2-24-101206/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-101206

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.08.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-101206

Tsiviilasi

NEED Arhitektid OÜ hagi OÜ Eurokaev vastu võla ja

viivise nõudes

Hagihind

10 763,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: NEED Arhitektid OÜ (reistrikood 12866868)

seaduslik esindaja: juhatuse liige R.Z (isikukood XXX);

Kostja: OÜ Eurokaev (registrikood 11739837)

seaduslik esindaja: juhatuse liige Ronald D.S (isikukood

XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata NEED Arhitektid OÜ hagi OÜ Eurokaev vastu võla ja viivise

nõudes.

2. Jätta menetluskulud NEED Arhitektid OÜ kanda.

3. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-24-101206

1. NEED Arhitektid OÜ esitas 12.01.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

OÜ-lt Eurokaev 7794,08 euro saamiseks. Kohus tegi 15.01.2024. a võlgnikule makseettepaneku,

mille peale viimane esitas kohtule tähtaegselt vastuväite. Seoses võlgniku vastuväite esitamisega

otsustas Pärnu Maakohus 27.02.2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude

üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 15.03.2024. a esitas NEED Arhitektid OÜ (hageja) Tartu Maakohtule oma nõude OÜ Eurokaev

(kostja) vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla summas 4824,94 eurot ja viivise summas 5938,27 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid poolte esindajad 13.01.2021. a kohtumisel kokkuleppe, mille alusel

osutas hageja kostjale arhitekti teenust, koostas XXX asuva korterelamu ümberehitusprojekti ja

hankis kooskõlastused. Kostja esindaja allkirjastas 07.06.2022. a hageja koostatud eelprojekti,

kinnitades sellega töö sobivust. Hageja esitas tehtud tööde eest kostjale 03.08.2022. a arve nr 2022-

08-03-02 koos käibemaksuga summas 4056 eurot, maksetähtajaga 13.08.2022. a. Hiljem tegi hageja

vastavalt Tartu Linnavalitsuse esitatud märkustele projektile täiendusi ja kostja allkirjastas

parandatud projekti 11.01.2023. a. Tehtud lisatööde eest esitas hageja kostjale 05.01.2023. a arve

nr 2023-01-05-02 koos käibemaksuga summas 768,94 eurot, maksetähtajaga 15.01.2023. a. Arvetel

oli märgitud viivise määraks 0,25% tasumata summalt päevas. Kostja rikkus maksekohustust ja

mõlemad arved jäid tähtaegselt tasumata. Hoolimata hageja korduvatest meeldetuletustest nii

telefoni kui e-posti vahendusel, kostja kohustust ei täitnud. Kostja esindaja lubas 19.07.2023. a e-

kirjas võla tasumist, kuid lubadust ei täitnud ja arved on täielikult tasumata. Hageja nõuab hagis

kostjalt põhivõlga summas 4824,94 eurot ja lisaks põhivõla summade tasumisega viivitamise eest

viivist 0,25% päevas alates summade sissenõutavaks muutumisest kuni nõude kohtusse esitamiseni.

4056 euro suuruselt põhivõlalt nõuab hageja kostjalt viivist perioodi eest alates 13.08.2022. a kuni

11.01.2024.a summas 5242,38 eurot ja 768,94 euro suuruselt põhivõlalt viivist alates 15.01.2023. a

kuni 11.01.2024. a summas 695,89 eurot.

3. Kostja, OÜ Eurokaev, ei vastanud hagile tähtaegselt, mistõttu tegi Tartu Maakohus hageja

taotlusel 31.05.2024. a tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

10 763,21 eurot, sh põhivõlg summas 4824,94 eurot ja 11.01.2024. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis põhivõlalt summas 5938,27 eurot.

