2-24-133485/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.08.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-133485

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi D.J vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1848,90 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701),

lepinguline esindaja Liis Võsa

Kostja: D.J (isikukood XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 22.07.2021 sõlmitud lepingust nr xxx tulenev

põhivõlg 1444,33 eurot, intressid 74,37 eurot, viivis perioodi 15.02.2024-11.08.2025 eest

253,26 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta rahuldamata intressinõue 0,68 euro ulatuses.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 315 eurot.

7. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB

Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –

EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas 19.12.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja

hageja ja kostja vahel 22.07.2021 sõlmitud lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1444,33

eurot, viivis 150,43 eurot, intress 75,05 eurot ning viivis põhinõudelt alates 20.12.2024 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise

leping, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 1550 eurot

intressimääraga 17% aastas. Krediidi kulukuse esialgne määr oli lepingu sõlmimisel 27,95%

aastas.

Lepingu kehtivuse ajal kandis leping numbrit xxx ning lepingu lõppedes sai nõude arvestus

numbri xxx.

Krediitkaardileping xxx koostati ja lisati kostjale 22.07.2021 internetipanka allkirjastamiseks.

Samal päeval allkirjastas kostja lepingu internetipangas. 30.07.2021 aktiveeris kostja kaardi

ning aktiveerimise käigus allkirjastatakse krediitkaardi leping veel korra (samadel

tingimustel). Peale allkirjastamist tuleb kliendile ette teade, et leping on sõlmitud ning tal on

võimalik hakata krediidilimiiti kasutama. Lisaks nähtub võimalus allkirjastatud leping

koheselt alla laadida kas BDOC/ASIC (olenevalt lepingu sõlmimise ajast) või PDF formaadis.

Hiljem on kliendil võimalik internetipangas sõlmitud lepingut alla laadida/säilitada/püsivalt

salvestada „sõlmitud lepingu/lisa/lisadokumendi vaatamine“ alajaotusest, kus on

kättesaadavad kõik konkreetse krediitkaardiga seotud internetipangas sõlmitud lepingud.

2.2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Lepingu sõlmimisele eelnenud keskmine töötasu suurus oli kostjal ~562 eurot (Lisa 7).

Kostjal oli lepingu sõlmimisele eelnevalt kohustus Swedbank AS-i ees kuumaksega ~62

eurot (vt Lisa 7), lepingu nr xxx alusel (selle lepingu alusel maksti kostjale välja laenu 400

eurot 09.02.2021 (vt hagiavalduse lisa nr 7, lk 2). Väljaspool Swedbank AS-i hagejale

teadaolevalt kostjal muid krediidikohustusi ei olnud. Seega moodustasid igakuised

krediidikohustused koos väljastatava krediitkaardi intressimaksega (kuumakse ~23 eurot, kui

krediitkaardi limiit oli kogu ulatuses kasutuses) laenusaaja sissetulekust ~15%. Eeltoodust

tulenevalt jäi kostjal igakuiste muude kulude (sh majapidamiskulude) kandmiseks ~ 85 eurot.

Kuivõrd kostja kuue kuu arvelduskonto väljavõttelt nähtus regulaarse majapidamiskuluna

üksnes sidele ja transpordile tasutu, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda

üldkohaldatavast määrast ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ~392 eurot

kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete

majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfo

maksehäired kostjal krediitkaardi väljastamise ajal puudusid (Lisa 8). Kostja konto

väljavõttel ei ole kandeid, mis viitaksid ülalpeetavate olemasolule.

2.3. Hageja debiteeris intressi arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval (lepingu tingimused p

6.8) ning kostjal lasus kohustus tagada tasumisele kuuluvate summade olemasolu oma

arvelduskontol (lepingu tingimused p 6.9). Juhul kui lepingu lõppemise päeval ei olnud

kontol, limiidikontol või muudel arvelduskontodel kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus

kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse

täieliku tasumiseni (lepingu tingimused p 6.15). Hageja hinnakirjajärgne viivisemäär on

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele.

Kostjal jäid täielikult või osaliselt tasumata intressimaksed alates 2.11.2023 kuni 02.02.2024

järgmiselt: 02.11.2023 21,08 eurot, 02.12.2023 20,40 eurot, 02.01.2024 21,08 eurot,

02.02.2024 21,08 eurot, 15.02.2024 8,84 eurot, kokku 93,16 eurot, millest 2.11.2023 tasuti

18,11 eurot. Eeltoodust tulenevalt on intressi võlgnevus 75,05 eurot.

