1-25-3558/10 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohus karistas 4. juulil 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Erki vangistuse. Kohus määras, et KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel kuulub koheselt ära kandmisele 6
Legislator headnote
AI generated1-25-3558/10 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Tartu Maakohus karistas 4. juulil 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Erki vangistuse. Kohus määras, et KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel kuulub koheselt ära kandmisele 6
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11. august 2025, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-25-3558
Kohtunik
Tiit Lõhmus
Kriminaalasi
Erki Askirko süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9
järgi kokkuleppemenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu
Maakohtu
4. juuli
2025
otsus
kokkuleppemenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdistatav Erki Askirko (isikukood 38808030027),
apellatsioon
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava
advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul,
alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Tartu Maakohus karistas 4. juulil 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Erki
Askirkot karistusseadustiku (KarS) KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi, mõistes 2 aasta pikkuse
vangistuse. Kohus määras, et KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel kuulub koheselt ära kandmisele 6
kuu pikkune vangistus, mille kandmise alguseks oli 21. aprill 2025. Maakohus jättis KarS §
74 lg-te 1 ja 3 alusel ülejäänud osa karistusest ehk 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse tingimisi
täitmisele pööramata, kui E. Askirko ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut
kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2
sätestatud kohustust.
2. Sama kohtuotsusega jättis maakohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3
alusel E. Askirko menetluskuludest riigi kanda kaitsjatasu 131,76 eurot ning mõistis E.
Askirkolt KrMS § 180 lg 1 alusel välja riigituludesse menetluskuluna kokku 1965,84 eurot.
Menetluskulud koosnesid riigi õigusabi kulust kohtueelses menetluses 636,84 eurot ja
sundrahast 1329 eurot. E. Askirkol tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul ositi –
kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 163,82
eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
3. Tartu Maakohtu 4. juuli 2025 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav E. Askirko, kes
palub muuta menetluskulude tasumise korda. Süüdimõistetu palub lükata menetluskulude
tasumise kuupäeva edasi vabanemisele järgneva kuu viimase kuupäeva peale, kuna vanglas
puudub E. Askirkol igakuine sissetulek ja võimalus tasuda igakuiseid makseid.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et E. Askirko apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja
tagastada esitajale.
5. Kuna maakohus lahendas E. Askirko kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb
apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide
kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud
kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on
KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1
rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse
peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
6. Apellatsioonis ei viita E. Askirko sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse
tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu
oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka
ringkonnakohus. Seega võiks süüdimõistetul olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud
oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada
olukorras, kus süüdistatav ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus
olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. E. Askirko
kinnitas maakohtule, et ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ning selle sõlmimine oli tema
tõeline tahe. Seejuures on maakohus süüdimõistetule selgitanud menetluskulude tasumise
korda ning see oli E. Askirkole arusaadav. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam võimalikest
probleemidest väljamõistetud menetluskulude osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses
tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu ei ole E. Askirkol apellatsioonis välja käidud
argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes
KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle talle.
(allkirjastatud digitaalselt)