4. Kostja esitas 18.07.2024. a kohtule kaja menetluse taastamiseks.

Koos kajaga esitas kostja kohtule ka oma kirjaliku vastuse hagile. Kostja hagi ei tunnista ja palub

jätta hagi rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja väidetega selle kohta, et kostja tellis hagejalt

arhitektiteenust ja XXX asuva korterelamu ümberehitusprojekti. Kostja väitel ei ole ta hagejalt

sellist teenust tellinud ning hageja ei ole sellise kokkuleppe sõlmimist, sh hinnakokkulepet,

tõendanud. Kostja väitel ei olnud temal XXX kortermajaga mingit pistmist. Kostja ei olnud XXX

kortermaja arendaja ega omanik, selleks oli hoopis E-Store OÜ. Kostja leiab, et ilmselt on hageja

esitanud arved ekslikult kostja nimele, sest kostja seaduslik esindaja D.S on ühtlasi E-Store OÜ

juhatuse liige. Kostja leiab, et lisaks on põhjendamatu hagis nõutav viivise määr 0,25%.

Kohtupraktika kohaselt ei loeta arvel märgitud viivisemäära poolte kokkuleppeliseks viiviseks ja

kui kokkulepet viivise määra osas ei ole, siis saaks maksimaalselt nõuda viivist seadusjärgses

määras. Samuti on hageja nõudmas viivist, mis ületab põhivõlga, mis kostja hinnangul ei ole

põhjendatud, sest hageja ei ole tõendanud sellise lisakahju tekkimist.

5. Kohus rahuldas 15.11.2024. a määrusega kostja kaja tagaseljaotsuse peale ja taastas tsiviilasja

menetluse. Kohus leidis, et esines TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi alus kaja esitamiseks sõltumata hagile

vastamata jätmise mõjuvast põhjusest, kuna tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Arvestades ka kostja vastuväiteid, hindas kohus, et hagi asjaolude põhjal ei oleks võinud

tagaseljaotsusega rahuldada hageja viivise nõuet määraga 0,25% päevas, sest hagi alusena ei olnud

välja toodud viivise kokkulepet sellises määras.

2-24-101206

Sama määrusega andis kohus hagejale tähtaja kostja vastuse kohta kirjaliku arvamuse esitamiseks.

6. Hageja esitas 10.12.2024. a kohtule vastuväite kohtu tegevusele kostja kaja rahuldamise ja

menetluse taastamise kohta.

7. Kohus jättis 18.02.2025. a määrusega rahuldamata vastuväite kohtu tegevusele kaja rahuldamise

ja menetluse taastamise kohta. Poolte nõusolekul otsustas kohus lahendada asja kirjalikus

menetluses ja määras pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks.

8. Hageja esitas 19.03.2025. a kohtule seisukoha, milles leiab, et kostja väide, et projekti

koostamiseks puudus leping, ei ole korrektne. Hageja nõude aluseks on 13.01.2021. a kohtumisel

poolte, s.o NEED Arhitektid OÜ ja Eurokaev OÜ esindajate vahel sõlmitud kokkulepe XXX asuva

korterelamu ümberehitusprojekti koostamiseks ning selle kooskõlastamiseks ametiasutustega.

Antud projektiga seotud toimingute tegemiseks ametiasutustega andis kostja esindaja 08.11.2021. a

hageja esindajale ka digitaalselt allkirjastatud volituse. Eurokaev OÜ ei ole arvete saajaks märgitud

ekslikult, vaid vastavalt kostja esindaja poolt 03.08.2022. a suuliselt esitatud soovile.

9. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud ja midagi uut kohtule ei esitanud.

10. Kohus andis 19.06.2025. a kirjaga pooltele tähtaja oma lõplike seisukohtade, menetluskulude

nimekirjade ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks ning tegi teatavaks

kohtuotsuse tegemise aja.

Hageja esitas 13.07.2025. a kohtule oma menetluskulude nimekirja.

Kostja selle kohta oma seisukohta ega mingeid muid avaldusi või seisukohti ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus leiab, et NEED Arhitektid OÜ (hageja) hagi OÜ Eurokaev (kostja) vastu võla ja viivise

nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

11.1.

Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõla summas 4824,94 eurot ja viivise summas 5938,27

eurot väljamõistmist.

