli ta rattaga

Scott Aspect ja selle rattaga sõitis ringi. Kui ta tema juures elas, siis viimased 4 ööd käis ta

ära. Ta ei rääkinud, kus ta käis ja millega tegeles. Tunnistaja andis Emmanuil Tanejevile

võtmed, et ta saaks majja siseneda. Ta pani tähele, et tema majja tekkisid võõrad asjad,

näiteks kõlarid, sülearvutid. Emmanuil Tanejev selgitas, et need asjad kuuluvad talle. 17.

oktoobri 2024 hommikul avastas ta, et tema eramu suures toas seisab valget värvi jalgratas,

mille varastamist Emmanuil Tanejev tunnistas. Selle peale palus tunnistaja Emmanuil

Tanejevilt tema elukohast lahkuda. Emmanuil Tanejev hakkas oma asju kokku pakkima kui

kohale saabus politseipatrull ja pidas ta kinni. Emmanuil elas tema poja toas ja sealt

riidekapist leidis ta erinevaid tööriistu, mis ei kuulu talle ega tema pojale ja ta andis need

vabatahtlikult politseile välja. Samuti andis ta politseile üle kõik esemed, mis ei ole tema ega

tema poja omad ja mis kuuluvad Emmanuilile. Nende hulgas on veel 3 ratast. Politsei pidas

kinni ka S. S., kes viibis samuti tema majas ja elas seal 2024 maikuust. E. P. selgitab, et kui

Emmanuil öösiti ära käis, siis S. oli temaga kodus. E. P. andis politseile vabatahtlikult üle

erinevaid esemeid, need fotografeeriti ja asitõendi vaatlusprotokoll 25. novembrist 2024

kajastab samuti esemeid, millised tunnistaja E. P. välja andis (II kd lk 49-108).

12. Tunnistaja E. P. väljaantud esemete hulgas on mitmeid esemeid, mis on eelpool

kirjeldatud kuriteoepisoodide raames erinevatelt kannatanultelt ära võetud ja mille nad on

hiljem politseis ära tundnud ja kätte saanud. Näiteks S. P. kuuluvad Makita akutrell DF347D

ja Makita tikksaag JV143D, S. L. V. kuuluv sülearvuti Lenovo Thinkpad, M. M. kuuluv AEG

akutrelli koos kahe aku ja akulaadijaga, K.-E. K. kuuluv elektriline jalgratas Oolter Torm.

Viimati nimetatud jalgratas varastati ajavahemikul 16.-17. oktoober 2024 ja tunnistaja E. P.

sõnul ilmus tema elukohta 17. oktoobri 2024 hommikul. Tunnistaja selgituste kohaselt

tekkisid võõrad asjad tema elukohta alates ajast, mil Emmanuil Tanejev tema juures elas ja

Emmanuil Tanejevi sõnul kuulusid temale. E. P. sõnul viibis Emmanuil Tanejev enne 17.

oktoobrit 2024 ära 4 ööd. See langeb kokku perioodiga, mil eelpool kirjeldatud varguste

episoodid toime on pandud.

13. Emmanuil Tanejevi sõnul (21. mai 2025 istung I kd 85p-90) tema E. P. juures ei elanud ja

ei tea, kuidas varastatud esemed E. P. elukohta said. Väidetavalt tahab E. P. süüd tema kaela

veeretada, kuna paneb ise varavastaseid kuritegusid pidevalt toime. Emmanuil Tanejev

selgitas, et kui ta Tallinnast Tartusse tuli, siis ta alguses läks E. P. lihtsalt külla. E. P. koduuks

oli talle alati avatud, kui tal polnud kuhugi minna. Ta elas G. L. juures, kui nad tülitsesid ja ta

sealt ära läks, siis on vahepeal oli E. juurdes. Tallinnast Tartusse tuli umbes kaks nädalat enne

seda kui plaanis ravile minna (I kd 85p). Emmanuil Tanejevi sõnul ei ole tema viibinud

kohtades, kus vargused toime pandi ajal, mil need toime pandi, va 16. oktoobril 2024 kui ta

viibis tõepoolest Raadi alevis Kaupmehe tn 13 asuva kortermaja juures (I kd lk 86).

Väidetavalt saab tema ütlusi kinnitada G. L., kelle juures ta sellel perioodil tegelikult elas ja

ööd veetis.

14. Tunnistaja G. L. selgitas 21. mai 2025 kohtuistungil, et nad on Emmanuil Tanejeviga head

sõbrad. Emmanuil Tanejev elas tema juures Tartus XXX septembri lõpust kuni

kinnipidamiseni, st ööbis tema majapidamises. Tunnistaja kinnitab, et Emmanuil Tanejev

sellel perioodil mujal ei elanud, kuna ta oli öösiti temaga, va öö, kui ta Emmanuil Tanejevil

Vahi Coopi juures järel käis autoga 16. või 17. oktoobril. Süüdistatav helistas talle

varahommikul kella 4-6 vahel. Ta läks järgi talle Vahi Coopi juurde. Emmanuil Tanejev oli

öelnud, et oli probleem politseiga, kuid lähemalt ei uurinud. Tunnistaja selgitas, et nii tema

kui Emmanuil Tanejev on keevalise iseloomuga, nad tülitsesid tihti ja tihti kõndis süüdistatav

kodust ära, kuid lepiti juba paari tunni jooksul ära ja Emmanuil Tanejev tuli tema elukohta

tagasi. G. L. märkis, et oma isiklikud asjad viis Emmanuil Tanejev tema juurest ära 16.

oktoobril 2024 pärast järjekordset tüli. Emmanuil Tanejevi isiklikud asjad olid ühe

naisterahva E. juures. Kui politsei E. elukohta saabus, siis Emmanuil Tanejev helistas

tunnistajale ja ütles, et politsei saabus, ta ei saa rohkem rääkida. Emmanuil Tanejevi

vahistamisest kuulis G. L. hiljem tuttavate käest (I kd lk 81-84p).