Perioodil 2.11.2023 kuni 15.02.2024 tasumata intressimaksed olid lepingu ülesütlemise

aluseks. Hageja saatis 08.01.2024 Kostjale Kostja kahele kodusele aadressile (aadressidele

XXX, XXX ja XXX 35) postiga ja ka e-kirja teel (e-postiaadressile xxx) lepingu ülesütlemise

teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks

(Lisa 4). Hageja hoiatas kostjat teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise

korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast ja hageja luges lepingu

ühepoolelt ülesöelduks 15.02.2024.

Lepingu lõppedes oli kasutuses krediidilimiit summas 1444,33 eurot, mis ongi hageja

põhinõude suurus.

Otsuse põhjendused

3. Hagi ja menetlusse võtmise määrus on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte

toimetatud ja saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostjale oli määrusega antud tähtaeg 14

päeva hagile vastamiseks, kostja vastanud ei ole.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt peab kohus ka tagaseljaotsuse tegemisel omal algatusel

kontrollima lepingu kehtivust, sh seda, kas välja olid toodud nõutud andmed (st ka sõltumata

siseriiklikest menetlusseadustiku sätetest, mis pärsiksid tõendite hindamist ning seeläbi kohtu

kontrollikohustuse täitmist).

4. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva krediitkaardilepingu, mille kostja on

digiallkirjastanud 22.07.2021. Digiallkirja konteineris on Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht,

venekeelne vaba tagasimaksega krediitkaardileping xxx ja vaba tagasimaksega

krediitkaardilepingu tingimused. Kohus märgib, et leping sisaldas seadusega nõutud teavet, sh

intressi, krediidi kulukuse määra, krediidi kogukulu ja tagasimaksete kohta.

Hageja ei ole hagis välja toonud krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olnud näitajaid.

Kohus märgib, et esitatud Euroopa Tarbijakrediidi teabelehe kohaselt olid krediidi kulukuse

määra arvestamise aluseks: krediidilimiit 1550 eurot, intressimäär 17% aastas, kuutasu 4,96

eurot, krediitkaardi avamise tasu 2,50 eurot, tagasimakse tähtaeg 12 kuud. Kuivõrd hageja ei

ole esitanud krediidi kulukuse määra arvestamisel aluseks võetud tagasimaksete summasid ja

kuupäevi, sai kohus nende näitajate alusel krediidi kulukuse määra kontrollida üksnes

minuraha.ee kalkulaatoriga. Selle järgi ei olnud lepingus krediidi kulukuse määra avaldatud

madalamana. Lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 27,95% ei ületanud laenu andmise

ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et leping oli kostjale internetipangas

allalaetavana kättesaadav. Hageja on esitanud ka ekraanikuvatõmmised selgitamaks, kus

dokumendid kättesaadavad internetipangas on.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et kostja oli teinud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks,

lepingudokumendid olid talle peale lepingu sõlmimist tehtud viivitamatult kättesaadavaks,

leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning ei olnud tühine krediidi kulukuse määra

ületamise tõttu.

5. Hageja ei ole hagis faktiväitena välja toonud, millistel kuupäevadel ja millises summas ta

laenu kostja kasutusse andis. Kuid hageja on esitanud tõendi „Lisa_6_Leping xxx väljavõte“

(dtl 167), milles on välja toodud kuupäevad ja summad laenu kasutusse võtmise ja

tagasimaksete tegemise kohta. Kohus loeb selles välja toodud andmed (ja seeläbi laenu kostja

kasutusse andmise ja tagasimaksete tegemise) kostja poolt omaks võetuks. Tõendi järgi võttis

kostja esimest korda krediiti kasutusse 29.07.2021 ja viimast korda 18.06.2022, pärast mida

on 29.09.2022 ja 16.10.2022 põhiosa katteks kokku arvestatud 105 eurot ning seejärel on

16.10.2022 seisuga kasutuses olnud laenujäägina märgitud 1444.33 eurot. See vastab hagis

välja toodud hageja väitele laenujäägi kohta.

6. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud otsuse punktis 2.2.

toodud väited ning tõendid: kostja konto lõpuga 0205 väljavõtte perioodi 01.02.2021 -

22.07.2021 kohta (dtl 172) ja maksehäireregistri päringu logi (dtl 212). Päringu logist nähtub,

et Credit info päring on tehtud 21.07.2021. Failis on ka kirjas, et Pank saatis isiku (XXX)

päringu Krediidiinfosse 21.07.2021 kell 23:12:46 ja sai vastuse et lõppenud võlgnevus esines

kategooris "Mobiilsideteenus" 19.05.2019 kuni 14.08.2019 maksehäire suurus oli vahemikus

65-320 eurot. Hetkel kehtivat maksehäiret ei esinenud.