Hageja tugineb hagi alusena sellele, et poolte esindajad sõlmisid 13.01.2021. a suulise kokkuleppe,

mille alusel osutas hageja kostjale arhitekti teenust, koostas XXX asuva korterelamu

ümberehitusprojekti, hankis kooskõlastused ja tegi projekti täiendused. Hageja esitas kostjale tehtud

tööde eest arved kokku summas 4824,94 eurot, sh 03.08.2022. a arve summas 4056 eurot, mille

tasumise tähtaeg oli 13.08.2022. a ja 05.01.2023. a arve summas 768,94 eurot, mille tasumise

tähtaeg oli 15.01.2023. a. Arvetel oli märgitud viivise määraks 0,25% tasumata summalt päevas.

Kostja arveid tasunud ei ole ja hageja nõuab kostjalt tasumata põhivõlga ja lisaks viivist tasumata

summadelt alates nende tasumise tähtajast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni.

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda temalt

XXX asuva korterelamu ümberehitusprojekti koostamise eest tasu, sest kostja vastavat teenust

hagejalt ei tellinud. Kostja väitel ei olnud ta ka õigustatud vastavat teenust tellima, sest ta ei olnud

XXX kortermaja arendaja ega omanik. Kostja toob välja, et XXX kinnistu omanik oli E-Store OÜ,

millel on kostjaga üks ja sama seaduslik esindaja, juhatuse liige D.S ning kostja arvates võis hageja

esitada seetõttu ekslikult arved kostjale.

11.2.

Kohus leiab, et hageja põhivõla nõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab olla

võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Viivise nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1,

mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

2-24-101206

Neist sätetest tulenevalt on hageja nõude rahuldamise eelduseks see, et kostjal on hageja ees raha

maksmise kohustus, mis on muutunud sissenõutavaks, ning kostja on seda kohustust rikkunud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Nimetatud sättest tulenevalt peab hageja vaidluse korral tõendama hagi aluseks olevaid

asjaolusid, sh kostjal kohustuse olemasolu ja kostja rikkumist. Kostja peab tõendama oma

vastuväiteid.

11.3.

VÕS § 2 lg 1 kohaselt saab ühe isiku (võlgniku) kohustus ja teise isiku (võlausaldaja) õigus

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneda nende isikute vahelisest võlasuhtest. Vastavalt VÕS §-

ile 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seadusest.

Poolte vahel ongi keskne vaidlus selle üle, kas nende vahel on lepingust tulenev võlasuhe või mitte.

Hageja väitel sõlmisid pooled 13.01.2021. a suulise kokkuleppe (lepingu), mille alusel osutas

hageja kostjale arhitekti teenust. Kostja vastava lepingu sõlmimist ega teenuse saamist ei tunnista.

Põhjusel, et kostja ei vastanud tähtaegselt hagile tegi kohus selles asjas algselt hageja taotlusel

tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. Tagaseljaotsuses luges kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hageja

esitatud faktilised väited, sh poolte vahel lepingu sõlmimise kohta, kostja poolt omaksvõetuks ega

hinnanud tõendeid. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja, mille kohus rahuldas ja taastas asja

menetluse. Kostja vaidleb poolte vahel lepingu sõlmimise faktile vastu ja kohus peab selle

vaidlusaluse asjaolu kindlaks tegema, lähtudes esitatud tõenditest.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vastavalt VÕS § 11 lg-le 1 võib lepingu sõlmida

suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku

vormi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-de 2, 3 ja 4 järgi võivad pakkumus ja

nõustumus kui tahteavaldused olla väljendatud otseselt, kaudselt või vaikimisega.

Kohus leiab, et hageja esitatud tõendite põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et pooled sõlmisid

13.01.2021. a lepingu hageja poolt kostjale arhitekti teenuse osutamiseks.

Hageja leiab, et poolte vahel lepingu sõlmimist tõendab kostja esindaja poolt 08.11.2021. a hageja

esindajale antud volikiri.

Hageja on esitanud tõendina D.S poolt 08.11.2021. a digitaalselt allkirjastatud volikirja (dtl 188),

mille sisu on alljärgnev: „E-Store OÜ (registrikood 12652890) volitab R.Z`t (isikukood XXX)

esindama E-Store OÜ-d suhtluses ja kõigis toimingutes ametiasutustega seoses aadressil XXX,

Roosi tn 31 asuva elamu korteriomandite seadmiseks vajalike tegevustega. Volitus kehtib 1 aasta.

D.S, juhatuse liige E-Store OÜ.“

Antud asjas on kostjaks, s.o isikuks, kelle vastu hageja on nõude esitanud OÜ Eurokaev,

registrikoodiga 11739837. Hageja esitatud volikirjas on aga hageja seaduslikku esindajat, R.Z-i

volitanud E-STORE OÜ.

Kohus tegi äriregistri andmete alusel kindlaks, et E-STORE OÜ, registrikoodiga 12652890,

juhatuse liige on alates 28.04.2014. a D.S, isikukoodiga XXX. Sama D.S on ka kostja, OÜ

Eurokaev juhatuse liige, seda alates 18.03.2010. a.

Kuigi E-STORE OÜ-l ja kostjal on ja oli ka 2021. aastal sama juhatuse liige, siis on tegemist täiesti

juriidiliste isikutega, kellel TsÜS § 26 lg 2 kohaselt on iseseisev õigusvõime, s.o võime omada

tsiviilõigusi ja kohustusi.

Hageja on esitanud tõendina tema poolt koostatud XXX korterelamu projektdokumentatsiooni (dtl

32-88). Selles projektdokumentatsioonis on märgitud tellijaks E-STORE OÜ.

2-24-101206

Kohus leiab, et hageja enda esitatud tõendid, sh XXX korterelamu projektdokumentatsioon, samuti

08.11.2021. a volikiri hageja esindajale, kinnitavad kostja väiteid selle kohta, et leping XXX asuva

korterelamu ümberehitusprojekti koostamiseks oli sõlmitud hageja ja E-STORE OÜ vahel ning

hagejalt teenuse tellija ja saaja oli E-STORE OÜ mitte kostja, OÜ Eurokaev.

Kohus kontrollis kinnistusregistrist, et XXX asuva kinnisasja omanik on alates 21.11.2017. a E-

STORE OÜ-le. Kohtu hinnangul annab ka see asjaolu kinnitust sellele, et XXX asuva korterelamu

ümberehitusprojekti tellis hagejalt E-STORE OÜ kui kinnisasja omanik.

Hageja on esitanud tõendina arved osutatud teenuste eest (dtl 90, 91). Arvetel on märgitud saajaks

kostja - OÜ Eurokaev. Kohus nõustub siinkohal kostjaga selles, et ainuüksi arve ei saa kohustust

tekitada. Kohustuse tekkimiseks aluseks saab olla mingi võlasuhe poolte vahel, tulenevalt kas

lepingust või seadusest.

Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud lepingut

seoses selle korterelamu ümberehitusprojektiga. Hageja ei ole ka tõenditega põhistanud, et kostja,

kes ei olnud kinnisasja omanik, oleks üldse olnud õigustatud, nt volitatud teise juriidilise isiku asju

ajama.

Kohus leiab, et esitatud tõenditest ei saa tuletada ka poolte vahel mingit seadusest tulenevat

võlasuhet, mis annaks hagejale alust nõuda kostjalt raha XXX korterelamu projekteerimise teenuste

eest. Hageja ei ole esitanud asjaolusid või tõendeid, millest võiks järeldada nagu oleks kostja hageja

kohustuse täitmise tulemusena midagi saanud ja näiteks alusetult rikastunud vms.

11.4.

Eeltoodut arvestades ei ole esitatud tõendite põhjal tuvastatav kostjal raha maksmise

kohustuse olemasolu ja seega ei ole hageja võlanõue kostja vastu põhjendatud. Kuna kostja

kohustus ei ole tuvastatav, siis ei saa esineda ka kostja rikkumist, mistõttu ei ole põhjendatud ka

hageja viivise nõue. Kuna hageja viivise nõue ei ole põhjendatud, siis ei käsitle kohus täiendavalt

hageja nõutava viivise suurust. Kohus jätab hagi täielikult rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

11.5.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja

kanda. Kostjal ei ole teada menetluskulude tekkimist. Seetõttu puudub vajadus määrata kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurust. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik