2-25-6271/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-6271

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 08. august 2025

Tsiviilasja number

2-25-6271

Tsiviilasi

Hagi hind

Bondora AS hagiavaldus R. G. vastu võla nõudes

25 557.15 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht: A.H.

Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), lepinguline esindaja:

Keijo Lindeberg (e-post: XXX);

Kostja: R. G. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev 08. august 2025 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt R. G.-lt hageja Bondora AS kasuks 10 467 (kümme tuhat

nelisada kuuskümmend seitse) eurot ja 87 senti (sh põhinõue lepingu XXX osas

summas 1 914.29 eurot ning põhinõue lepingu XXX osas summas 8 553.58 eurot).

3. Jätta hagi rahuldamata XXX, XXX ja XXX teenuste summas 82.93 eurot, intressi

kogusummas 1 473.34 eurot, haldustasu kogusummas 146 eurot, viivise kogusummas 9

884.62 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest viivise laenulepingu XXX

põhivõlgnevuselt 36,5% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni ja laenulepingu nr

XXX põhivõlgnevuselt 32,18 %kuni kohustuse kohase täitmiseni nõuete osas.

4. Jätta menetluskulud 41% ulatuses kostja ja 59% ulatuses hageja kanda ning välja

mõista kostjalt R. G.-lt hageja Bondora AS kasuks menetluskulud kokku summas 574

(viissada seitsekümmend neli) eurot (so 41% riigilõivust 1 400 eurost).

1 (9)

2-25-6271

5. Välja mõista kostjalt R. G.-lt hageja Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (574

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 910 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS esitas 24.04.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse R. G. vastu võlgnevuse (so

tagastamata krediidisumma, intress, haldustasu, XXX, XXX ja XXX teenuste tasud) 12 170.14

eurot, viivise 9 884.62 eurot ning edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja) ja kostja

on sõlminud (i) 05.08.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX ja (ii) 18.10.2021 tarbijakrediidilepingu

nr XXX (edaspidi ühiselt nimetatud lepingud). Vastavalt lepingute põhitingimuste p-le nr 1.12 olid

laenusummad vastavalt 2 020 eurot ja 8 931 eurot. Lepingute alusel on hageja väljastanud kostjale

(i) 05.08.2021 krediidisumma 1 900 eurot ja 120 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks (vt

lepingu põhitingimused p 1.22 ja laenulepingu üldtingimused p 4.1) ning (ii) 18.10.2021

krediidisumma 8 400 eurot (vt lisa 4) ja 531 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks (vt

lepingu põhitingimused p 1.22 ja laenulepingu üldtingimused p 4.1). Kostja kohustus krediidi koos

kõrvalkohustustega tagastama lepingutes määratud maksegraafikute alusel annuiteetmaksetena,

kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse

likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, sh lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles selgitas, et (i)

annab võlgnikule viimase tähtaja (30 päeva) võlgnevuse likvideerimiseks ja (ii) täiendava tähtaja

jooksul võla tasumata jätmisel on hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda ning seejärel

muutub kogu nõue terves ulatuses sissenõutavaks. Paraku kostja võlgnevust ei täitnud ega pidanud

ka läbirääkimisi võlgnevuse kõrvaldamiseks, mistõttu oli hageja sunnitud lepingu 28.06.2022

erakorraliselt üles ütlema.

2. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Seega tuleb

kostjal tagastada nii krediit, kui sellelt arvestatav intress, mis vastavalt lepingu nr XXX

eritingimuste punktile nr 1.20 on 36,5% aastas ja lepingu nr XXX eritingimuste punktile nr 1.20 on

32,18% aastas. Lisaks kohustus kostja tasuma vastavalt lepingute eritingimuste punktile 1.21. ka

haldustasu 4% laenusummast aastas.

2 (9)

2-25-6271

3. Vastavalt lepingu üldtingimuste p 6.1, p 6.2, p 8.1 ja 8.2 kohustus kostja tagastama krediidi,

sellelt arvestatav intressi ja haldustasu annuiteetmaksetena laenusumma kuumaksetena. Kostja on

jätnud tasumata järgmised (i) Laenulepingu nr XXX maksegraafikus nimetatud maksed:

23.03.2022 osamakse summas 80,37 eurot, 25.04.2022 osamakse 80,37 eurot, 23.05.2022

osamakse 80,37 eurot ja 27.06.2022 80,37 eurot; (ii) laenulepingu nr XXX maksegraafikus

nimetatud maksed: 23.03.2022 osamakse summas 330,79 eurot, 25.04.2022 osamakse 330,79

eurot, 23.05.2022 osamakse 330,79 eurot ja 27.06.2022 330,79 eurot. Lisaks pidi kostja täiendavalt

tasuma XXX, XXX ja XXX teenuse eest väljastatud arved. Täiendavalt oli hageja väljastanud

kostjale arved sissenõudmiskulude ja maksehäirete avaldamise kulu eest. Kostjal oli tasumata

arveid kokku 82,93 eurot.

