2-23-15164/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-23-15164

Tsiviilasi

S T pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise

menetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu,

pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse jätkamine

Menetlusosalised

Võlgnik: S T (isikukood XXX)

Pankrotihaldur: Ly Müürsoo

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada S T pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist.

2. Kinnitada S T pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete osa, mille

ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud:

2.1. Muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (II järgu nõuded;

pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2):

Jrk

nr

Võlausaldaja nimi, registri-

või isikukood

Nõude

suurus (€)

Jaotis

Andmed võlausaldajatele

väljamaksete tegemiseks

Aktsiaselts P (registrikood

XXX)

6770,89

30,540%

Konto nr: XXX

Selgitus: S T (ik XXX)

Viitenr: XXX

B OÜ (registrikood XXX)

0,925%

Konto nr: XXX

Selgitus: S T (ik XXX)

Viitenr: XXX

B OÜ (registrikood XXX)

2042,15

9,211%

Konto nr: XXX

Selgitus: S T (ik XXX)

Viitenr: XXX

P OÜ (registrikood XXX)

1,646%

Konto nr: XXX

Selgitus: S T (ik XXX) XXX

P OÜ (registrikood XXX)

4684,54

21,130%

Konto nr: XXX

Selgitus: S T (ik XXX) 2-23-15164

A OÜ (registrikood XXX)

13,983%

Makse saaja: J OÜ Konto nr: XXX

Selgitus: S T (ik XXX)

Viitenr: XXX

3100

E OÜ (registrikood XXX)

4373,21

19,726%

Konto nr XXX

Selgitus: S T (ik XXX)

S AS (registrikood XXX)

629,50

2,839%

Konto nr: XXX

Selgitus: S T (ik XXX)

S T nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

3. Jätta pankrotimenetluse kulud S T kanda ning võlausaldajate menetluskulud

nende endi kanda.

4. Määrata pankrotihaldur Ly Müürsoo tasuks 1308,01 eurot (sh käibemaks 24%).

5. Anda S T hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks

riigi vahenditest 752,40 eurot, millele lisandub käibemaks 180,58 eurot. Tasu

kanda OÜ-le S (registrikood XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille

kaudu pankrotihaldur tegutseb.

6. Pankrotihalduri tasu 375,12 eurot (sh käibemaks) mõista välja S T pankrotivara

arvelt. Tasu kanda OÜ-le S (registrikood XXX, arvelduskonto nr XXX

Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.

7. Vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo S T pankrotimenetluses pankrotihalduri

kohustustest pärast pankrotimenetluse kulude väljamaksete tegemist.

8. Jätkata S T suhtes 15. jaanuaril 2024 algatatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust.

9. Määrata S T kohustustest vabastamise menetluses uueks usaldusisikuks Andres

Julle (KesKes Consulting OÜ, keskesconsulting@gmail.com, telefon +372 5663

8965).

10. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule kord aastas usaldusisiku aruanne koos

tõenditega, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma seadusest tulenevaid

kohustusi täidab (sh aruande perioodi osas andmed võlgniku mõistlikult

tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmed kulutuste

ning võlausaldajate nõuete katteks väljamaksete tegemise kohta). Aruandele

lisada aruande perioodi kohta võlgniku arvelduskontode väljavõtted, tõendid

töösuhete kohta ning tuludeklaratsioonid. Järgmine usaldusisiku aruanne tuleb

kohtule esitada hiljemalt 15. jaanuariks 2026, edaspidi iga aasta 15. jaanuariks.

11. Vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele tuleb usaldusisikul teha

võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas iga aasta 31. augustiks. Esimene

väljamakse teha hiljemalt 31. augustiks 2026.

12. Saata määrus pankrotihaldurile, võlgnikule ja usaldusisikule ning jõustumisel

resolutsiooni p 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

13. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale osas, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada

määruskaebuse, ja võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite,

Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates (pankrotiseaduse (PankrS) § 164 lg-d 1 ja 2). Määruse peale osas, mis on tehtud

pankrotimenetluse kulude kohta, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (PankrS § 150 lg 5).

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus kuulutas 15. jaanuari 2024 kohtumäärusega välja S T (võlgnik) pankroti ja

algatas kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku

ülesannetes Ly Müürsoo ning avaldas teate pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 14. veebruaril 2024.

Pankrotimenetluses ei ole pankrotitoimkonda moodustatud. Kohus kinnitas 25. aprilli 2025

määrusega võlausaldajate nimekirja.

2. Pankrotihaldur esitas 30. juunil 2025 teate, et võlgniku pankrotivarast ei jätku pankrotivara

pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Koos teatega esitas pankrotihaldur

aruande, milles palus lõpetada pankrotimenetluse; vabastada pankrotihaldur oma kohustustest,

jätkata kohustustest vabastamise menetlust ning määrata usaldusisikuks Andres Julle.

Pankrotihaldur palus määrata pankrotihalduri tasuks 1957,50 eurot, millele lisandub

käibemaks 24% ehk 469,80 eurot büroole, mille kaudu haldur tegutseb, ning määrata, et

pankrotihalduri tasu 886 eurot (lisandub käibemaks 194,92 eurot) hüvitatakse riigi

vahenditest, 375,12 eurot hüvitatakse pankrotivarast ning 953,54 eurot mõistetakse välja

võlgnikult.

Aruande kohaselt omab võlgnik S AS-s arvelduskontot nr XXX, mille saldo pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga, s.o seisuga 15. jaanuari 2024 oli 0 eurot. Nähtuvalt Maksu- ja

Tolliameti vastusest on võlgnikule pankrotimenetluse ajal teinud väljamakseid

Sotsiaalkindlustusamet. Väljamakseid on teinud ka Eesti Töötukassa. Arestimise tulemusena

on pankrotivara hulka laekunud kokku 375,12 eurot. Seega on pankrotivaras väljamakseteks

375,12 eurot.

Likviidne pankrotivara puudub. Pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel

väljamaksete tegemiseks ja väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajate rahuldamata nõuded

teises rahuldamisjärgus on järgmised: Aktsiaselts P 6770,89 eurot, B OÜ 205 eurot, B OÜ

2042,15 eurot, P OÜ 365 eurot, P OÜ 4684,54 eurot, A OÜ 3100 eurot, E OÜ 4373,21 eurot

ja S AS 629,50 eurot.

Pandieset käesolevas menetluses ei olnud.

Teistelt isikutelt saadaolevat vara pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes teadaolevalt ei ole.

Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Haldur juhindus

pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Haldur

ei ole esitanud ja ei kavatse käesolevas menetluses esitada hagisid. Kohtukulud puuduvad.

Võlgnik ei ole võlanõuetele vastuväiteid esitanud.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on vastutustundetu käitumine kohustuste

võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene ja tekitatud

kohustusi tagasi maksta. Pankrotiseaduse mõttes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada

raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja jätkata võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust.

4. Haldur on kohtule esitanud aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist.

4.1. PankrS § 158 lg 1 järgi kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult

teatama. Pärast PankrS § 158 lg-s 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule

PankrS § 158 lg 3 järgi aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri

ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 6 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole

kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

4.2. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist. Asja materjalide järgi puudub pankrotimenetluses piisav vara

pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur taotleb tasu 1957,50 eurot, millele lisandub

käibemaks 24%, s.o 469,80 eurot. Kohus avaldas 1. juulil 2025 väljaandes Ametlikud

Teadaanded ka teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 2900 eurot 15 päeva jooksul määruse kätte

toimetatuks lugemisest arvates. Kohtu deposiiti ei ole summat tähtajaks tasutud.

4.3. Pankrotihalduri esitatud aruanne sisaldab PankrS § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

4.4. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus PankrS §

158 lg 4 teise lause kohaselt määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja

millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluses esitasid võlausaldajad

kaheksa nõuet, nõudeid tunnustati teise järgu nõuetena järgmistes summades: Aktsiaselts P

6770,89 eurot, B OÜ 205 eurot, B OÜ 2042,15 eurot, P OÜ 365,00 eurot, P OÜ 4684,54

eurot, A OÜ 3100 eurot, E OÜ 4373,21 eurot ja S AS 629,50 eurot. Nõudeid ei ole

pankrotimenetluses rahuldatud ja seega on võlausaldajate nõuded eelnimetatud summades

rahuldamata. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud

pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks.

4.5. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo

tunnustega tegu (PankrS § 28), vaid muu asjaolu (suutmatus oma kohustusi täita).

5. Pankrotihaldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1957,50 eurot, millele

lisandub käibemaks 469,80 eurot. Halduril kulus ülesannete täitmisele 13,5 tundi arvestusega

145 eurot tund. Samuti taotleb pankrotihaldur menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu

hüvitamiseks riigi vahenditest 886 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, ning ülejäänud

osas, s.o 375,12 eurot (sh käibemaks) maksta välja võlgniku pankrotivarast ning 953,54 eurot

(sh käibemaks) mõista tasu välja võlgnikult.

5.1. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri

tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena

pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama

oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 113 alusel võib füüsilise isiku

pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui

kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on

kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta

sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel

ega pea pidama tööaja arvestust.

5.2. Kohus leiab, et osas, milles halduri tasu (sh käibemaks) on hüvitatav pankrotivara arvel,

tuleb halduri tasu puhul kohaldada halduri märgitud tunnitasu 145 eurot (lisandub käibemaks

24%). Tunnitasu koos käibemaksuga 179,80 eurot. Seega on halduri märgitud 13,5 töötunnist

pankrotivara arvel hüvitatav 2,1 tundi (375,12÷179,80).

5.3. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks osaliselt

riigi vahenditest. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise

korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Riigi vahenditest ei hüvitata

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg-s 2

sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti

väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

PankrS § 65 lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste

suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest,

arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu

on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis,

kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava

tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Kuna pankrotihaldur taotleb praegu enda tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb arvestada, et

halduri tasu on maksimaalselt 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Nende

töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle

määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. Nendest tunnitasumääradest tuleb

kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja

ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu

piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS

§ 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära (vt ka TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222).

5.4. Arvestades halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust (sh võlausaldajate nõuetega

seotud toiminguid ja aruannete koostamist) ning tema kutseoskust, peab kohus põhjendatuks

halduri toimingute mahtu 13,5 tundi (millest 2,1 tundi on hüvitatav pankrotivara arvel). Seega

jääb pankrotivara arvelt hüvitamata 11,4 töötundi. Kuivõrd pankrotimenetluses ei ole piisavalt

vara halduri tasu katmiseks, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt

riigi vahenditest, s.o 752,40 eurot (käibemaksuta, s.o 11,4 h × 66 eurot). Tasule lisandub

käibemaks 24%, s.o 180,58 eurot. Seega tuleb võlgnikule anda hüvitamiskohustuseta

menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks.

Arvestades halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust (sh võlausaldajate nõuetega

seotud toiminguid ja aruannete koostamist) ning tema kutseoskust, peab kohus põhjendatuks

rahuldada halduri taotlus ning määrata pankrotihalduri tasuks 1308,10 eurot (sh käibemaks).

Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o

OÜ-le S (PankrS § 65 lg 1).

Järelikult tuleb rahuldada halduri taotlus ning määrata pankrotihalduri tasuks 1308,01 eurot,

millest 375,12 eurot (sh käibemaks) hüvitatakse pankrotivara arvel ja 932,98 eurot (sh

käibemaks) riigi arvel. Kohtul puudub alus mõista võlgnikult välja 1308,10 eurost (lisandub

käibemaks) suuremat halduri tasu, sest halduri töötunnid (13,5) on eelnevaga hüvitatud.

Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o

Osaühingule Sentire MK (PankrS § 65 lg 1).

6. Maakohus algatas 15. jaanuari 2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 46 lg 1 näeb ette, et kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja.

6.1. Kohus leiab, et põhjendatud on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkumine.

Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks FIMS §-s 47 märgitud menetlusaegseid kohustusi

rikkunud. Seega ei esine FIMS § 49 lg-s 8 nimetatud kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamise aluseid.

6.2. Pankrotihaldur on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri kohustustest.

PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Ly Müürsoo vabastada pankrotihalduri kohustustest võlgniku

pankrotimenetluses ja usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustusest vabastamise menetluses

pärast pankrotimenetluse kulude väljamaksete tegemist. Pankrotihaldur palus juhul, kui jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, nimetada usaldusisikuks Andres Julle, kes on andnud

selleks oma kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab, et võlgniku kohustustest vabastamise

menetluses jätkab usaldusisikuna Andres Julle, kes vastab seaduses sätestatud usaldusisikule

esitatavatele nõuetele ja kes on kantud usaldusisikute nimekirja.

6.3. Kohus selgitab kohustustest vabastamise menetlusega seoses järgmist.

FIMS § 53 lg 4 järgi kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik 1) teostab järelevalvet

võlgniku kohustuste täitmise üle võlgniku kohustustest vabastamise menetluses; 2) hoiab

võlgnikult saadud makseid ja teeb nendest väljamakseid võlausaldajatele seaduses sätestatud

korras; 3) esitab kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta; 4) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks.

FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta kohtule igal aastal aruande. Järgmine aruanne tuleb esitada kohtule hiljemalt 15.

jaanuariks 2026. Edaspidi tuleb aruanne esitada iga aasta 15. jaanuariks. Aruandes tuleb

märkida, kas ja kuidas võlgnik oma seadusest tulenevaid kohustusi täidab (sh aruande

perioodi osas andmed võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta

kuude lõikes, andmed kulutuste ning võlausaldajate nõuete katteks väljamaksete tegemise

kohta). Aruandele tuleb ka lisada aruande perioodi kohta võlgniku arvelduskontode

väljavõtted, tõendid töösuhete kohta ning tuludeklaratsioonid.

FIMS § 47 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. FIMS § 47 lg 4

järgi peab FIMS § 47 lg-s 3 nimetatud tulust (võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust

sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust) usaldusisik võlgnikule üle

andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis

arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid

arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et praeguse asja asjaolusid arvestades

ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra.

FIMS § 46 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi

ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele

üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma iga aasta 31. augustiks. Esimene väljamakse

teha hiljemalt 31. augustil 2026.

7. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded

(PankrS § 163 lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt)