2-24-133711/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-133711

Tsiviilasi PLACET GROUP OÜ hagi Y. D. vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

1 427,69 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja Placet Group OÜ (registrikood 11198910),

esindajad lepinguline esindaja D. K.

Kostja Y. D. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Y. D.ilt Placet Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 1000 eurot ja intressid

16,91 eurot, kokku 1 016,91 eurot.

3. Välja mõista Y. D.ilt Placet Group OÜ kasuks alates 11.04.2025 viivis põhinõude 1000

eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata Placet Group OÜ hagiavaldus Y. D.i vastu intressi 101,58 euro,

viivise 182,70 euro ja sissenõudmiskulu 15 euro nõudes.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada kostjale kohtuotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise

kaudu.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingust nr TL4084125 tulenev

võlgnevus põhiosas 1 000 eurot, intressid 118,49 eurot, 10.04.2025 sissenõutavaks muutunud

lepingujärgsed viivised 182,70 eurot (põhinõudelt 1000 eurot) ning 15 eurot tasumata

sissenõudmiskulud, kokku 1 316,19 eurot. Edaspidi palub hageja nõuda kostjalt viiviseid

alates 11.04.2025 põhinõude 1000 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks

välja tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 29.04.2024 laenulepingu nr TL4084125, mille kohaselt andis kostja

hageja kasutusse laenusumma 1000 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni

lepingutasu summas 50 eurot ning hageja teostas 29.04.2024 kostja Swedbank pangakontole

EE102200221081912491 väljamakse summas 950 eurot. Kostja kohustus tagastama saadud

laenu 17 osamaksena osamakse suurusega 74,31 eurot.

3. Vastavalt laenulepingu nr TL4084125 Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja

laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikule oli lepingu krediidi kulukuse aastamäär

51,99%, intressimäär aastas 34%, viivisemäär päevas 0,09% ja kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa 1 313,14 eurot.

4. Laenulepingu TL4084125 sõlmimisel 29.04.2024 veendus hageja kostja krediidivõimekuses,

küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud

15.04.2024 Creditinfo.ee ja Taust.ee ning tuvastati, et kostjal puuduvad varasemad ja

kehtivad maksehäired. 29.04.2024 teostati päring Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. 15.04.2024 Maksu- ja Tolliameti päringu

alusel oli tuvastatud kostja nelja kuu (12.2023-03.2024) keskmine sissetulek 2 699,20 eurot.

Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal ei

ole ülalpeetavaid. Lisaks teostati 29.04.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille

tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud 3 teadaanded.

5. Kostja ei ole laenulepingu nr TL4084125 alusel teinud ühtegi tagasimakset. Eeltoodust

tulenevalt on kostja poolt jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 1 000 eurot. Laenulepingu

nr TL4084125 alusel oli kostja viivituses mai, juuni, juuli, augusti ja septembrikuu

osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu

saadud laenu, ning laenuandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et

hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida.

08.08.2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud

täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 22.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja

võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 19.09.2024 üles. Kuna ülesütlemise hoiatus

edastastati Y. D.’ile e-posti teel 08.08.2024, siis vastavalt üldtingimuste punktile 13.1.1 on

kostja saanud ülesütlemise avaldus kätte 1 kalendripäeva möödumisel, ehk 09.08.2024.

6. Vastuseks kohtunõudele esitas hageja 25.04.2025 nõude alternatiivse ümberarvestuse. Hageja

palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 1 000 eurot, intressid 16,91 eurot,

kokku 1016,91 eurot. Edaspidi palub hageja mõista välja kostjalt viivised alates 11.04.2025

põhinõude 1000 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras ning mõista kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõiv 280 eurot ja

õigusabikulud 150 eurot.

Kostja vastuväited

7. Kostjale on hagimaterjalid ning lahendi aja määrus kätte toimetatud avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole kuni kohtuotsuse tegemiseni omapoolset vastust

esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

9. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all

(TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui

kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS §

444 lg 2).

10. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei

tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva

möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100).

Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi

lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

11. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 29.04.2024 laenulepingu nr TL4084125 (dtl

3842). Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 50 eurot.

Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt andis hageja kostja kasutusse laenusumma 950

eurot (dtl 67). Lepingule lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt

kohustus kostja tagastama saadud laenu 17 osamaksena osamakse suurusega 74,31 eurot.

Kostja tagasimakseid ei teostanud.

12. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti majandustegevuses

tegutsevalt krediidiandjalt, st vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1

mõttes. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Vastavalt VÕS § 410

lg 1 sätestatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Seega

ei kohaldu sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele §-st 404 tulenev nõue, et

tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja esitas

29.04.2024 hagejale taotluse elektrooniliselt www.smsraha.ee vahendusel. Lepingu

sõlmimiseks tuvastas kostja enda isiku 15.04.2024 Smart-ID vahendusel ning registreerus

hageja kodulehel. Kostja logis 29.04.2024 sisse www.smsraha.ee veebilehele Smart-ID

kaudu.

