2-24-146933/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-146933

Tsiviilasi

Bondora AS hagi A. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

855,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929)

Kostja: A. K. (isikukood XXX)

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 04.06.2024 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr BL4627356 tulenev põhivõlg 756,10 eurot, viivis perioodi

20.12.2024-08.09.2025 eest 53,04 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 1 euro ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud välja

mõistmata.

5. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 17.02.2025 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 04.06.2024 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr BL4627356 tulenev tagastamata krediidisumma 757,10 eurot, viivis

14,14 eurot ja viivis alates 18.02.2025 kuni tagastamata krediidisumma (757,10 eurot) täieliku

tasumiseni VÕA § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tagastamata krediidisummalt aastas.

2. Hageja on aluseks olevate asjaolude osas esitanud järgmised väited.

2.1. Hageja ja kostja on sidevahendi abil sõlminud tarbijakrediidilepingu BL4627356 (Lisa nr 1:

laenuleping, maksegraafik, lepingueelne teave, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht),

mille alusel väljastas hageja samal päeval krediidisumma 800 eurot.

Pooled sõlmisid lepingu krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu

sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas

kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis oma tahteavalduse (avalduse

kohustuste võtiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist

(PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev infoga, mis sisaldab mh kostja poolt

kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu aega (vt lisa 1_1, viimane lk).

Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe (vt lisa 1) ja tegi

oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks lepingu dokumentatsiooni.

2.2. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja

on tänaseks tagastanud hagejale üksnes 42,9 eurot.

Kostja oli võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Vastavalt maksegraafikule kohustus kostja

teostama iga kuu 18. kuupäevaks tagasimakse summas 31,12 eurot, kuid kostja poolt teostatud

maksed näitavad selgelt, et kostja rikkus vastavat kohustust enam kui 3 järjestikkust kuud. Hageja

andis kostjale vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Hageja on lepingu

ülesütlemise avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile.

2.3. Hageja on nõude esitanud viisil, et luges kõik senised maksed tehtud lepingulise

põhikohustuse (s.o üksnes ülekantud laenusumma) katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid

(sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Intressimääraks on hageja arvestanud 0%.

Tagastamata krediidisumma suuruseks on hagiavalduse esitamise hetkel 757,1 eurot. Hageja on

viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemise järgnevast päevast, s.o 20.12.2024,

seadusjärgses määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Menetlusse võtmise määrus on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud

ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostjale oli antud tähtaeg hagile vastamiseks, kostja

hagile vastanud ei ole. Kohus menetles hagi lihtmenetluses ja teavitas sellest pooli menetlusse

võtmise määruses.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas

vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival

andmekandjal.

See, kas leping on sõlmitud, on õiguslik hinnang. Pooled peavad kohtu ette tooma faktiväited

tahteavalduste tegemise kohta, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, kas leping on sõlmitud.

Lepingu kehtivust hindab kohus omal algatusel, st kohus peab kontrollima, ega

tarbijakrediidileping ei ole näiteks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine.

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu pdf failina (dtl 97).

Hageja selgitustest nähtub, et Bondora laenulepingute puhul toimub autentimine tugeva

isikutuvastusvahendiga, aga allkirjastamine käib telefoninumbrile SMSiga saadetava pin-koodi

sisestamisega kliendiportaalis, kuhu tarbija on end autentinud tugeva autentimisvahendiga.

Hagejast võib aru saada nii, et SMS-ga saadetud pin-koodi sisestamisel automaatselt lisatakse

lepingu faili isiku nimi, isikukood, ajamärge, IP-aadress.

Kohus tuvastas esitatud failist (dtl 113), et maksegraafikul on hageja viidatud kinnitusena kostja

nimi, isikukood, kuupäev 04.06.2024 kl 13:00 ja IP-aadress. Kinnitus on vaid maksegraafikul,

lepingul ega tarbijakrediidi teabelehel kinnitust ei ole.

Kohtule esitatud pdf failidel endal ei ole juures mingeid andmeid, mille alusel saaks tuvastada

seda, mida hageja on eeltoodud allkirja andmise viisi kohta selgitanud. Kohus kontrollis hageja

esitatud lepingudokumenti, milles hageja väitel on kostja elektrooniline allkiri, Acrobat Reader ja

DigiDoc tarkvaradega, kumbki ei tuvastanud failist elektroonilist allkirja, mille sertifikaadi

kehtivust oleks võimalik valideerida.

Elektroonilise allkirja olemasolu ei võrdu ka TsÜS § 80 mõttes elektroonilise vorminõudega.

TsÜS § 80 lg 3 tuleneb, millistele nõuetele vastava allkirjaga dokumendi saab lugeda selle sätte

tähenduses elektroonilises vormis sõlmituks.

Vastavalt eIDAS-määrusele on kvalifitseeritud e-allkiri võrdväärne omakäelise allkirjaga (art 25 lg

2). Kuna määrus on vahetult kohaldatav, ei ole liikmesriigi õigusaktis võimalik omakäelise

allkirjaga võrdväärse elektroonilise allkirjana määratleda elektroonilist allkirja, mis ei vasta

eIDAS-määruses kvalifitseeritud e-allkirjale sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt on selge, et

TsÜS § 80 lg 1 mõttes kirjaliku vormiga võrdne elektrooniline vorm on üksnes kvalifitseeritud e-

allkirjaga (nagu Eesti digiallkiri) kinnitatu.

TsÜS § 80 lg 1 võrdsustab elektroonilise vormi kirjaliku vormiga reservatsiooniga, et kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm aga eeldab omakäelist allkirja ning sellega on eIDAS

määruse kohaselt võrdsustatud üksnes kõige kõrgema tasemega e-allkiri.

Muu kui kvalifitseeritud e-allkirjaga kinnitatud (st madalama tasemega e-allkirja) tehingu puhul on

kindlasti täidetud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue, mille puhul lähtuvalt TsÜS §-st

79 peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taas esitamist võimaldaval viisil ja sisaldama

tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.

Seega isegi kui hageja esitatud lepingudokumendis on tegemist kostja e-allkirjaga, ei ole kohtu

hinnangul tegemist kvalifitseeritud e-allkirjaga eIDAS artikli 3 lõike 12 mõttes. Kuid nagu

märgitud, saab ka eIDAS määrusele mitte vastava elektroonilise allkirja puhul leping olla sõlmitud

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal on seega kostja tahteavalduse

tegemise tõendamise roll. Tuginedes hageja esitatud selgitustele elektroonilise allkirja loomise

protsessi kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud kinnituses märgitud ajal tahteavaldused

laenu saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumentide sisu.

4.3. Hageja on ka tõendanud, et laen 800 eurot on kostjale välja makstud 04.06.2024 (dtl 132).

4.4. Krediidi kulukuse määr lepingus oli 48,47%. Kohus kontrollis lepingu tagasimaksegraafiku

alusel ning võttes arvesse lepingutasu ning seda, et lepingutasu oli arvestatud tagasimaksete hulka.

Kohus ei tuvastanud krediidi kulukuse maksimaalse määra (mis lepingu sõlmimise ajal oli

52,08%) ületamist.

4.5. Kohus on seega tuvastanud, et kostja on oma tahteavaldusega kinnitanud vähemalt

maksegraafikut, milles on välja toodud maksete kuupäevad, summad, koostisosad, krediidi

kogukulu. Kohus saab hageja selgitustest siiski aru nii, et maksegraafik esitati kostjale koos

lepinguga. Kuivõrd laenusumma on kostjale välja makstud, siis muutus leping kehtivaks isegi

juhul, kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki nõutud andmeid. Hageja on esile toonud, et tegi

oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks lepingu dokumentatsiooni.

5. Hageja nõuded

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid. Hageja

ei ole esitanud andmeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta, vaid on kohe

esitanud ümberarvestatud nõude.

Kuigi laenu tagastamise tähtaeg ei ole saabunud, ei ole hageja tagasimakseid uuesti määranud.

Hageja tugineb sellele, et leping on erakorraliselt lõppenud üles ütlemise tõttu. Kui arvestada

kostja poolt tasutud 43,9 eurot lepingu maksegraafikus põhiosamaksete katteks, oleks kostja

lepingu üles ütlemise ajal, 2024. a detsembris, ikkagi olnud viivituses vähemalt kolme järjestikuse

tagasimaksega. Ainuüksi maksegraafiku kaks esimest (2024. a juuni ja juuli) põhiosamakset kokku

on 47,98 eurot. Seega nõustub kohus, et lepingu üles ütlemine kehtib ka ümberarvestuse korral.

Samuti kontrollis kohus hageja esitatud tõendite alusel, et hageja on 19.11.2024 saatnud kostjale e-

postiaadressile lepingu üles ütlemise hoiatuse (dtl 133), milles on andnud täiendava tähtaja võla

tasumiseks kuni 19.11.2024. Lepingu üles ütlemise teate (dtl 135) on hageja saatnud 19.12.2024

samuti e-posti teel.

Seega olid lepingu üles ütlemise eeldused täidetud ning tagastamata laenusumma on sissenõutav.

Kuivõrd hageja maksis kostjale välja 800 eurot ning kostja on tagasimakseid kokku teinud 43,9

eurot (dtl 138, hageja esitatud fail tagasimaksete kohta). Seega on kostjal tagastamata 756,10

eurot. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel

välja põhivõla 756,10 eurot ja viivise alates lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast,

20.12.2024, kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras.

Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 53.04 eurot.

6. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

6.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §

175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu

Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 480, sealhulgas riigilõivu

280 eurot, maksekäsu menetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulud 180 eurot. Menetluskulude

nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega. Hagejat esindas menetluses TsMS §

218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik -

jurist. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 1,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot

ilma käibemaksuta.

Arvestades, et hageja on nõude esitanud ümberarvestatuna, st ei ole pidanud põhjendama ega

tõendama vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist, et hageja on professionaalne laenuandja,

kelle tarbijakrediidilepingutest tulenevaid hagisid on palju, ei ole taolise hagi koostamises midagi

sellist, mis vajaks õigusabiteenust. Vaadates ka hageja esitatud krediiditoimikut, on selge, et

tegelikult andis hageja laenu vastutustundliku laenamise kohustust raskelt rikkudes (hageja on ise

andnud kostjale varem mitmeid laene, kostjal on olnud palju muid laene – Swedbank AS-lt,

Monefit Estonia OÜ-lt, BB Finace AS-lt, Placet Group OÜ-lt, on olnud täitemenetlusi). Seetõttu

jätab kohus hageja kasuks menetluskulud kostjalt välja mõistmata.

Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes

eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg

2)

6.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg

5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik