Legislator Case Law & Legislation
2-24-19522/6 AI generated

2-24-19522/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-24-19522/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt I. S.-ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks 1 370 (üks Välja mõista kostjalt I. S.-ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis alates

Legislator headnote

AI generated

2-24-19522/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista kostjalt I. S.-ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks 1 370 (üks Välja mõista kostjalt I. S.-ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis alates

Keywords

AI generated
hail insurance performance in lieu of fulfillment right to higher insurance cover Hague Convention pledge insufficiently substantiated grievance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-24-19522

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 11. august 2025

Tsiviilasja number

2-24-19522

Tsiviilasi

Hagi hind

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus I. S. vastu

võlgnevuse nõudes

1 551.84 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht: XXX, 10149 Tallinn), lepinguline esindaja: Sigrid

Rahkema (e-post: XXX);

Kostja: I. S. (isikukood XXX, elukoht: XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev 11. august 2025 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt I. S.-ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks 1 370 (üks

tuhat kolmsada seitsekümmend) eurot ja 4 senti (sh põhivõlgnevuse 730.16 eurot,

intressi 101.76 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

498.12 eurot).

3. Välja mõista kostjalt I. S.-ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis alates

24.12.2024 kuni põhinõude summas 730,16 eurot täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 24,9% aastas, kuid mitte rohkem kui 730.16 eurot.

1 (6)

2-24-19522

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt I. S.-ilt hageja OÜ Aktiva

Finance Group kasuks menetluskulud kokku summas 568 (viissada kuuskümmend

kaheksa) eurot ja 50 senti (sh riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 253.50 eurot).

5. Välja mõista kostjalt I. S.-ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis

menetluskuludelt (568.50 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 245 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 23.12.2024 Viru Maakohtule hagi I. S. vastu põhivõlgnevuse

730.16 eurot, intressi 101.76 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

498.12 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt I AS (edaspidi märgitud kui

esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 23.08.2021 järelmaksulepingu nr. XXX (edaspidi märgitud

kui leping), mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba

maksumusega 800 eurot. Leping on poolte vahel allkirjastatud käsikirjaliselt 23.08.2021. Krediidi

kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressimäära, krediidisumma

tagastamise lõpptähtpäeva, osamaksete arv, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu

haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr

52.59% aastas ja intressimäär 24.9% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 07.03.2022. a kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1,

s.o kuni 21.03.2022. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 07.03.2022 oli kostja

võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 20.12.2021 – 20.02.2022. 28.03.2022. a saatis

esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

2. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 800 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.09.2021 – 20.08.2023. a. Kostjalt on

toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 69.84 eurot, seega on tasumata põhiosa summas

730.16 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 730.16 eurot.

2 (6)

2-24-19522

3. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on

laenulepingu põhi- ja üldtingimustes kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi.

24,9% aastas, s.o 0,55 eurot päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 4. osamaksest, s.o

20.12.2021 kuni ülesütlemiseni 28.03.2022. a kokku summas 101.76 eurot.

4. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa

40 eurot kujunemine: 31.03.2022 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 08.04.2022 teise tasulise

kirja saatmine 5 eurot; 25.04.2022. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud

makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.

5. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 730,16 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 29.03.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.12.2024

lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24.9% aastas so 0.07% päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1

kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis

summas 498.12 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 730.16 eurot kuni selle kohase

tasumiseni alates 24.12.2024 lepingujärgses viivisemääras s.o 24,9% aastas.

6. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise

põhimõtet. VÕS § 403¹ lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning

hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403⁴ lg-dest 2, 3

ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt.

Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning

veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi

igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi

regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise

puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika

raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on

hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on

seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva

kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja

sissetulekud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses. Võttes arvesse, et kostja

igakuine sissetulek oli 1000 eurot kuus ning muud finantskohustused puudusid, jäi kostjale kätte

peale järelmaksu väljastamist 949,90 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi kostjale

kätte ca 95% tema igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja krediidivõimeline. Lisaks on

esialgne võlausaldaja selgitanud, et taotlus oli esitatud läbi veebi keskkonna. See tähendab, et klient

on andmed veebis ise sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud. Taotluse otsus oli

automaatselt positiivne. Arvestades krediidilepingu krediidisummat, osamaksete suurust (antud

laenulepingus on kuumakse 24 kuu jooksul 50.10 eurot) ning lepingutega kaasnevaid kohustusi

3 (6)

2-24-19522

tervikuna, oli krediidiandja hinnangul krediidisaaja poolt võetud kohustuste täitmine krediidisaajale

jõukohane. Krediidisaaja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti

usaldusväärse krediidivõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma.

7. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 730.16 eurot, intressi 101.76 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 498.12 eurot ja viivise alates 24.12.2024 kuni põhinõude summas

730,16 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 24,9% aastas. Lisaks palub hageja välja

mõista menetluskulud summas 757.50 eurot, sh riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse koostamise kulud 20 eurot ja õigusabikulud 422.50 eurot ning viivis väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

9. Viru Maakohus võttis 02.01.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid korduvalt

aadressile XXX, mis on kostja lisa-aadress, kuid materjalid tagastati kohtule märkega „Ema sõnul

poeg lahkus Eesti riigi territooriumilt, kirja vastuvõtust keeldus“. Kostja puudub kehtiv

registrijärgne elukoht 26.04.2023. Kostjal puudub kehtiv töökoht. Politsei- ja Piirivalveameti

27.05.2025 vastuse kohaselt on alates 07.10.2018 isiku elukoha aadressina märgitud XXX.

Piirkonnapolitseinik suhtles 21.05.2025 isiku emaga, kelle sõnul poeg elab Välismaal umbes kolm

aastat ning Eestis ei käi. Isiku telefoni numbrit ei õnnestunud leida. Politseil ei ole andmeid selle

kohta, kus isik hetkel elada võiks. Samuti ei ole isikuga seotud ühtegi inimest, kellelt saaks I. S.

elukoha kohta uurida. Seega on kohtudokumendid kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

vahendusel kätte toimetatud 28.05.2025 (loetud kätte toimetatuks 13.06.2025). Kirjalikku vastust

hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata

jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

11. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja I AS-i

vahel sõlmitud järelmaksu lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub

kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

12. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113

lg 1 alusel kogu haginõude 1 370.04 euro (sh põhivõlgnevuse 730.16 eurot, intressi 101.76 eurot,

4 (6)

2-24-19522

sissenõudmiskulude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 498.12 eurot) ulatuses. Samuti

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 24.12.2024 kuni põhinõude summas

730,16 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 24,9% aastas, kuid mitte rohkem kui 730.16

eurot.

13. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

MENETLUSKULUD

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

15. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot ja

õigusabikulud 422.50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulud 20 eurot. Kohtu

hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus-

ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi

2,5 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus

Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi

ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 2,5 tunni ulatuses, so summas 422.50

eurot (ilma käibemaksuta). Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt küll

10-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud leping, ülesütlemise teatis, menetluskulude nimekiri,

volikiri ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, kuid hageja ei ole pidanud osalema

kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on

menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole

hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 2.5 tunni mahus mõistlikud ja

on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamise, trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende

kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1.5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud

menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on hageja esindaja tunnihind 169 eurot tund. Kohtu

hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 253.50

eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud ei ole käesolevas menetluses õigustatud, kuna tsiviilasi ei ole

üle tulnud maksekäsu kiirmenetlusest. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel

23.12.2024 summas 315 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud summas 568.50 eurot, s.h riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 253.50

eurot.

16. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

5 (6)

2-24-19522

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

17. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2;

407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

6 (6)