13. Lepingu sõlmimisel oli krediidikulukuse määr 51,99% aastas. Eesti Panga veebilehe

kohaselt oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks lepingu sõlmimisel 17,36%.

Krediidikulukuse määr 51,99% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda, milleks on 52,08% (3x17,36%).

14. Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

15. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju.

16. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus,

et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

17. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

18. Hagiavalduse kohaselt veendus hageja 29.04.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr

TL4084125 puhul kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja

regulaarsete kohustuste kohta. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal

puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. 29.04.2024 teostati päring Maksuametile,

mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. 15.04.2024

Maksu- ja Tolliameti päringu alusel oli tuvastatud kostja nelja kuu (12.2023-03.2024)

keskmine sissetulek 2 699,20 eurot. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille

tulemusena tuvastas hageja, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Lisaks teostati 29.04.2024 päring

Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad

ametlikud teadaanded. Laenutaotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 2 600

eurot, finantskohustuseks 418 eurot, varasemalt sõlmitud Placet Group OÜ-ga Placet.ee

TL4078074 laenu kuumakse 149,98 eurot ja igakuisteks majapidamiskuludeks 380 eurot.

Hageja arvestas kostja sissetulekuks 15.04.2024 Maksu- ja Tolliameti päringuga tuvastatud 2

699,20 eurot, finantskohustusteks arvestas 567,98 eurot, taotleva laenu TL4084125

osamaksele 74,31 eurot arvestati ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas

380 eurot. Kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 1 676,91 eurot arvestas hageja

järgmiselt: (sissetulek) – 567,98 (finantskohustused) – 380 (majapidamiskulud) – 74,31

(taotleva laenu TL4084125 osamakse) =1 676,91 eurot.

19. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud andmetest

lähtumine, maksehäirete puudumise, Maksu-Tolliameti ja Rahvastikuregistri andmete

kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja on hagiavalduses

küll märkinud, et hageja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametist, mille

andmetel oli kostja sissetulekuks 2699,20 eurot, kuid samas pole hageja esitanud andmeid

selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja

kontrollinud kostja kohustusi. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh

sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto

väljavõte laenu saamisele eelneval ajal. Hageja lähtus üksnes kostja poolt laenutaotluses

märgitud kohustuste suurusest. Kontoväljavõtet ei ole hageja kogunud. Seega ei ole tegelikult

teada milline summa ja kas üldse jäi kostjal igakuiselt reservi. Samuti ei ole hageja

tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal

ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma

kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on

krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised

kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka

järgmist väikese kuumaksega krediiti.

20. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad

andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.

21. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja

ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

22. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

23. TL4084125 laenusumma on 1000 eurot, mille väljamaksmisel peeti laenusummast kinni

lepingutasu summas 50 eurot. Ühtegi tagasimakset laenulepingu nr TL4084125 alusel kostja

ei teostanud. Laenulepingu nr TL4084125 alusel oli kostja viivituses mai, juuni, juuli, augusti

ja septembrikuu osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Hageja edastas

08.08.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg

(14 päeva) kuni 22.08.2024 võlgnevuse tasumiseks (dtl 70). Kuivõrd kostja võlgnevust ei

tasunud ütles võlausaldaja lepingu 19.09.2024 üles (dtl 71). Seega oli kostja enne lepingu

ülesütlemist viivituses enamgi kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mistõttu

eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud ning ülesütlemine on kehtiv. Kostja ei ole krediiti

tagastanud ka hiljem, mistõttu hageja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7

mõttes. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt jäänud tagastamata laenuandjale laenu põhiosa

1000 eurot.

24. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole

ette nähtud teisiti (VÕS § 94 lg 1). Hageja arvestab intressi alates 30.04.2024 arvestades

põhiosa 1000 eurot kuni laenulepingu TL4084125 ülesütlemiseni, so 18.09.2024. Seisuga

18.09.2024 on sissenõutavaks muutunud intressisumma 16,91 eurot.

25. Viivisenõue kuulub rahuldamisele TsMS § 367 alusel alates 11.04.2025 kuni põhinõude

1000 euro tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

26. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhinõude 1000 euro, intressi 16,91 euro ja

viivise osas alates 11.04.2025 kuni põhinõude 1000 eurot tasumata osalt kuni selle kohase

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab hagi rahuldamata

intressi 101,58 euro, viivise 182,70 euro, ja sissenõudmiskulu 15 euro nõudes.

Menetluskulude jaotus

27. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

28. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). See, millisel

TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis

esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude

jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul

rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh

seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel

menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31).

29. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on

selline jaotus õiglane arvestades käesoleva hagiavalduse asjaolusid. Kohus arvestab asjaoluga,

et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (jättes pangakonto väljavõtted

küsimata ja analüüsimata) ning hageja esitas vaatamata kohtupraktikale nõude ümberarvestuse

alles kohtu nõudmisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere kohtunik