3-25-2080/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2080

Haldusasi

X. Xe kaebus AS-i Ühisteenused 03.06.2025 viivistasu

otsuse nr 0186046159 ja Tallinna Transpordiameti

19.06.2025 käskkirja nr 266528 tühistamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. Xe kaebus.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, §

121 lg 4). Sekretäril saata määrus kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS-i Ühisteenused parkimiskontrolöri poolt koostati 03.06.2025 kell 07:19 aadressil

Xxxxxxxxx xx xx viivistasu otsus nr 0186046159 sõiduki Audi reg.märgiga xxxXXX

parkimise eest avalikul tasulisel parkimisalal maksmata selle eest Tallinna linnale

parkimistasu.

2. X. X esitas 06.06.2025 viivistasu otsuse nr 0186046159 peale vaide. Vaide põhjenduste

kohaselt pargiti sõiduk aadressil Xxxxxxxxx xx xx, Tallinn, alale, kus Xxxxxxxxx xx xx

elanikud on aastaid kasutanud kehtivat parkimisluba, mille on välja andnud Xxxxxxxxx xx xx

korteriühistu. Nimetatud kord kehtis pikemat aega ning seetõttu puudus alus eeldada, et

parkimiskorraldus on muutunud. Tallinna linn oleks võinud parkimiskorralduse muutmisest

etteulatuvalt teavitada näiteks silmatorkavate liikluskorraldusvahendite või teavitussiltide abil.

3. Tallinna Transpordiameti 19.06.2025 käskkirjaga nr 266528 jäeti X. X vaie

rahuldamata. Liiklusseadus, aga ka Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määrus nr 30

„Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (määrus nr 30) ei nõua parkimisala

sisse jääva iga tee või tänava algusesse tasulist parkimist tähistava liikluskorraldusvahendi

paigaldamist. AS-ilt Ühisteenused saadud teabe kohaselt on parkimiskord Xxxxxxxxx xx xx

muutunud käesoleva aasta märtsi alguses. Muudatuse käigus on märk „parkimine KÜ

lubadega“ eemaldatud. Muudatusest oleks pidanud majaelanikke teavitama korteriühistu.

3-25-2080

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 24.06.2025 X. X kaebus nõuetes tühistada AS-i

Ühisteenused 03.06.2025 viivistasu otsus nr 0186046159 ja Tallinna Transpordiameti

19.06.2025 käskkiri nr 266528. Kaebuse kohaselt ei ole vaideotsus piisavalt põhjendatud ning

parkimiskorra ootamatu muutmisega on rikutud kaebaja õiguspärast ootust.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Kohus selgitab, et nimetatud säte on kaebuse tagastamise diskretsiooniline

alus, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui täidetud on

kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene

tõenäosus (Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9; 14.12.2021 määrus nr 3-21-980, p

11; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi

kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et

kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt

väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE

seletuskiri, lk 22). Varaliselt hinnatava hüve puhul on tegemist vähese intensiivsusega riivega,

kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause).

6. Kohtu hinnangul on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise tingimused käesolevas asjas

täidetud. Kohus põhjendab seda alljärgnevalt.

7. Käesolevas asjas on tegemist varaliselt hinnatava hüvega. Kaebajat kohustati tasuma

viivistasu 31 eurot. Kuna hüve väärtus ei ületa 1000 eurot, on tegemist väheintensiivse

riivega. Kaebuse alusel ei ole põhjust järeldada, et 31 euro suuruse kulu kandmine tooks

kaebajale kaasa rasked majanduslikud tagajärjed. Praegu saab tegemist olla eeskätt

omandipõhiõiguse riivega ning riivatud pole muid selliseid kaalukaid hüvesid nagu näiteks

perekond või inimväärikus, mis muudaksid riive intensiivseks sõltumatult varaliselt hinnatava

hüve suurusest (vt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411; Tallinna Ringkonnakohtu

09.05.2023 määrus nr 3-22-2341, p 11).

8. Asja materjalidest ja kaebuse väidetest tulenevalt ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline.

9. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sõiduk (Audi reg. märk xxxXXX) oli 03.06.2025

viivistasu otsuse määramise ajal kell 07:19 pargitud Xxxxxxxxx xx xx aadressil asuva

kortermaja kõrval, s.o määruse nr 30 § 6 lg 3 p 1 kohaselt avaliku tasulise parkimisala

kesklinna tsoonis.

10. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et Tallinna linn oleks pidanud muudatusest

täiendavalt teavitama ning kohtu hinnangul ei kohusta vastupidiselt kaebaja poolt väidetule

selleks liiklusseadus (LS) ega ka määrus nr 30. Vaatamata sellele, et määruse nr 30 § 6 lõike 5

kohaselt tähistatakse avalik tasuline parkimisala liikluskorraldusvahendiga, ei tähenda see, et

kohalik omavalitsus peaks paigaldama parkimisala sisse jääva iga tee või tänava algusesse

tasulist parkimist tähistava liikluskorraldusvahendi. Sõidukijuhil on igakordsel parkimisel

kohustus veenduda, et ta teeb seda korrektselt ning õigusaktidele vastavalt. See tähendab, et

kaebaja oleks pidanud sõiduvahendi parkimisel kontrollima, kas kortermaja seinal on endiselt

märgistus, mis lubab seda teha korteriühistu loaga lisatasu maksmata. Sõidukijuhile on

pandud hoolsuskohustus ja selle rikkumisel on ta kohustatud vastutama kaasnevate

tagajärgede eest, sh ka juhul, kui tegemist oli inimliku veaga.

11. Vaidlust pole ka selles, et kaebaja viidatud parkimiskord muutus AS-i Ühisteenused

sõnutsi käesoleva aasta märtsi alguses, s.o viivistasu otsuse tegemisest ligi kolm kuud varem.

Käesoleva asja raames ei ole seega tegemist äsja toimunud muudatusega, millega ei oleks

2(3)

3-25-2080

olnud võimalik sõidukijuhil end varasemalt kurssi viia. Seetõttu ei saa ka väita, et rikutud

oleks kaebaja õiguspärast ootust parkida soovitud parkimiskohal lisatasuta.

12. Vastuseks kaebusele märgib kohus, et viidatud õigusaktid ei näe ette võimalust ega

kohustust teha viivistasu määramise asemel esmalt hoiatus. Kohus selgitab täiendavalt, et

viivistasu otsuse tegemine ei ole kaalutlusotsus, millisel juhul saaks kaaluda nt õigluse

argumenti ja proportsionaalsuse põhimõtet ning sellest tulenevalt vähendada määratavat

viivistasu. Ka ei ole tegemist karistusliku sunnivahendiga, vaid tegemist on maksuga. Kuna

kaebaja sõiduk parkis 03.06.2025 kell 07:19 avaliku tasulise parkimisala kesklinna tsoonis

(s.o määruse nr 30 § 8 p 1 alusel tasulise parkimise ajal) ning kontrollimise hetkel

parkimistasu makstud ei olnud (määruse nr 30 § 13 lg 1 p 1), oli AS-l Ühisteenused õigus teha

kaebajale viivistasu otsus määruse nr 30 § 13 lg 7 p-s 1 sätestatud määras (vt ka LS § 188).

13. Eeltoodut arvestades kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

14. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alusel, siis kaebuselt tasutud

riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2).

15. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)