2-25-7067/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

11. august 2025 kell 16.00, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-7067

Tsiviilasi

Võlgniku L.O maksejõuetusavaldus

pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja-võlgnik L.O, isikukood XXX, elukoht XXX

Usaldusisik Martin Krupp, Saneerimismenetluse OÜ,

asukoht XXX, e-post XXX

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada L.O maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja L.O (isikukood XXX) pankrot 11.08.2025 kell 16.00 ja algatada L.O

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada L.O pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Martin Krupp (isikukood

XXX, Saneerimismenetluse OÜ, asuk. XXX, e-post: XXX).

4. Määrata L.O (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 26. august 2025

kell 16.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (asukoht Kuninga 22, Pärnu linn, saal nr

5).

5. Kohustada võlgnik L.O-d (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta 26. augustiks 2025 kell 16.00 Pärnu Maakohtusse

(Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Kuninga 22, saal nr 5). Võlgniku ilmumata jäämisel

võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni

kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab L.O kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 11.08.2026.

Tsiviilasi nr 2-25-7067

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates

märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks

ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. L.O võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb

esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas

nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate

nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma

pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust

pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

14. Jätta menetluskulud võlgniku L.O kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.

15. Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 11.07.2025 kuni pankroti

väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Martin Krupp tasu suuruseks

1440 eurot, millele lisandub käibemaks 345.60 eurot, s.o kokku 1785.60 eurot, millest

648 eurot ja lisanduv käibemaks 155.52 eurot mõista välja usaldusisiku kasuks

pankrotivara arvelt ning 792 eurot ja lisanduv käibemaks 190.08 eurot hüvitada

usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, Saneerimismenetluse OÜ-le (a/a XXX Swedbank AS).

16. Võlgnik L.O on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1)

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

2 (8)

Tsiviilasi nr 2-25-7067

kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

17. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

19. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud

1. L.O (avaldaja, võlgnik) esitas 07.05.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Avalduselt ei olnud tasutud riigilõivu, kohus andis selleks tähtaja, lõiv

tasuti 19.06.2025.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja lahutatud, tal on kolm alaealist ülalpeetavat last. Võlgnikul

on keskharidus, hetkel on lapsehoolduspuhkusel kodune (noorim laps on 3-kuune),

vanemahüvitise suuruseks 1022 eurot kuus. Kulud ulatuvad 850 euroni kuus. Tal on kohustusi

ca 20 erineva võlausaldaja ees kokku 270 805 euro ulatuses (erinevad (kiir)laenuandjad),

täitemenetlused on käimas kõigi nõuete osas (avalduses nimetatud 41 nõuet).

1.2. Võlgniku kinnitusel hakkas ta 2016.aastal huvi tundma netikasiinos mängimise vastu.

Raha laenas ta erinevatelt laenuandjatelt ja mängis maha ka saadud võidud, hiljem on ta

võtnud laene nii abikaasa, ämma, isa, sõbranna, tädi jt lähedaste arvel võtnud. Alates 2020.a

maist ei ole enam hasartmängudega tegelenud, on saanud nõustamist. Samas ei ole sõlminud

maksegraafikut kohtutäituritega, kuna võlad on väga suured, sissetulekust osa läheb

täitemenetlusteks.

1.3. Võlgnik on palunud kohtul enda suhtes pankrot välja kuulutada ja kohustustest

vabastamise menetluse algatada.

2. Kohus võttis 11.07.2025 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas

maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks Martin Krupi.

3. Usaldusisik esitas 5.08.2025 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu, mille

kohaselt tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus. Usaldusisiku tuvastatu ja põhjendused:

3.1. Võlgnikul varad puuduvad. Võlgniku poolt edastatud info kohaselt on tema ainukeseks

varaks praegu igakuiselt laekuv vanemahüvitis 1022 eurot ja II pensionisamba konto nr XXX,

mille saldo on 11 789.99 eurot (11627.55 SEB pensionifond 18 + osakut). Transpordiameti

esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele hetkel kaks sõidukit, kuid võlgniku sõnade

kohaselt on need lammutatud. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu.

Kohustusi on võlgnikul kokku 242 254.13 eurot. Võlgniku suhtes on käimas 39

täitemenetlust.

3 (8)

Tsiviilasi nr 2-25-7067

3.2. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse peamiseks põhjuseks hooletu finantskäitumine

ning hasartmängusõltuvus, mis sai alguse 2016 aastal.

3.3. Usaldusisik leiab kokkuvõtvalt, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid oma kohustuste

tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada

L.O pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada tema

pankrotihaldur (oma nõusoleku on M. Krupp selleks andnud). Asjaolusid, mis võiksid olla

aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, usaldusisikule

teada ei ole.

4. Kohus vaatas asja läbi kirjalikus menetluses menetlusosalisi ära kuulamata.

Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused

5. Kohus asub seisukohale, et võlgniku L.O maksejõuetusavaldus pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS §

31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2

kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

7. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgniku kohustused on sellised, mida ei ole võimalik katta igakuise sissetuleku

arvel. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku varaks ainult vanemahüvitis ning II pensionisamba

konto nr XXX, mille saldo on 11 789.99 eurot, muu vara puudub, kuid võlad on vähemalt 242

254.13 eurot. Arvestades eeltoodut ei ole võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita ei

lühemas ega pikemas perspektiivis, sest selliste võlgade tasumiseks oleksid nt võlgade

ümberkujundamise menetluse tarvis igakuised maksed selgelt liiga väikesed. Kohus loeb

esitatuga tuvastatuks, et L.O on maksejõuetu (sellisest sissetulekust on võimalik

kinnipidamisi teha väga väheses ulatuses) ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga.

Usaldusisik on veenvalt esile toonud põhjused, miks ei ole võimalik võlgade

ümberkujundamine ega kohustuste refinantseerimine ning kohus nõustub nendega. Aluseid

pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6

kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur)

nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule

ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne

pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole

teada aluseid täitemenetluste jätkamiseks, seega lõpevad need pankroti väljakuulutamisega

täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel.

8. Pankrotihaldur Martin Krupp on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks L.O

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

4 (8)

Tsiviilasi nr 2-25-7067

seisukohal, et pankrotihaldur Martin Krupp on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1

esimese lause kohaselt.

9. Kohus kuulutab seega võlgniku L.O pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks

Martin Krupp ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2

kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra

vande andmiseks teist tähtpäeva. Usaldusisik on taotlenud vastava vande võtmist ning kohus

peab võlausaldajate hulka ja võlgade suurust arvestades seda taotlust põhjendatuks. PankrS §

31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei

saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise

viisi ja korda.

10. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

11. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

11.1. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45

lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused

(pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms).

Võlgnikul ei ole ühtki käimasolevat kohtumenetlust peale praeguse.

12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur

5 (8)

Tsiviilasi nr 2-25-7067

Martin Krupp andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Martin Krupp on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud

isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

12.1. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 11.08.2026, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3

nõue.

13. Kohtu selgitused:

13.1.

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

13.2.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

13.3.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

13.4.

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

13.5.

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

13.6.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

13.7.

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

14. Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

15. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosoleku

vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.

16. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

6 (8)

Tsiviilasi nr 2-25-7067

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS §

59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

17. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval

ajal on tunnitasu ülemmäär 177.20 eurot.

18. Usaldusisiku aruande kohaselt on ta töötanud 12 tundi, mis tunnitasu 120 eurot juures

koos käibemaksuga on 1785.60 eurot. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks

väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi

vahenditest summas 792 eurot + km ning ülejäänud tasu summas 648 eurot + km välja mõista

võlgnikult pankrotivara arvelt.

19. Kohus leiab, et arvestades võlgnik L.O maksejõuetusmenetluses usaldusisiku ülesannete

mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks

kulunud aeg 12 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub tema taotlust

arvestades selgelt kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

usaldusisiku tasuks määrata 1440 eurot, koos käibemaksuga 1785.60 eurot.

20. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). 2025.a on kuupalga alammääraks 886 eurot. Kuivõrd

füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel puudub võlgnikul kohane vara

usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud

menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

21. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

ilmselt võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas

792 eurot, millele lisandub käibemaks 190.08 eurot, kokku 982.08 eurot menetlusabi korras

riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 648 eurot (lisandub käibemaks) tuleb

mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta

vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o

Saneerimismenetluse OÜ-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

7 (8)

Tsiviilasi nr 2-25-7067

Toomas Talviste

kohtunik

8 (8)