15. Kohtu arvates ei lange G. L. ütlused kokku tunnistaja E. P. ega ka Emmanuil Tanejevi

enda ütlustega ja ka teiste kogutud tõenditega. Usaldusväärsed ei ole G. L. ütlused osas, kus ta

väidab, et Emmanuil Tanejev öösiti alati koos temaga oli, va öö, mil ta Emmanuil Tanejevil

Vahi Coopi juures järel käis.

16. Emmanuil Tanejevi ütlustest saab järeldada, et ta viibis E. P. elukohas tihti. Vastuolude

tõttu kohtueelsel uurimisel antud ütluste ja kohtuistungil avaldatu vahel, avaldati Emmanuil

Tanejevi kohtueelsel uurimisel antud ütlustest osa, kus ta selgitas, et ööbis nii G. L. kui ka E.

P. juures ning oma riideid hoidis ta E. P. elukohas teisel korrusel E. P. poja kapis (I kd lk

87p). Kohus nõustub prokuröriga, et kohtus antud ütlustes püüab Emmanuil Tanejev olukorda

kohaldada tunnistaja G. L. ütlustega sobivaks, öeldes, et ta ei ole ööbinud E. P. juures, küll on

ta aga öösel sinna läinud ja öösel sealt ka tagasi tulnud. Ta on sinna oma asju viinud, kuid

mitte sellisel määral kui 16. oktoobril 2024. Emmanuil Tanejev väidab, et viibis E. P.

elukohas siis, kui ta vajas puhkust tülitsemisest. G. L. kinnitas, et nad tülitsesid Emmanuil

Tanejeviga pidevalt. Kuigi G. L. väitis, et süüdistatav tuli paari tunni möödudes alati tagasi,

siis Emmanuil Tanejev selgitas, et vahel oli ta ära ka kauem ja ei läinud kohe tagasi.

Emmanuil Tanejevi sõnul oli tema viimane tüli G. L. 16. oktoobril 2024, siis viis ta oma asjad

E. juurde, ta plaanis ööseks sinna jääda, oma asjad ära pesta enne Tallinnasse minekut. Lisaks

on tuvastatud, et ka mitmel teisel ööl on Emmanuil Tanejev viibinud erinevates kohtades, kus

on varguseid toime pandud. Seega ei ole usutav, et Emmanuil Tanejev ja G. L. olid koguaeg

koos.

17. Tartus Jaama 10a kortermaja ja MTÜ Tartu Üliõpilasküla turvakaamerate

videosalvestistelt ja K. H. üle antud videosalvestistele Raadi alevis Kaupmehe tn 13

kortermaja juures jäänud isikute visuaalse vaatluse põhjal, nii käitumise kui riietuse järgi,

saab öelda, et tegemist on samade isikutega. K. H. antud videosalvestistel Raadi alevis

Kaupmehe 13 kortermaja juures tundis ennast ära ka Emmanuil Tanejev ise (I kd 88p).

Salvestistel on näha kahte meesterahvast, üks on pikem ja teine lühem. Sama videosalvestise

põhjal tuvastas tunnistaja S. J. isikud, kellest üheks osutus Emmanuil Tanejev ja teiseks S. S..

18. Tõendamist on leidnud Emmanuil Tanejevi enda ütlustega, et 16. oktoobril 2024 viibis ta

koos S. S. Raadi alevis Kaupmehe 13 kortermaja juures (I kd lk 86). Emmanuil Tanejev

selgitas, et tema ei teadnud, et S. S. plaanib minna kuritegu toime panema. Väidetavalt tahtis

S. S. tuua ära talle kuuluva eseme ja kutsus teda kaasa. Kui ta sai aru, et S. S. tahab

tõukeratast varastada, siis tema sellest osa ei võtnud. S. S. ei õnnestunud sõrgkangiga

keldriboksi ust avada ja tema ei aidanud, sest kui ta oleks seda teinud, siis oleksid nad ukse

lahti saanud. Kohtu arvates ei ole aga usutav, et Emmanuil Tanejev tegevusest osa ei võtnud

ega saanud aru, et minnakse kuritegu toime panema. S. S. pidi minema oma asjale järgi just

öösel ja vajas selleks sõrgkangi. Käitumine Raadi alevis Kaupmehe 13 kortermaja juures

sarnanes nende käitumisele varasemates sündmuskohtades. Emmanuil Tanejevi sõnul võttis S.

S. sõrgkangi ja ka moosipurgi, millest K. H. oma ütlustes räägib, kaasa E. P. juurest. Pärast

ebaõnnestunud sissemurdmise katset sõideti taksoga E. P. elukohta, kuid S. S. soovis maha

jäetud sõrgkangi tagasi, et teda sissetungimisega seostada ei saaks. Seejärel sõideti tagasi ja

Emmanuil Tanejev peeti politsei poolt kinni ja S. S. põgenes.

19. Sõrgkang on tõenäoliselt ese, mis samuti kõiki sündmuskohti perioodil 14.-17. oktoober

2024 seob. Sündmuskohtadelt leitud jäljed viitavad sissemurdmisele, nii kortermajade kui

keldribokside uste avamiseks on kasutatud abivahendit, tõenäoliselt sõrgkangi. Sõrgkang oli

S. S. kaasas ka 16. oktoobril 2024 Raadi alevis Kaupmehe 13 asuvasse kortermajja sisenedes.

Sõrgkang oli kaasas ja jäi videosalvestisele ka MTÜ Tartu Üliõpilasküla rattaruumi

sissemurdmise episoodis, mis oli ajaliselt enne Raadi alevis Kaupmehe 13 kortermaja

episoodi. Sõrgkang on nähtav ka 15. oktoobri 2024 Tartus Jaama tn 10a kortermajja

sissemurdmist tõendaval videosalvestisel.

20. Tõendamist on leidnud, et Emmanuil Tanejev on kõik sissemurdmised toime pannud

grupis. Teiseks isikuks oli S. S., kelle DNA leiti ka sündmuskohalt Tartus Kummeli 10a

kortermajast ning kes on jäädvustunud turvakaamera salvestistele koos Emmanuil Tanejeviga.

