2-24-144958/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.08.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-144958

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi P.M-i vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1447,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rediem Capital AB (559310-4697; XXX; e-

post: XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post:

XXX)

Kostja: P.M (isikukood: XXX; elukoht teadmata).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista P.M-ilt Rediem Capital AB kasuks välja põhivõlgnevus 719,97 eurot,

sealhulgas:

2.1. kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg kuni

10.08.2025 makseni summas 159,98 eurot;

2.2. tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue 559,99 eurot, mis tuleb P.M-il

tasuda alljärgnevatel maksetähtpäevadel ja osamaksetes:

Tasumise tähtaeg

Laenujääk

Põhiosa

10.09.2025

559,99

18,05

10.10.2025

541,94

18,05

10.11.2025

523,89

18,05

10.12.2025

505,84

18,05

10.01.2026

487,79

18,05

10.02.2026

469,74

18,05

10.03.2026

451,69

18,05

10.04.2026

433,64

18,05

10.05.2026

415,59

18,05

10.06.2026

397,54

18,05

2-24-144958

10.07.2026

379,49

18,05

10.08.2026

361,44

18,05

10.09.2026

343,39

18,05

10.10.2026

325,34

18,05

10.11.2026

307,29

18,05

10.12.2026

289,24

18,05

10.01.2027

271,19

18,05

10.02.2027

253,14

18,05

10.03.2027

235,09

18,05

10.04.2027

217,04

18,05

10.05.2027

198,99

18,05

10.06.2027

180,94

18,05

10.07.2027

162,89

18,05

10.08.2027

144,84

18,05

10.09.2027

126,79

18,05

10.10.2027

108,74

18,05

10.11.2027

90,69

18,05

10.12.2027

72,64

18,05

10.01.2028

54,59

18,05

10.02.2028

36,54

18,05

10.03.2028

18,49

18,49

3. Mõista P.M-ilt Rediem Capital AB kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud

osamaksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, s.o 11.08.2025 on 5,75

eurot ning viivise kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud

põhivõla tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

12.08.2025 kuni põhivõla 159,98 euro tasumiseni.

4. Mõista P.M-ilt Rediem Capital AB kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt maksetelt (punkt 2.2.) alates nõude sissenõutavaks muutumisest

(tasumise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

8. Mõista P.M-ilt Rediem Capital AB kasuks välja menetluskulu summas 420 eurot

(riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 120

eurot).

9. Mõista P.M-ilt Rediem Capital AB kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

2-24-144958

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on Rediem Capital AB hagi P.M-i vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 17.05.2023

tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot, millele

lisandus lepingutasu summas 75 eurot.

Pooled leppisid kokku intressimääras 18,9% aastas ja 0.053% päevas. Viivisemäär on

võrdne intressimääraga.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 45.93% aastas. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 1000 eurot, osamakse 38,31 eurot,

intressimäära 18.90% aastas ja 0.053% eurot päevas, krediidisumma tagastamise periood

10.06.2023-10.02.2028, laenulepingu sõlmimise tasu 75 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi

10.06.2023-10.02.2028.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, st oli jäänud tasumata 3

järjestikus arved (osamaksed 10.10.2023, 10.11.2023, 10.12.2023). Seetõttu saatis

esialgne võlausaldaja 08.01.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg hiljemalt 22.01.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei

tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 23.01.2024

lepingu üles. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas 13.09.2024 kostja vastase nõude.

3. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne

võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste

2-24-144958

varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh

avalikest andmebaasidest.

4. Kostjal on põhivõlgnevus alates 5. osamaksest, s.o 10.10.2023 kuni 8. osamakseni

10.01.2024. Pärast lepingu ülesütlemist, oli kostja tasunud 125 eurot, millest 50 eurot on

arvestatud sissenõudmiskulude katmiseks ja 75 eurot on arvestanud põhiosa katteks.

Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 952,99 eurot (1075.00- 47.01-75.00).

Kostjal on intressi võlgnevus alates 5. osamaksest 10.10.2023 kuni ülesütlemiseni, s.o

10.01.2024 kokku summas 70,26 eurot (16.19+16.00+15.80+15.60+6.67=70.26).

Vastavalt lepingu eritingimustele ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu

haldamise tasu, mis on laenuandmete kohaselt 9,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise

seisuga so 23.01.2024.a. oli kostjal tasumata 10.10.2023 – 10.01.2024 osamaksete

laenuhaldustasud, s.o. kokku 39,60 eurot (4 x 9,90).

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 952,99 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates 24.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.03.2025

lepingu eritingimustes kokku lepitud viivise määras s.o 18,9%. Hageja nõuab viivist

summas 204,82 eurot.

Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 952,99 eurot kuni sellekohase

tasumiseni alates 15.03.2025 lepingujärgses viivise määraga 18,9% aastas. Arvestatuna

ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 952,99 eurot x 18,9% =

180,12 eurot.

5. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude, kui kohus peaks leidma, et hageja ei

ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Lepingu alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot ning kohustus tagasimakseid tegema

58 kuu jooksul, s.o perioodil 10.06.2023-10.03.2028. Kostja on tagasimakseid teinud

kokku summas 280,03 eurot. Kui arvestada antud summa täies ulatuses põhiosa katteks,

on tagastamata põhiosa 719,97 eurot. Ümberarvestuse kohaselt, ei ole ülesütlemine kehtiv

ning täies ulatuses saab tasutuks lugeda osamaksed 10.06.2023-10.11.2024 ja osaliselt

10.11.2024. Kostja on võlas alates 10.12.2024 osamaksetest.

Kostja ei ole lepingut täitnud alates 19.08.2024. Seega ei ole kostja võlgnevust tasunud

juba üle poole aasta. Ka käesolevas kohtumenetluses ei ole kostja sisuliselt osalenud ega

huvi üles näidanud asja lahendamiseks. Samuti leiab hageja, et menetlusökonoomikast

tulenevalt on mõistlik lahendada juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikumaksed ühe

tsiviilasja raames, millega hoitakse kokku aega ja kulusid, st asjaolu, et hageja peab

tulevikumaksete osas esitama hilisemalt uue lepingu täitmise nõude, millega kaasnevad

täiendavad kohtukulud. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad kohustused.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt alternatiivselt välja sissenõutavaks

muutunud põhiosamaksed 10.12.2024-10.05.2025 summas 105,83 eurot ja viivis antud

summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus hageja välja mõista

tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtapäevale

järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta

2-24-144958

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

Kohtu seisukoht

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 08.06.2025 väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus

hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

8. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse

nõude osas tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused

9. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja

17.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot,

millele lisandus lepingutasu summas 75 eurot. Kostja pidi tasuma hagejale laenu eest

intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu

seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.

10. Kohtu hinnangul vastab viidatud leping tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1

mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu

erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad

kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja

408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

11. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

2-24-144958

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt

kohtule esitatud asjaolusid, jättis krediidiandja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute

ja kohustuste suuruse.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole

piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei

tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust

tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse

tuvastamata.

12. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.

13. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

14. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

2-24-144958

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

15. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Hagiavaldusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku 280,03 eurot. Kui arvestada

kõik kostja tagasimaksed summas 280,03 eurot põhiosa katteks, siis on võlgnevuse jääk

719,97 eurot (1000 eurot laenusumma – tagasimaksed 280,03 eurot).

16. Hageja tõi esile, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Vastavalt kostja ja hageja

lepingule, tuleb kostjal krediit tagastada igakuiste osamaksetena, seega ei ole poolte leping

hagi esitamise ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Seega tuleb asuda seisukohale,

et poolte leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on

tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta.

Hageja palus välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed 10.12.2024-

10.05.2025 summas 105,83 eurot ja viivis antud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Samuti palus hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtapäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni

17. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

18. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja

tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude

suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja

kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut

nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

19. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 09.12.2024. Hagi loetakse hagimenetluse

tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS § 486 lg

2). Seetõttu on põhjendatud viivise väljamõistmine TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt välja viivise sissenõutavaks

muutunud osamaksetelt (10.12.2024 osamaksest käesoleva kohtuotsuse tegemise

kuupäevani) alates nõude sissenõutavaks muutumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, s.o 11.08.2025 on 5,75 eurot

ning viivise kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõla

tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.08.2025 kuni

põhivõla 159,98 euro tasumiseni. Ühtlasi mõistab välja viivise tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt maksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest (tasumise tähtpäevale

2-24-144958

järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab alternatiivse nõude rahuldamise tõttu

menetluskulud kostja kanda.

21. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 807 eurot (riigilõiv 280 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot) ja menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22. Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud

menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele

osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning

esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk

ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset

ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 120 eurot. Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulu, milleks on 420 eurot ning menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

23. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui

kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri

2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik