3-25-2337/3 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

11.08.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2337

Haldusasi

X.X. kaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22.07.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

Jätta X.X. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.07.2025. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 15.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada tema

kaitsja taandamistaotluste põhjal õigusvastaseks temale osutatav riigi õigusabi. Kaebaja

märkis, et talle, kui kuriteos kahtlustatavale on määratud kriminaalasjas nr 24259050893 riigi

õigusabi korras kaitsja, kes ei ole 2 kuu jooksul kordagi tema õigusi kaitsnud. Kaebaja väitel

on kaitsja taandamise taotlused jäänud edutuks.

2. Tartu Halduskohus tagastas 22.07.2025. a

määrusega

kaebaja kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitas, et

kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse,

vaid seadus näeb vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Kui kaebaja ei ole

rahul maakohtu määrusega kriminaalasjas kaebajale riigi õigusabi korras kaitsja määramisega,

siis on tal õigus esitada määruse peale määruskaebus maakohtule (riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 15 lg 8 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 384 lg 1). Kui kaebaja peab

õigusabi osutanud advokaati asjatundmatuks, siis on tal õigus esitada maakohtule taotlus

advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamiseks ja uue riigi õigusabi osutaja

nimetamiseks (RÕS § 20 lg 3¹). Kohus ei saa kõrvaldada kriminaalasjas riigi õigusabi

osutanud advokaati riigi õigusabi osutamisest ega tühistada kaitsja tehtud toiminguid. Kohus

selgitas täiendavalt, et KrMS § 385 p 4 sätestab muu hulgas, et määruskaebust ei saa esitada

taandamistaotluse rahuldamata jätmise määruse peale. Edasikaebeõiguse piirang ei tähenda

seda, et maakohtu asemel on halduskohus pädev kriminaalasjas kaitsja taandamise või

kõrvaldamisega tegelema või hindama seda, kas riigi õigusabi osutaja on asjatundmatu või

hooletu. Isikul on võimalik vaidlustada riigi õigusabi korras määratud kaitsja taandamata

jätmist KrMS § 383 lg 2 alusel hiljem kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis või

kassatsioonis.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. X.X. esitas 22.07.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

määrus ja teha uus määrus tema kaebuse edastamiseks Riigikohtule. Kaebaja väitel pidi

halduskohus edastama kaebuse Riigikohtule, mitte hakkama seda ise menetlema.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus saab rakendada vaid neid volitusi (HKMS § 5),

mis ei välju kaebuses esitatud nõude piiridest. Halduskohtu volitusi ja nõudeid tuleb seetõttu

käsitleda koos. Halduskohtu volituste seaduses sätestatud ulatus ja funktsioonid määravad ära

kaebuse nõude võimalikkuse ja asjakohasuse. Tulenevalt põhiseaduse § 3 lg 1 ls-st 1 ja § 146

lg-st 2 saab halduskohus riigivõimu teostajana tegutseda üksnes seaduses sätestatud volituste

alusel, s.t rakendada oma ülesannete täitmisel vaid neid abinõusid, mis on seadusesse kirja

pandud (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 47-48).

Haldusasja materjalidest nähtuvalt nõudis kaebaja Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses

tunnistada tema kaitsja taandamistaotluste põhjal õigusvastaseks temale osutatav riigi

õigusabi. HKMS § 37 lg 2 p 1 järgi võib kaebusega nõuda haldusakti või toimingu

õigusvastasuse kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). HKMS § 5 lg 1 p 6 järgi on kaebuse

rahuldamisel kohtul otsuse resolutsioonis õigus teha kindlaks haldusakti või toimingu

õigusvastasus. Seega oli halduskohtule esitatud kaebaja kaebuse sisuks tuvastamisnõue, mitte

aga kaebaja määruskaebuses nimetatud kaebuse Riigikohtule edastamise nõue. Seetõttu saab

kaebaja halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebusega vaidlustada üksnes halduskohtu

poolt tuvastamiskaebuse tagastamist. Eelmärgitule tuginedes tõlgendab ringkonnakohus, et

kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 22.07.2025. a määruse tühistamist.

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus

leiab, et Tartu Halduskohus on vaidlustatud määruses kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg

1 p 1 alusel tagastanud. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi

põhjendust, mis annaks alust määruskaebuse rahuldamiseks.

6. Ringkonnakohus peab vajalikuks veelkord kaebajale selgitada, et kui kaebaja peab talle

õigusabi osutavat advokaati asjatundmatuks, siis on tal õigus esitada maakohtule taotlus

advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamiseks ja uue riigi õigusabi osutaja

nimetamiseks (RÕS § 20 lg 3¹).

7. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 22.07.2025. a määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)