4. Kuivõrd kostja ei tasunud ka lepingu ülesütlemise hoiatusega antud täiendava tähtaja jooksul

ühtegi makset, ütles hageja 28.06.2022 avaldusega lepingu erakorraliselt üles, mistõttu muutus

VÕS § 399 lg 1 ja § 401 lg 3 kohaselt nõue terves ulatuses sissenõutavaks, VÕS § 416 lg 3

sätestatud piiranguga, mille kohaselt kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt

kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete

tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate

kulude võrra. Seega saab hageja nõuda kogu krediidisumma, kuni lepingu kehtivuseni

sissenõutavaks muutunud intressi ja viivise tasumist. Lepingu ülesütlemisel oli kostja võlgnevus

hageja ees järgmine:

laenulepingu nr XXX (i) põhinõue summas 1926,41 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni

lepingu ülesütlemiseni 296,11 eurot; (iii) haldustasu 26,92 eurot. 19.10.2022 laekus laenulepingu

katteks makse 12,12 eurot, mille hageja luges põhiosa katteks. Seega oli kostja põhiosa võlgnevus

1914,29 eurot.

laenulepingu nr XXX: (i) põhinõue summas 8606,46 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni

lepingu ülesütlemiseni 1177,23 eurot; (iii) haldustasu 119,08 eurot. 19.10.2022 laekus kostjalt

hagejale makse laenulepingu katteks 52,88 eurot, mille hageja luges põhikostuse katteks. Seega on

kostja tasumata krediidisumma (põhinõue) 8553,58 eurot.

5. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja lepingu üldtingimuste punktidele nr 9.1 ning 1.20 on hagejal

õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist tasumata võlasummalt kuni kohustuse

täitmiseni. Käesolevaga on hageja viivisenõue arvestatud seega lepingujärgses määras ja hageja

viivisenõue on laenulepingu nr XXX osas 7 883.23 eurot ja laenulepingu nr XXX osas 2 001.39

eurot. Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest (põhinõudelt ja haldustasult).

Samuti palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr XXX

põhivõlgnevuselt (1 941.21 eurolt) viisis 36,5% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni ja laenulepingu nr XXX põhivõlgnevuselt (8 672.66 eurolt) viivis

32,18 %.

6. Antud juhul on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena

veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. KavS § 50 lg 1 kohaselt saab krediidiandja või -vahendaja

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja

andmekogudest. Siseallikad on krediidiandja või -vahendaja enda kasutuses olevad teabe saamise

allikad. KavS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida

tarbija esitatud teavet, arvestades KavS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele

ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KavS § 50 lg 4 kohaselt

krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

3 (9)

2-25-6271

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja

palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii)

ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku suurus,

(viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja

edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate

isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis

hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenu taotlemisel) 1262,35 eurot laenu nr XXX

taotlemisel ja 1512,87 eurot laenu nr XXX taotlemisel (neto). Kostja pangakontolt nähtusid (i)

laenu nr XXX taotlemisel, et regulaarsed kohustused igakuiselt puudusid ja analüüsis on hageja

aluseks võtnud elamiskuludena 378 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2021

aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 233,57 eurot; (ii) laenu nr XXX taotlemisel regulaarsed

kohustused igakuiselt puudusid, kuid oli hageja ees kohustus igakuise kuumaksega 80 eurot;

analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 453 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset

(vastavalt esimese lepingu puhul 80 eurot ja teise lepingu puhul 330,79 eurot eurot) ning

elamiskulusid ja muid puuduvaid kohustusi, jäi kostjal kummagi laenu võtmisel igal kuul ka vaba

raha, esimese lepingu puhul 803,98 eurot ja teise lepingu puhul 649,08 eurot ehk enam, kui

Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli hageja õigustatud

tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse mõlema laenulepingu osas, kuivõrd kostja oli

objektiivselt võimeline teenindama laenu, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning

kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi

raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja

selgitanud asjakohase teabe), mistõttu on hageja täitnud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohustust ning krediidileping pole tühine ka sellel võimalikul alusel.

7. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista 12 170.14 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni summas 9 884.62 eurot ja alates

hagiavalduse esitamisest viivis laenulepingu nr XXX põhivõlgnevuselt (1 941.21 eurolt) 36,5%

aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni ja laenulepingu nr XXX põhivõlgnevuselt (8 672.66 eurolt)

32,18% kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud ning

viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras..

8. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

9. Viru Maakohus jättis 28.04.2025 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) hagiavalduse punktis 2.1.8. nimetatud kostja pangakontode

väljavõtete esitamiseks; 2) hagi esitamise seisuga menetluskulude nimekirja esitamiseks, 7 päeva

määruse kättesaamisest.

10. Hageja esindaja sai kohtunõude 14.05.2025 AET-i kaudu kätte, kuid ei esitanud kohtule kostja

pangakonto väljavõtteid ega hageja menetluskulude nimekirja.

11. Viru Maakohus võttis 22.05.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

4 (9)

2-25-6271

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtudokumendid on kostjale isiklikult kätte toimetatud

30.06.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu

antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

13. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

15. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised

asjaolud:

1) Bondora AS ja kostja sõlmisid 05.08.2021 ja 18.10.2021 krediidilepingud nr XXX ja XXX.

Krediidilepingu XXX summa 2 020 eurot, intressimäär 36.5% aastas, krediidi kulukuse määr

55.80%, tagasimakse iga kuu 23. kuupäevaks, esimene makse 50.83 eurot ja ülejäänud maksed

80.37 eurot, 60 osamakset, lepingutasu 120 eurot; krediidilepingu XXX summa 8 931 eurot,

intressimääraga 32.18% aastas, krediidi kulukuse määr 49.64%, makse iga kuu 23. kuupäevaks,

esimene makse 106.4 eurot ja ülejäänud maksed vaheldumisi 330.79 eurot ja 330.8 eurot eurot, 60

osamakset, lepingutasu 531 eurot;

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Lepingute alusel kasutas kostja krediiti kokku 10 300 eurot.

4) Kostja on krediidilepingute katteks teinud põhiosa tagasimakseid kokku summas 1 962.61 eurot;

5) Kostja jäi lepingute suhtes tasumisega viivituses alates märtsist 2022. a, seda vähemalt kolme,

osamakse tasumisega.

6) Kostjale saadeti 24.05.2022 lepingute ülesütlemise hoiatus, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks.

7) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidilepingud üles öelda ning et see lõppes 28.06.2022.

16. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

5 (9)

2-25-6271

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

17. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

18. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

19. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks kostja laenuvõimet

kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides

tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet.

6 (9)

2-25-6271

Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-

106661, p 55). Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud

ei ole, vähemalt kohtule ei ole see tõendatud. Kohus selgitab massihagejale, et üksnes hagiavalduses

viidatu, justkui krediidiandja oleks kontrollinud krediidivõtja pangakonto väljavõtet, ei ole piisav.

Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (Riigikohtu 17. detsembri

2009 lahend kohtuasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Ühtlasi peab kohus Euroopa Kohtu praktikast

tulenevalt omal algatusel kontrollima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise

puhuks ettenähtule (05. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C 679/18). 28.04.2025 määrusega on

kohustatud hagejat esitama krediidivõtja pangakonto väljavõtteid, kuid hageja nõuet ei täitnud.

Seega ei ole käesoleval juhul kohtul muud võimalust kui asuda seisukohale, et krediidiandja ei ole

veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

20. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

21. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse

perioodil intressimäär alates 05.08.2021 kuni 28.06.2022 0% aastas.

22. Lepingu XXX alusel kasutas kostja krediiti 2 020 eurot ja lepingu XXX alusel 8 931 eurot,

millest peale lepingutasude kinnipidamist on kostjale kokku makstud 10 300 eurot. Tagasi on

põhinõude katteks makstud kokku summa 1 962.61 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles

öeldud 28.06.2022 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks.

Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult lepingu XXX osas 1 914.29 eurot ja

lepingu XXX alusel 8 553.58 eurot, kokku 10 467.87 eurot. Seadusjärgne intress (alates 06.08.2021

ehk esimese väljamakse tegemisele järgmisest päevast) kuni lepingute ülesütlemiseni 28.06.2022 on

mõlema lepingu osas 0 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhinõue lepingu

XXX osas summas 1 914.29 eurot ning põhinõue lepingu XXX osas summas 8 553.58 eurot.

23. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta

7 (9)

2-25-6271

saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast

tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude kahe lepingu osas

kogusummas 10 467.87 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi

jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.

24. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 10 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust,

kokkulepitud lepingu haldustasu ja maksehäire edastamise teate tasusid. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le

7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu

tasuna võtta ka sissenõudekulud. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude

muude tasude väljamõistmiseks.

25. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue lepingu

XXX osas summas 1 914.29 eurot ning põhinõue lepingu XXX osas summas 8 553.58 eurot, kokku

10 467.87 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,

et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 41% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 41%

kostja ja 59% hageja kanda.

27. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista menetluskulud, kuid kohtu

nõuet menetluskulude nimekirja esitamiseks ei täitnud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. Hageja on nimetanud kohtukuludena tasutud riigilõivu, asja läbivaatamise

kulude nimekirja kohtule esitatud ei ole ja kohtuväliste kulude teke ei ole kohtule teada. Hageja on

tasunud riigilõivu 24.04.2025 summas 1 400 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 1 400

eurot, s.h riigilõiv. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

41% 1 400 eurost, so 574 eurot.

28. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

29. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1

ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

8 (9)

2-25-6271

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

9 (9)