Legislator Case Law & Legislation
1-25-3558/10 AI generated

1-25-3558/10 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-25-3558/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Maakohus karistas 4. juulil 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Erki vangistuse. Kohus määras, et KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel kuulub koheselt ära kandmisele 6

Legislator headnote

AI generated

1-25-3558/10 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Tartu Maakohus karistas 4. juulil 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Erki vangistuse. Kohus määras, et KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel kuulub koheselt ära kandmisele 6

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2025, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-25-3558

Kohtunik

Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Erki Askirko süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9

järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Maakohtu

4. juuli

2025

otsus

kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Erki Askirko (isikukood 38808030027),

apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohus karistas 4. juulil 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Erki

Askirkot karistusseadustiku (KarS) KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi, mõistes 2 aasta pikkuse

vangistuse. Kohus määras, et KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel kuulub koheselt ära kandmisele 6

kuu pikkune vangistus, mille kandmise alguseks oli 21. aprill 2025. Maakohus jättis KarS §

74 lg-te 1 ja 3 alusel ülejäänud osa karistusest ehk 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse tingimisi

täitmisele pööramata, kui E. Askirko ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2

sätestatud kohustust.

2. Sama kohtuotsusega jättis maakohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3

alusel E. Askirko menetluskuludest riigi kanda kaitsjatasu 131,76 eurot ning mõistis E.

Askirkolt KrMS § 180 lg 1 alusel välja riigituludesse menetluskuluna kokku 1965,84 eurot.

Menetluskulud koosnesid riigi õigusabi kulust kohtueelses menetluses 636,84 eurot ja

sundrahast 1329 eurot. E. Askirkol tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul ositi –

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 163,82

eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

3. Tartu Maakohtu 4. juuli 2025 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav E. Askirko, kes

palub muuta menetluskulude tasumise korda. Süüdimõistetu palub lükata menetluskulude

tasumise kuupäeva edasi vabanemisele järgneva kuu viimase kuupäeva peale, kuna vanglas

puudub E. Askirkol igakuine sissetulek ja võimalus tasuda igakuiseid makseid.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et E. Askirko apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja

tagastada esitajale.

5. Kuna maakohus lahendas E. Askirko kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb

apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide

kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1

rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

6. Apellatsioonis ei viita E. Askirko sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse

tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu

oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka

ringkonnakohus. Seega võiks süüdimõistetul olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud

oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada

olukorras, kus süüdistatav ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus

olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. E. Askirko

kinnitas maakohtule, et ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ning selle sõlmimine oli tema

tõeline tahe. Seejuures on maakohus süüdimõistetule selgitanud menetluskulude tasumise

korda ning see oli E. Askirkole arusaadav. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam võimalikest

probleemidest väljamõistetud menetluskulude osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu ei ole E. Askirkol apellatsioonis välja käidud

argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes

KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle talle.

(allkirjastatud digitaalselt)