3-25-2612/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2612

Haldusasi

X. X riigi õigusabi taotlus

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X. X (isikukood xxxxxxxxxxx) riigi õigusabi taotlus ja anda talle riigi

õigusabi tema esindamiseks Politsei- ja Piirivalveameti 02.07.2025 rahvusvahelise kaitse

taotluse tagasilükkamise, täiendava kaitse saajana tunnustamata jätmise, ettekirjutuse

Eestist lahkumise ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12408150005-1

vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks.

2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

3. Riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult pärast

määramist oma esindatavaga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8,

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (taotleja) esitas 05.08.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi

saamiseks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 02.07.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamise, täiendava kaitse saajana tunnustamata jätmise, ettekirjutuse Eestist

lahkumise ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12408150005-1 vaidlustamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Haldusasi nr 3-25-2612 on määratud kohtunik Mait Laaringu menetlusse. Kohtuniku

korralise puhkuse tõttu lahendab valvekohtunik Tiia Nurm praeguses haldusasjas

kiireloomulise riigi õigusabi taotluse.

3. Kohus leiab, et riigi õigusabi taotlus tuleb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse § 10 lg 2 p 9 ja RÕS § 4 lg 3 p-de 5 ja 8 alusel rahuldada. Taotleja on välisriigi

kodanik, kes ei valda eesti keelt ning kellel pole õigusalaseid teadmisi, mistõttu on

3-25-2612

tõenäoline, et isik ei suuda ise ilma professionaalse õigusabita oma õigusi kaitsta. Kaebaja

avaldas 06.08.2024 Viru Vanglas soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Isik viibib

hetkel kinnipidamisel Tallinna Vanglas.

4. Viru Maakohtu 20.12.2024 määrusega nr x-xx-xxxx jäeti kaebaja tingimisi

ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tartu Ringkonnakohus jättis

03.02.2025 määrusega nr x-xx-xxxx Viru Maakohtu 20.12.2024 määruse jõusse. Tartu

Ringkonnakohtu 03.02.2025 määruse asjaoludest nähtuvalt lõpeb kaebajal karistuse kandmine

18.04.2026. Kuivõrd taotleja soovib vaidlustada tema suhtes tehtud otsust rahvusvahelise

kaitse taotluse tagasilükkamise kohta, ettekirjutust Eestist lahkumiseks ning sissesõidukeelu

kohaldamist, on põhjendatud anda talle riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja sellele

järgnevaks esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p-d 5, 8).

5. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

6. Riigi õigusabi taotlusele lisatud taotleja isikuarve väljavõttest nähtuvalt on taotlejal küll

kinnipidamisasutuses töötamisest saadav igakuine sissetulek, ent sellest tehakse

mahaarvamised vabanemisfondi ning Maksu- ja Tolliametile kaebajalt välja mõistetud

menetluskulude tasumiseks. Seega eelduslikult ei ole taotlejal piisavalt vahendeid, et tasuda

õigusabiteenuse eest. Praegusel juhul võib ka eeldada, et isikul ei ole piisaval määral oskusi ja

teadmisi, et enda õigusi rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses efektiivselt kaitsta. Isiku

huvi saada rahvusvahelist kaitset ei saa pidada väheoluliseks, sest sellest sõltub isiku järgnev

elukäik. Kohus leiab, et taotlejal esineb õigusabi saamise vajadus, et tema õigused ei jääks

tähelepanematuse või väheste õigusalaste teadmiste tõttu kaitseta. Eelnevat arvestades on

kohus seisukohal, et RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks

puuduvad.

7. Kohus annab taotlejale tema seisundit arvestades riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada

riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1). Kohus edastab määruse ärakirja riigi

õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (RÕS § 15 lg 5) ning teadmiseks PPA-le.

Kohus juhib tähelepanu, et taotleja ei valda eesti keelt. Kaebaja ei ole riigi õigusabi taotluses

märkinud, mis keeles ta suhelda eelistab, ent kohtuasjas nr x-xx-xxxx esitatud kaebaja

taotlusest nähtuvalt suhtleb ta vene keeles.

Teave esindajale

8. VRKS § 251 lg 2 kohaselt on taotlejal kaebetähtajal ja kohtumenetluse ajal seaduses

nimetatud õigused ja kohustused, sh õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse

tegemiseni. Seega pole kaebuse esitamise hetkel isikul esialgse õiguskaitse vajadust.

9. Järgides rahvusvahelise kaitse taotluse asju lahendavate kohtunike väljakujunenud

menetluspraktikat, selgitab kohus, et esitatava kaebuse koostamisel tuleb juhinduda

järgmistest suunistest:



kaebuses tuleb esitada selge taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mille PPA on

vormistanud ühes dokumendis. Kui mõnda osa otsusest ei vaidlustata, siis tuleb seda

samuti selgelt märkida. Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku, tuua välja otsuse

põhjendusi ega kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Kaebuses tuleb tuua

2(3)

3-25-2612

välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti

hinnanud;



kohus märgib, et ehkki HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse

andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis ei

tähenda see seda, et kohus viiks kohtumenetluses läbi uue haldusmenetluse. Kui kaebaja

soovib tugineda asjaoludele, mida haldusmenetluses PPA-le ei esitatud, siis tuleb need

selgelt välja tuua ning esitada ka põhjendused, miks neid varem välja ei toodud;



kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale

päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS §

80–81);



veebilinkidena viidatud materjalid tuleb kohtule täiendavalt esitada ka vormingus, mis

võimaldab materjalid võtta tõenditena asja materjalide juurde digitoimikusse, et oleks

tagatud tõendi muutumatus ja kättesaadavus kogu menetluse vältel;



kui soovitakse kaebuse läbivaatamist kohtuistungil ja tõlgi kaasamist, ent kaebajal endal

pole võimalik tõlgile tasuda, siis tuleb esitada vastav menetlusabi taotlus;



kuna riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse

rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-is sätestatud alused isikule kaebuse

esitamisel menetlusabi andmiseks, siis tuleb kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi

taotlus, kui:

− kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks või

− kaebaja soovib asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki (märkida keel), kelle teenuse

eest pole kaebajal endal võimalik tasuda;



kui riigi õigusabi korras määratud esindajal ei ole võimalik kohe esitada kaebuse

põhjendatud tervikteksti, tuleb kaebetähtaja jooksul igal juhul esitada kaebus, kus on

näidatud PPA otsuse vaidlustamise peamine põhjus ning märkida, et soovitakse

põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Kohtule ei ole taotleja esitatud

materjalidest selge, kas kaebaja võib olla ületanud kaebuse esitamise tähtaega. Seega

tuleb koos hilinenult esitatud kaebusega esitada kohtule ka kaebetähtaja ennistamise

taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71).

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)