Emmanuil Tanejev kinnitas, et ta viibis 16. oktoobril 2024 Raadi alevis Kaupmehe 13

kortermaja juures koos S. S.. Tartu Maakohtu 9. aprilli 2025 kohtuotsusest kriminaalasjas nr

1-25-1484 on S. S. samades kuriteoepisoodides süüdi mõistetud (III kd lk 14-17). Emmanuil

Tanejevi ütlustega on kinnitatud seegi, et samal perioodil kui Emmanuil Tanejev ise E. P.

elukohas viibis, elas ja viibis seal ka S. S.

21. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod

võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS §

218). Lisaks vähemalt kolmele vargusele tuleb tuvastada ka sisuline seos nende vahel.

Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole süstemaatilisuse moodustamiseks oluline.

Ajalist faktorit peavad kohtud kindlasti hindama, kuid seda tuleb teha tegude sisemise seose

analüüsi juures. Ajavavahemik, mille jooksul vaadeldavad teod toime pannakse, võib toetada

süütegude nn ühtset käekirja. Kuriteoepisoodid on pandud toime ajavahemikul 14.-17.

oktoober 2024, seega vaid nelja päeva jooksul viis erinevat vargust, mille käekiri on sarnane.

Süstemaatilisusele viitab ka Emmanuil Tanejevi elukäik. Tegemist on isikuga, kes paneb

varguseid toime süstemaatiliselt.

22. Kohus leiab, et Emmanuil Tanejev pani kõik kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise

ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ja ta ka teadis, et see tema ühise ja kooskõlastatud

tegevuse tagajärjel S. S. saabub. S. S. osas on enne kriminaalasja kohtusse saatmist materjalid

eraldatud seoses sellega, et S. S. nõustus kokkuleppemenetlusega (III kd lk 13).

23. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Emmanuil Tanejevi süüdistus KarS § 4231 järgi.

24. Emmanuil Tanejevit süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, keda on karistatud KarS §

4231 järgi Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 9. augusti 2024. a otsusega (kuriteod 18.10.2023

ja 08.12.2023) juhtis 21. detsembril 2023 kella 16.00 paiku Tartus Kalda tee 32B juures

mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust.

25. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud

või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Liiklusseaduse § 90 lg 1

kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. KarS § 4231 näeb ette kriminaalvastutuse

mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki

või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

26. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-82-15 p-s 8 märkinud, et KarS § 4231 järgi karistamine

eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta juhtimist, sealjuures ei ole

tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 4231 (kuritegu) või LS § 201

(väärtegu) alla. Samuti ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate

juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud

alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv).

27. Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus selles, et süüdistataval Emmanuil Tanejevil

puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Seda kinnitab ka kriminaaltoimikusse lisatud

liiklusregistri väljatrükk (II kd lk 189) ja Emmanuil Tanejevi ütlused, et tal ei ole

juhtimisõigust kunagi olnudki.

28. Samuti ei ole vaidlust selles, et süüdistatavat on karistatud Tartu Maakohtu 9. augusti

2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-3302 samalaadsete süütegude eest, nimelt 18. oktoobril

2023, 8. detsembril 2023 ja 23. detsembril 2023 mootorsõiduki juhtimise eest

juhtimisõiguseta. Eeltoodut kinnitavad toimikus olevad kohtuotsus (II lk 211-221) ja

karistusregistri väljavõte (II kd lk 205-210). Käesolevas kriminaalasjas juhtis Emmanuil

Tanejev seega pärast 18. oktoobrit 2023 ja 8. detsembrit 2023 uuesti 21. detsembril 2023

mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, milline on kolmas järjestikune

episood. See tähendab, et Emmanuil Tanejev on süstemaatiliselt eiranud kehtivat seadust.

Selles kuriteo episoodis alustati esmalt väärteomenetlus 2780,23,013074 LS § 223 lg 1, § 201

lg 2 ja § 236 lg 1 alusel. Väärteoprotokoll koostati 17. aprillil 2024 ja selles on kirjeldatud

väärteo toimepanemise aega, kohta, ja sündmust ennast (II kd lk 166-166p). Lisaks sellele, et

Emmanuil Tanejev juhtis sõidukit juhtimisõiguseta, nähtub väärteokirjeldusest, et tema

juhitud sõiduk osales liiklusõnnetuses, kus tekitati varaline kahju ja menetlusalune isik lahkus

sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseid. Väärteomenetlus lõpetati 17. mail

2024, kuna väärteomenetluse käigus selgus, et menetlusalune isik on korduvalt pannud toime

samalaadseid süütegusid ning tema teos on kuriteo tunnused (II kd 165). Prokurör selgitas

kohtuistungil, et kuivõrd väärteomenetlus lõpetati hiljem, siis ei olnud võimalik asja enne

Tartu Maakohtu 9. augusti 2024 otsust ära menetleda, et neid asju koos arutada.

29. Asjaolu, et süüdistatav Emmanuil Tanejev juhtis 21. detsembril 2023 kell 16.45

mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust on tõendatud nii Emmanuil Tanejevi süü omaksvõtuga ja tema

poolt kohtuistungil antud ütlustega kui ka tunnistajana ülekuulatud S. S. ja P. K. ütlustega (III

kd lk 155). Kohtus tunnistajate ristküsitlemist läbi ei viidud, kohtule esitati tunnistajate

ülekuulamise protokollid KrMS § 2911 kohaselt. S. S. selgitab ülekuulamisel 27. veebruaril

2024, et tema sõlmis Emmanuil Tanejeviga rendilepingu 17. novembril 2023 sõiduki Audi A6

registreerimismärgiga XXX rentimiseks. 23. novembril 2023 Emmanuil Tanejev helistas ja

soovis lepingut pikendada veel kuu aega kuni 24. detsembrini 2023. Pärast seda võttis

Emmanuil Tanejev tunnistajaga ühendust ja teatas, et renditud sõiduk on politsei parklas, tegu

on tema tekitatud probleemiga ja ta tegeleb sellega. Emmanuil Tanejevit ta pärast seda enam

kätte ei saanud (III kd lk 154). Sõiduki rendileping 17. novembrist 2023 kinnitab, et

Emmanuil Tanejev rentis S. S. mootorsõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXX

perioodiks 17.-24. november 2023 (II kd lk 167). Väljatrükk liiklusregitrisse tehtud päringust

sõiduki kohta registreerimismärgiga XXX kinnitab sõiduki kuulumist S. S. (II kd lk 190).

Tunnistaja P. K. on 22. jaanuaril 2024 läbiviidud kaugülekuulamisel kirjeldanud tumedat

luukpäraga autot, mis tema tähelepanu äratas, kui tema 21. detsembril 2023 kella 16.00 paiku

Tartus Annelinnas suunaga kesklinnast Annelinna suunas liikus. Kalda tee ja Kaunase pst

ristmikul nägi ta sõidukit, mis seisis keskmises sõidureas ega liikunud edasi. Kui seisnud auto

liikuma hakkas, siis vajus see välimise rea poole ja sõitis otsa Kaunase pst ristmikul asuvale

liiklusmärgile, tagurdas ja seejärel kiirendas kesklinna suunas. Tunnistaja andis juhtunust

teada politseile. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, mis on koos fotodega lisatud

kriminaaltoimikusse, on näha sündmuskoha olustiku kirjeldus, samuti süüteo toimepanemise

aeg, koht, viis ja sündmuskoha olustik (II kd lk 185-188). Fotodelt on näha nii kahjustatud

liiklusmärk kui sõiduki enda kahjustused kaasreisija poolsel esiosal.

30. Emmanuil Tanejev tunnistas enda süüd ja selgitas, et kohtuistungil 21. mail 2025, et

vabanes vanglast 10. oktoobril 2023, ostis endale auto ja tegi sellega avarii, sõitis

mahakandmisele, mistõttu vajas uut sõidukit ja rentis selle S. S. Sõiduk sai viga, kui ta

millelegi otsa sõitis, keegi kannatada ei saanud, mistõttu otsustas ta edasi sõita. Ta teavitas

avariist sõiduki omanikku ja lootis sõiduki ise ära parandada, kuid ei saanud seda enam

politseist kätte. Emmanuil Tanejev kinnitas, et juhtimisõigust tal ei ole ja sõiduki rooli

istumine oli viga.

31. Kriminaalasjas on kohus tuvastanud, et süüdistatav Emmanuil Tanejev, olles eelnevalt

kahel korral, s.o 18. oktoobril 2023 ja 8. detsembril 2023, juhtinud mootorsõidukit omamata

vastava kategooria juhtimisõigust, on sellele järgnevalt ka 21. detsembril 2023 (ja ka 23.

detsembril 2023) juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta, seega on juhtimisõiguseta

juhtimisi ajavahemikus 18. oktoober 2023 kuni 21. detsember 2023 olnud kokku 3 korda.

Sellega on täidetud süstemaatilisuse esmane eeldus - juhtimisõiguseta juhtimisi peab olema

tuvastatud vähemalt kolmel korral. Juhtimisõiguseta juhtimised on pandud toime veidi

rohkem kui kahe kuu jooksul. Üksiktegusid lahutavate väikeste ajavahemike tõttu on

Emmanuil Tanejevi teos süstemaatilisus olemas ja need rikkumised moodustavad sisulise

süsteemi. Süstemaatilisus viitab korduvusele või harjumuslikkusele.

32. Seega käsitletud asjaolusid ja tõendeid hinnates on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et

Emmanuil Tanejev on realiseerinud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse

teokoosseisu. Hinnates teo objektiivseid asjaolusid, leiab kohus, et Emmanuil Tanejev

tegutses tahtlikult, KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult, kuna seadis eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas

seda võimalikuks. Emmanuil Tanejevil puudus juhtimisõigus ja tal ei ole seda enda sõnul ka

kunagi olnud ning teda on varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest

omamata vastava kategooria juhtimisõigust, seadis endale eesmärgiks mootorsõiduki

juhtimise ja realiseeris oma eesmärgi.

33. Kohus ei tuvastanud Emmanuil Tanejevi teos õigusvastasust ega süüd välistavaid

asjaolusid.

Karistus

34. Eeltoodust tulenevalt tuleb Emmanuil Tanejev süüdi tunnistada KarS § 199 lg 7, 8, 9 järgi

ja KarS § 4231 järgi ning mõista talle karistus. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi karistatakse

võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime

pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistusega. KarS § 4231 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud

süstemaatiliselt, rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

35. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetu

kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17,

p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise

motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-

1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai

2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).

36. Praeguses kriminaalasjas on Emmanuil Tanejevile esitatud süüdistus viies varguse

episoodis, mis on pandud toime ajavahemikul 14.-17. oktoober 2024 ja lisaks ühes episoodis,

mis puudutab süstemaatilist mootorsõiduki juhtimist juhtimisõiguseta isiku poolt 21.

detsembril 2023. Oluline on, et Emmanuil Tanejev vabanes viimase karistuse kandmiselt 27.

augustil 2024 ja juba kahe kuu möödudes pani ta toime uued kuriteod. Seda varasema

otsusega määratud katseajal.

37. Viimati karistati Emmanuil Tanejevit Tartu Maakohtu 9. augusti 2024 otsusega

kriminaalasjas nr 1-24-3302 KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi ning mõisteti karistuseks 3

aastat ja 9 kuud vangistust; KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust;

KarS § 120 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 203 lg 1 järgi ja

mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi (18. oktoobri 2023

teos) ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust; KarS § 4231 järgi (08.

detsembri 2023 ja 23. detsembri 2023 teod) ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust; KarS

§ 184 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel

mõisteti Emmanuil Tanejevile liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel arvati Emmanuil Tanejevi eelvangistuses viibitud aeg 3.-5. november 2023 ja alates 25.

detsember 2023 kuni kohtuotsuse jõustumiseni 27. augustil 2024 (s.o kokku 8 kuud ja 5

päeva) karistusaja hulka ning määrati, et Emmanuil Tanejevil tuleb ära kanda veel 3 aastat 9

kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus kandmata karistuse 3

aastat 9 kuud ja 25 päeva vangistust tingimisi täitmisele pööramata, tingimusel, et Emmanuil

Tanejev

ei

pane

5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud

kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel keelati Emmanuil Tanejevil käitumiskontrolli ajal

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine (v.a arsti väljakirjutatud

ravimid). KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati Emmanuil Tanejevit läbima narkomaanide

sõltuvusravi järgmistel tingimustel. Emmanuil Tanejev pidi läbima raviprogrammi edukalt

hiljemalt katseaja lõpuks. Ravi alustamiseks pidi ta ilmuma kohtuotsuse jõustumise päeval

(s.o 27. augustil 2024) SA Viljandi Haigla ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse. Emmanuil

Tanejev pidi ravi kestel alluma tervishoiuteenuse osutaja määratud statsionaarsele või

ambulatoorsele ravile ja järgima raviasutuse sisekorda.

38. Kuigi Emmanuil Tanejev oli kohustatud kohe pärast vanglast vabanemist minema ravile,

siis ajaks, mil ta kahtlustatavana kinni peeti 17. oktoobril 2024, ta ravile pöördunud ei olnud.

Seega ei olnud Emmanuil Tanejev asunud täitma varasema kohtuotsusega määratud

kohustusi. Emmanuil Tanejevi sõnul ei võetud teda kohe raviasutusse vastu ja tal tuli

langetada oksükodooni doosi. Väidetavalt oli tal plaanis minna raviasutusse Wismari Haigla

AS tilgutite alla, mis ka langetab doosi ja seejärel SA Viljandi Haiglasse. Esialgu pidi ta

minema

17. oktoobril, kuid suhtles kriminaalhooldajaga ja lükkas minemise päeva võrra edasi

18. oktoobriks. Kohtuistungil antud ütlustest selgus, et ühtegi mõjuvat põhjust ravi

edasilükkamiseks Emmanuil Tanejevil ei olnud. Ta soovis lõpetada oma pooliku tätoveeringu.

See ilmestab süüdistatava ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistusse ja kohustustesse.

39. Karistusregistri väljavõte näitab, et Emmanuil Tanejevil on neli kehtivat

kriminaalkaristust, millest kõik hõlmavad nii isiku- kui varavastaseid süütegusid. Kokku on

Emmanuil Tanejevit kriminaalkorras karistatud 10 korda, sealhulgas kuus korda varguste

toimepanemise eest. Emmanuil Tanejevi puhul on selgelt välja kujunenud süütegude

toimepanemise muster. Asjaolu, et kahtlustatavat on varasemalt karistatud muuhulgas

arvukate varavastaste süütegude eest ning teda süüdistatakse taas samaliigiliste kuritegude

toimepanemises, annab piisavalt alust järeldada, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga ja

varguste toimepanemine on saanud harjumuseks ehk kujunenud tema elustiiliks. Emmanuil

Tanejev on karistusena kandnud nii reaalset vangistust kui ka saanud kohtult võimalusi kanda

oma karistusi vabaduses, olles allutatud käitumiskontrollile. Hoolimata kohtu antud

võimalustest ja ka varasemalt reaalselt vangistusasutuses viibimisest, ei ole Emmanuil

Tanejev suutnud senini oma käitumises korrektiive teha ja seaduskuulekale teele asuda, vaid

on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ja seda varasemate otsustega määratud katseajal.

40. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada

süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib

jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava

karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

41. Kohtu hinnangul on Emmanuil Tanejevi süü kuritegude toimepanemisel keskmine.

Seejuures arvestab kohus kuritegude toimepanemise asjaolusid ja samuti süüdistatava isikust

tulenevaid asjaolusid. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid

asjaolusid. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb Emmanuil Tanejevit karistada reaalse

vangistusega. Karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik saavutada keskmisest

määrast veidi suurema karistusega, mis puudutab KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 kvalifitseeritavat

süütegu ja keskmises määras karistusega, mis puudutab KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavat

kuritegu.

42. Emmanuil Tanejev tuleb süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus)

kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus Tartu

Maakohtu 9. augusti 2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-3302 mõistetud karistusega, mis

oli 4 aastat 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 4 aastat 6 kuud vangistust. Liitkaristusest arvata

maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 8 kuud 5 päeva vangistust.

Emmanuil Tanejevi kandmata karistus on 3 aastat 9 kuud 25 päeva vangistust. Emmanuil

Tanejev tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita karistust Tartu Maakohtu 9. augusti 2024 otsusega

kriminaalasjas 1-24-3302 mõistetud karistusega, mis on 3 aastat 9 kuud 25 päeva vangistust.

Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõista Emmanuil Tanejevile 6 aastat 9 kuud 25

päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

ning Emmanuil Tanejevi karistuse kandmise aja algust arvestada alates 17. oktoobrist 2024.

Tsiviilhagid

43. Kriminaalasjas on kannatanu Tartu Kaupmehe 13 KÜ esitanud tsiviilhagi summas 298,90

eurot, MTÜ Tartu Üliõpilasküla summas 103,70 eurot, A. U. summas 190 eurot, M. M.

summas 300 eurot, K.-E, K. summas 200 eurot, E. L. summas 190 eurot, A. N. summas 190

eurot ja E. K. summas 200 eurot.

44. Varaline kahju on kannatanutele tekkinud Emmanuil Tanejevi ja S. S. ühise õigusvastase

tegevuse tagajärjel. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel

alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise

maksmise eest solidaarselt. S. S. on Tartu Maakohtu 9. aprilli 2025 otsusega kriminaalasjas nr

1-25-1484 (jõustunud 3. mail 2025) tsiviilhagid täies ulatuses välja mõistetud (ta võttis

tsiviilhagid omaks), Emmanuil Tanejevi kohustus on seega solidaarne, et ei tekiks olukorda,

kus nii Emmanuil Tanejev kui S. S. hüvitavad mõlemad kannatanule täies ulatuses tekitatud

kahju ja kannatanu seeläbi hoopis rikastub.

45. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus otsust

tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja

kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi

nõuete kohta.

46. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama sätte lõige 4 sätestab, et isik

peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

46.1Hagiavalduses palub MTÜ Üliõpilasküla sissemurdmisega tekitatud varalise kahju 103,7

eurot (rattaruumivälisukse parandustööd: küljekatte plaat 1 tk summas 42,7 eurot ja lukutööd

summas 61 eurot, hinnad koos käibemaksuga) väljamõistmist kahtlustatavalt/süüdistatavalt.

Hagiavalduse kohaselt murti 16. oktoobril 2024 kell 00.54 ukse kangutamise teel sisse Tartus

Narva mnt 89 asuvasse MTÜ Tartu Üliõpilasküla hallatavasse rattaruumi (I kd lk 14).

46.2Hagiavalduses palub A. U. temale varguse käigus tekitatud varalise kahju summas 190

eurot (kindlustuslepingust tulenev omavastutus, mis jäi tema kanda) väljamõistmist

kahtlustatavatelt Emmanuil Tanejevilt ja S. S.. Hagiavalduse kohaselt murti 15. oktoobril

2024 tuvastamata kellajal sisse Tartu linn, Kummeli XXX aadressil asuvasse kortermaja

keldriboksidesse, mille käigus varastati tema keldriboksist temale kuulunud Makita Combokit

väärtuses 563,90 eurot, Mirka LEROS väärtuses 800 eurot, Bluetooth kõlar Makita väärtuses

144 eurot ja trell-kruvikeeraja Makita väärtuses 151 eurot (I kd lk 9). Esemete väärtust

kinnitavad uurijale edastatud Makita Combokiti, seinalihvija Mirka LEROS ja Makita

ketassae ostudokumendid (III kd lk 72-73). Juhtmevaba kõlari ja Makita trell-kruvikeeraja

kohta tal dokumente ei ole, sest need olid kingitused. Hagiavaldusele on lisatud Swedbank AS

27. novembri 2024 hüvitisotsus. Kokku on hüvitist tasutud 1769,99 eurot.

46.3Hagiavalduses palub M. M. temale varguse käigus tekitatud varalise kahju 300 eurot

(kindlustuslepingust tulenev omavastutus 300 eurot, mis jäi tema kanda) väljamõistmist

kahtlustatavatelt. Hagiavalduse kohaselt murti 15. oktoobril 2024 tuvastamata kellajal sisse

Tartu linn, Kummeli XXX aadressil asuvasse kortermaja keldriboksidesse, mille käigus

varastati tema keldriboksist temale kuulunud elektriline tõukeratas GPad Joyride koos

laadijaga väärtuses 599,99 eurot, Didrikson Lindsey naiste parka väärtuses 180 eurot ja AEG

akutrell koos kahe aku ja laadijaga väärtusega 174 eurot (I kd 15). Osaliselt on ta saanud

tagasi temalt varastatud esemed ja osa kahju on hüvitanud LHV kodukindlustus, mille

sertifikaat 107292667 on lisatud hagiavaldusele (III kd 108-110).

46.4Hagiavalduses palub A. N. talle varguse käigus tekitatud keldriboksi ukse lõhkumise

kahju 190 eurot, mis on kindlustuslepingust tulenev omavastutus, mis jäi tema kanda,

väljamõistmist kahtlustatavatelt. Hagiavalduse kohaselt murti ajavahemikul 16. oktoober

2024 õhtu kuni 17. oktoober 2024 kell 11.51 vahel sisse Tartu linn Mõisavahe XXX aadressil

asuvasse kortermaja keldriboksidesse, mille käigus sai kahjustada ka A. N. kuuluva

keldriboksi P13 uks. Tekitatud kahju suurust tõendavad hagiavaldusele lisatud dokumendid.

Vennad Ehitus arved 19. novembrist 2024 ja 20. novembrist 2024 tõendavad remonttööde

maksumust summas 414 eurot (III kd lk 150, 153). Swedbank AS 15. novembri 2024

hüvitisotsuse järgi hüvitatakse A. N. tekitatud kahju summas 224 eurot, sest omavastutus on

190 eurot (III kd lk 151). Lisatud on 10. mai 2024 Swedbank AS kodukindlustuse poliis

01011640523 (III kd lk 152).

46.5Hagiavalduses palub K.-E. K. temale varguse käigus tekitatud varalise kahju 200 eurot

(kindlustuslepingust tulenev omavastutus, mis jäi tema kanda) väljamõistmist

kahtlustatavatelt. Hagiavalduse kohaselt murti ajavahemikul 16. oktoobri 2024 õhtu kuni 17.

oktoobri 2024 kell 11.51 vahel sisse Tartu linn, Mõisavahe XXX aadressil asuvasse

kortermaja keldriboksidesse, mille käigus varastati tema, K.-E. K. keldriboksist temale

kuulunud elektriline jalgratas Oolter Torm S valget värvi väärtuses 799,99 eurot ja rattalukk

Folt Lite 80 väärtuses 62 eurot. Lisaks sai kahjustada tema keldriboksi PP16 uks (I kd lk 10).

Kriminaaltoimikus olevad dokumendid, mis tõendavad kahju tekkimist. Tellimuse kviitung 5.

augustist 2024 koos maksekorraldusega summas 799,99 eurot ettevõttele Voltride OÜ,

tõendab K.-E. K. ratta väärtust (II kd lk 169-171). Kaarditehingu arve tõendab rattaluku

väärtust 62,95 eurot (II kd lk 173). Lisaks on toimikus koopia K.-E. K. 31. mail 2024

sõlmitud kodukindlustuse poliisist nr 5374524204, kus on näha ei omavastutuse summa

kahjujuhtumi korral on 200 eurot (II kd lk 180-181p). Pakkumine lõhutud keldriukse

parandamiseks ettevõttelt BACHKSON OÜ koostatud summas 370 eurot, millele lisaks vana

ukse utiliseerimine 20 eurot (II kd lk 182). 1. novembril 2024 koostatud arve tõendab

ehitustööde ja remonttööde maksumist vastavalt 18. oktoobri 2024 hinnapakkumisele (II kd lk

183). Kannatanu on saanud tagasi varastatud ratta ja rattale tekitataud kahju ja panipaiga ukse

parandamise kulu hüvitas talle kodukindlustus. Tema tasuda oli omavastutus 200 eurot.

Tekitatud kahju suurust tõendavad hagiavaldusele lisatud dokumendid.

46.6Hagiavalduses palub E. K. talle varguse käigus tekitatud keldriboksi ukse lõhkumise

kahju 200 eurot (kindlustuslepingust tulenev omavastutus 200 eurot jäi tema kanda)

väljamõistmist kahtlustatavatelt. Tema kahju seisneb ukse parandamises (I kd lk 11).

Kodukindlustusele tasus ta kahjujuhtumi omavastutuse 200 eurot ja selles summas on ka

tsiviilhagi. Hagiavaldusele on lisatud Vennad ehitus OÜ arved 19. novembrist 2024, mille

sisuks murvarguse järgsed kindlustustööd summas 414 eurot (III kd lk 22) ja 20. novembrist

2024 arve LHV pangale 214 eurot seoses kindlustusjuhtumiga (III kd lk 23) ning 20.

novembrist 2024, millega tõendatakse kannatanu tehtud kulutusi, tasutud on omavastutuse osa

200 eurot (III kd 21). Kriminaaltoimikus on lisaks veel kodukindlustuse poliis 105611086 (III

kd lk 24-25) ja tõend, mis kinnitab, et AS LHV Kindlustus luges antud juhtumi

kindlustusjuhtumiks ja kahju kuulub hüvitamisele summas 214 eurot (III kd lk 26).

46.7Hagiavalduses palub E. L. talle vargusega tekitatud varalise kahju 190 euro

väljamõistmist kahtlustatavalt/süüdistatavalt. Hagiavalduse kohaselt varastati ajavahemikul

11. oktoober 2024 kella 19.00-st kuni 18. oktoober 2024 kella 16.40-ni Tartus Narva mnt 89

asuvast üliõpilaselamu keldrist temale kuuluv, kuid tema lapse R. L. kasutuses olnud

lukustatud jalgratas Scott Aspect 980 (musta värvi M suuruse meeste raamiga, roheliste

kirjadega, raaminumber AS91221524, spidomeetriga, rattakellaga, ees ja taga paigaldatud

lisatuled, raamiees üleval paar kriimu) väärtusega 300 eurot. Jalgrattaluku lõhkumisega

tekitati talle kahju summas 50 eurot. Tal on olemas kodukindlustus ja ta andis kindlustusele

vargusest teada. Vargusega tekitati talle kahju kogusummas 350 eurot. Omavastutus on 190

eurot, seega soovib ta omavastutuse summa 190 eurot hüvitamist (I kd lk 13).

46.8Hagiavalduses nõuab Kaupmehe 13 korteriühistu Tartu vald, Raadi alev, Kaupmehe tn 13

lõhkumisega tekitatud varalist kahjusummas 827,46 eurot (väljakutse, lukutööd ja uste

hooldus summas 65 eurot: solenoidlukk ABLOY ja teenustööd summas 429,40 eurot;

Kaupmehe 13 fonokoodi vahetus summas 34,16 eurot ja metalluste remont, hooldus ja

tarvikud summas 298,90 eurot). Hagiavalduse kohaselt tungiti 16. oktoobril 2024 kella 05.18

ajal sisse Tartu vallas Raadi alevis aadressil Kaupmehe tn 13 kortermajja. Sissetungimise

käigus sai kahjustada kortermaja peauks. Tekitatud kahju suurust kinnitavad

hinnapakkumised, mis on võetud Lukuabi OÜ-lt, Aardla Lukuproff OÜ-lt, Fox Invest OÜ-lt

on ka kriminaaltoimikus. Doordec OÜ on esitanud arve metalluste hoolduse ja remondi eest

summas 298,90 eurot (II kd lk 45-48).

47. VÕS § 128 lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla

varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline

kahju ja saamata jäänud tulu.

48. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või

valduse rikkumisega.

49. Kohus on seisukohal, et kannatanute varalise kahju nõuded kuuluvad rahuldamisele kogu

ulatuses.

49.1Kohus rahuldab kannatanu MTÜ Tartu Üliõpilasküla tsiviilhagi varalise kahju nõudes

täielikult ja mõistab Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga tekitatud kahju

katteks kannatanu MTÜ Tartu Üliõpilasküla kasuks 103,7 eurot, mis tuleb kanda MTÜ Tartu

Üliõpilasküla arveldusarvele EE182200221028541977.

49.2Kohus rahuldab kannatanu A. U. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõistab

Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu A. U.

kasuks 190 eurot, mis tuleb kanda A. U. arveldusarvele XXX.

49.3Kohus rahuldab kannatanu M. M. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõistab

Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu M.

M. kasuks 300 eurot, mis tuleb kanda M. M. arveldusarvele XXX.

49.4Kohus rahuldab kannatanu K.-E. K. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõistab

Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu K.-E.

K. kasuks 200 eurot, mis tuleb kanda K.-E. K. arveldusarvele XXX.

49.5Kohus rahuldab kannatanu A. N. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõistab

Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu A. N.

O kasuks 190 eurot, mis tuleb kanda A. N. arveldusarvele XXX.

49.6Kohus rahuldab kannatanu E. K. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõistab

Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu E. K.

kasuks 200 eurot, mis tuleb kanda E. K. arveldusarvele XXX.

49.7Kohus rahuldab kannatanu E. L. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõistab

Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu E. L.

kasuks 190 eurot, mis tuleb kanda E. L. arveldusarvele XXX.

49.8Kohus rahuldab kannatanu Kaupmehe 13 korteriühistu tsiviilhagi varalise kahju nõudes

täielikult ja mõistab Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga tekitatud kahju

katteks kannatanu Kaupmehe 13 korteriühistu kasuks 827,46 eurot, mis tuleb kanda

Kaupmehe 13 korteriühistu arveldusarvele EE221010220264425220.

Menetluskulud

50. Menetluskuluks on käesolevas asjas KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Kalju

Kutsarile kohtueelses menetluses makstud tasu 673,44 eurot (II kd lk 224-240) ja

kohtumenetluses 2172,82 eurot (t lk 108-110p), kokku 2846,26 eurot. Menetluskuluks on ka

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt läbi viidud DNA ekspertiiside kulu 4340 eurot (II kd 27, 34,

137). Ekspertiisikuluga seoses märgib kohus, et DNA ekspertiisid viidi kõigil kolmel juhul

läbi selleks, et tuvastada kas sündmuskohtadelt võetud proovides on Emmanuil Tanejevi ja S.

S. DNA-d. Seega on ekspertiisikulu põhjustanud mõlemad isikud. S. S. on pool

ekspertiisitasust juba kohtuotsusega välja mõistetud ja pool tuleb välja mõista Emmanuil

Tanejevilt, st 2170 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega

sundraha. Emmanuil Tanejevile on mõistetud liitkaristus varasema kohtuotsusega mõistetu

karistusega. Tegemist oli liitkaristusega, mille üheks osaks ka esimese astme süütegu. Seega

on ka käesolevas ajas üks liidetav karistus esimese astme süüteo eest ja selle tõttu tuleb mõista

välja sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral ettenähtud ulatuses ehk 2215

eurot. Kokku on menetluskulu 7231,26 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva

kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulude tasumiseks vajalikud

rekvisiidid on märgitud kohtuotsuse resolutsioonis.

Asitõendid

51. Kohtutoimikus olevad DVD-plaadid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasja materjalide

juurde. Asitõenditena on hoiule võetud ka erinevaid esemeid (III kd lk 12). Sõrgkang ja

riided, mille omanikku ei ole tuvastatud (musta värvi Nike kilejope, musta värvi Calvin Kleini

kapuutsiga pusa, musta-hallivärvi Nike dressipüksid) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel anda

riigi omandisse. Sõrgkang jääb Politsei- ja Piirivalveameti kasutusse ja riided toimetada

taaskasutuskeskusesse. Keldriboksi nr 16 ja nr 24 lukuvastused, mis asuvad Politsei- ja

Piirivalveameti asitõendite hoiuruumis tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Musta

värvi Calvin Kleini kott, mis asub samuti Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoiuruumis

ja mille Emmanuil Tanejev on enda omaks tunnistanud, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel

Emmanuil Tanejevile.

Tõkend

52. KrMS § 306 lg 1 p 9 peab maakohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel otsustama, kas

kohaldada süüdistatava suhtes tõkendit, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada.

Emmanuil Tanejev peeti kahtlustaatavana kinni 17. oktoobril 2024 (II kd lk 191-194). Kohtu

arvates on süüdistatava vahistamise jätkuv kohaldamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni

põhjendatud, kuna Emmanuil Tanejev jätkab vabadusse pääsemisel suure tõenäosusega

süütegude toimepanemist. Varasemates tõkendi küsimust lahendanud määrustes (II kd lk 195-

204) kajastatud seisukohad on kohtu arvates asjakohased ka praegu. Kohus leiab, et

Emmanuil Tanejevi suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine - on jätkuvalt põhjendatud ning

tuleb jätta uute kuritegude ärahoidmiseks muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Kannatanute taotlused

53. KrMS § 38 lg 5 p 1 ja 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada teavet

kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu

vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale

ning taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või

kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.

54. Kannatanud S. P. ja M. M., on KrMS § 38 lg 5 p-de 1 ja 2 alusel esitanud taotluse enda

teavitamiseks kahtlustatava vahistamisest või vahistatu vabastamisest, süüdistatava

ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

Kannatanu K. K. on KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks

süüdistatava ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest või kinnipidamisasutusest

põgenemisest. Kannatanu S. L. V. on KrMS § 38 lg 5 p 1 alusel esitanud taotluse enda

teavitamiseks kahtlustatava vahistamisest või vahistatu vabastamisest.

55. Kohtu hinnangul on kannatanutel õigus saada KrMS § 38 lg 5 p 1 ja 2 märgitud teavet.

Seega kajastab kohus kannatanute vastavad teavitamissoovid kohtuotsuse resolutiivosas.

Kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.

56. Kaitsja esitas kohtule taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (I kd 97-98).

Kaitsja leidis, et juhul kui kohus mõistab Emmanuil Tanejevi varguste toimepanemises

õigeks, siis tekib alus nõuda kahju hüvitamist, mis tekitatai Emmanuil Tanejevile tema

vahistamisega. Nimelt on Emmanuil Tanejev 12. juuni 2025 seisuga olnud 207 päeva

vahistatud. Kaitsja taotles Emmanuil Tanejevile kriminaalasja 1-25-615 menetluses tekitatud

mittevaralise kahju summas 13875,21 eurot hüvitamist.

57. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et

kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus

kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju

hüvitamist juhul, kui see tekitati: 1) vahistamisega või 2) kahtlustatavana kinnipidamisega.

58. Kuivõrd kohus tunnistas Emmanuil Tanejevi süüdi kõigis süüdistuses esitatud

kuriteoepisoodides, puudub alus kaitsja taotlust lahendada ja kohus jätab selle rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

Kohtunik