2-25-6978/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik R. Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. august 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-6978

Tsiviilasi

T.G hagi Artom OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5412,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T.G (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Monika Sulg

Kostja: Artom OÜ (registrikood 12990479)

Kostja seaduslik esindaja: W.F (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Artom OÜ-lt T.G kasuks:

2.1 põhivõlgnevus 2454 eurot ja 06.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud

seadusjärgne viivis 442,49 eurot;

2.2 viivis tasumata põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 07.05.2025. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata seadusjärgsest viivisest suuremas ulatuses viivise

väljamõistmise osas.

4. Menetluskuludest 56% jätta kostja kanda ning 44% hageja enda kanda.

5. Määrata T.G menetluskulude rahaliseks suuruseks 1144 eurot.

6. Mõista Artom OÜ-lt välja T.G kasuks hageja menetluskuluna 640,64 eurot, so

56% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest.

7. Artom OÜ peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist

käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. T.G nõuab 06.05.2025. a esitatud hagis Artom OÜ-lt põhivõlgnevuse 2454 eurot ja viivise

väljamõistmist.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2023. aasta mais hageja kinnistule puurkaevu

rajamiseks töövõtulepingu. Hageja tasus 06.11.2023. a ettemaksena 2454 eurot vastavalt

kostja 03.11.2023 arvele nr 17601. Tööd pidid valmima 2023. aasta novembris-detsembris.

Kostja puurkaevu ei rajanud ja hageja taganes lepingust. Vaatamata hageja nõudele ja

Tarbijavaidluste Komisjoni 17.11.2024. a otsusele nr 19-1/24-12065 ei ole kostja

ettemakset hagejale tagastanud. Ettemakse tagastamata jätmise tõttu on hageja ettemakselt

arvestanud ka ettemakse tasumisele järgnevast päevast viivist kostja esitatud arvel märgitud

ulatuses.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 08.05.2025. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates.

Kostja seaduslik esindaja kinnitas asja materjalide ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamist

18.06.2025. a. Kostjale määratud hagile vastamise tähtaeg oli seega 08.07.2025. a. Kostja

vastust ei esitanud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Küll aga ei saa kohtu hinnangul hagi rahuldada hageja taotletud

sissenõutavaks muutunud viivise osas. Hageja on arvestanud viivist 0,2% päevas, s.o

määras, mis oli toodud kostja arvel nr 17601 juhuks, kui hageja ei tasu tellitud töö eest

esitatud ettemaksu arvet tähtaegselt. Selline viivise määr siiski ei ole ilma vastava

kokkuleppeta kohalduv olukorras, kui kostja tellitud tööd ei teosta ning hagejal tekib õigus

nõuda tasutud ettemakse tagastamist. Sellise kokkuleppe sõlmimisele ei ole hageja

tuginenud, ka puuduvad mistahes muud viited viivisekokkuleppele sellise olukorra puhuks.

Kuna kohtu hinnangul on hagi muus osas põhjendatud, arvutab kohus ise viivise suuruse

viivisekalkulaatori

abil

(https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt)

ümber

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määraga ja rahuldab hagi osaliselt.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Hageja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel hagi rahuldamise proportsiooni

arvestades 56% ulatuses jätta kostja kanda ning 44% ulatuses hageja enda kanda.

5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on 17.07.2025. a esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja on

taotluse kätte saanud 22.07.2025. a, kuid ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul sellele

vastanud.

6. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks kokku

1693 eurot, sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot ja hageja õigusabikulud 1098 eurot.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 595 euro suuruse

riigilõivu osas põhjendatud.

TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on mh menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Riigikohtu praktikast

tulenevalt on TsMS-i mõttes menetluskuludeks need menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja

edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa

nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (Riigikohtu 22.06.2010. a

määrus 3-2-1-63-10, p 12). Sellised kulud tuleb esitada kahjunõudena (Riigikohtu

09.02.2011. a otsus 3-2-1-138-10, p-d 26-29). Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata

hageja taotluse määrata hageja menetluskuluna kindlaks kuni hagiavalduse esitamiseni (st

perioodil 19.03.2025. a – 05.05.2025. a) tekkinud kulud 4,5 tunni eest summas 549 eurot.

Ka ei ole Riigikohtu praktika kohaselt põhjendatud nõuda kostjalt hageja ja advokaadi

vahelise suhtluse kulude hüvitamist (Riigikohtu 27.11.2019. a. määrus 2-18-10073, p 22).

Eelnevat arvestades, määrab kohus hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks

1144 eurot, sh riigilõiv 595 eurot ja kohtumenetlusega seoses kantud õigusabikulud 4,5

tunni eest summas 549 eurot (122 eurot x 4,5 tundi). Menetluskulude jaotust ja põhjendatud

ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 640,64

eurot, so 56% hageja vajalikest ja põhjendatud menetluskuludest. Ülejäänud osas tuleb

menetluskulud jätta hageja enda kanda.

7. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik T.G Levin