Kostja konto väljavõttelt nähtuvad andmed kinnitavad hageja väiteid kostja sissetuleku

(palga) ning finantskohustuste kohta. Kohus ei tuvastanud konto väljavõttelt viiteid muudele

finantskohustustele, ülalpeetavate olemasolule ega kandeid kostja mitme konto vahel. Kohus

ei tuvastanud ka muid asjaolusid, mis oleks pidanud hagejas tekitama kahtluse selles, et kostja

suudab lepinguga võetud finantskohustused täita kogu lepingu perioodi vältel.

7. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited lepingu üles ütlemise hoiatuse

saatmise kohta. Hageja ei ole hagis välja toonud, mitu päeva ta andis kostjale aega võla

tasumiseks. Hageja esitatud lepingu üles ütlemise tahteavalduses (dtl 165) on antud täiendav

tähtaeg võla tasumiseks kuni 03.02.2024. Arvestades, et hageja väitel saadeti teade

08.01.2024, oli kostjale antud seadusega nõutud täiendav tähtaeg (st vähemalt 14 päeva).

Hageja on ka esile toonud, et üles ütlemise ajaks oli kostjal tasumata 4 intressimakset. Seega

olid lepingu üles ütlemise eeldused täidetud. Hageja väitel luges ta lepingu üles öelduks alates

15.02.2024.

8. Eeltoodust tulenevalt oli leping lõppenud üles ütlemisega ning laenujääk muutus

sissenõutavaks. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel

välja tagastamata laenu 1444,33 eurot.

Hageja nõuab tasumata intresse 75,05 eurot. Kohus märgib, et intressiarvestus on esitatud

failis „Lisa_6_Leping xxx väljavõte“ (dtl 171). Selle kohaselt on 02.11.2023 arvestatud

intresse 21.08 eurot ning tasutud on sellest 18,11 eurot (tasumata 2,97 eurot).

Edasi on arvestatud intresse:

02.12.2023 juurde arvestatud 20.40, võlgnevus kokku 23.37 eurot,

02.01.2024 juurde arvestatud 21.08 võlgnevus kokku 44,

02.02.2024 juurde arvestatud 21.08 võlgnevus kokku 65.53,

15.02.2024 juurde arvestatud 8.84 võlgnevus kokku 74.37.

Hageja esitatud arvestus tasumata intresside kohta on 0,68 eurot võrra suurem, kui esitatud

tõendis. Hageja vastas kohtule, et 15.02.2024 0,68 ühe päeva (15.02.2024) eest lisandunud

intressi võlgnevus, mis kajastub lõppenud lepingu numbriga xxx nõudearvestusel kuivõrd

15.02.2024 intressivõlgnevus tekkis süsteemis päeva vahetuse seisuga ehk päeva lõppedes

ning selleks hetkeks oli lepingu lõpetamisega süsteemis lepingu nr xxx laenukaardi väljavõte

suletud ja laenukaardile ei ole võimalik sellisel juhul enam midagi juurde lisada, seega

kandus 0,68 senti intress lepingu lõpetamise päeva ehk 15.02.2024 eest lõppenud lepingu nr

xxx nõudearvestusele. Sellest segasest selgitusest saab kohus siiski aru nii, et hageja on

intressi 0,68 eurot arvestanud 15.02 eest, ehk sama päeva eest, mille eest hageja nõuab juba ka

viivist. Intresse saab arvestada aja eest, mil leping kehtis. Seega, kui leping oli üles öeldud

alates 15.02, ei saa selle päeva eest intressi enam nõuda. Seetõttu kohus ka selle päeva eest

intressi välja ei mõista.

Kohus mõistab kostjalt 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja VÕS § 397 alusel välja tasumata intressid

74.37 eurot.

Viiviseid on hageja arvestanud põhivõlalt 1444,33 alates 15.02.2024. Kohus mõistab kostjalt

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 253,26 eurot ja edasiulatuvalt viivise seadusjärgses määras.

Menetluskulud, kohtulahendi täitmine

9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja toob hagis välja, et tema menetluskulud on olnud riigilõiv 315 eurot. Riigilõiv on

põhjendatud menetluskulu. Kohus mõistab selle kostjalt välja.

Lisaks taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest,

menetluskulude hüvitamiseni menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1).

10. TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta

viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik