2-24-142724/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-142724

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.08.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-142724

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi C.G vastu leppetrahvide,

viiviste ja sissenõudmiskulude nõudes

Hagihind

259,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490)

Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela;

Kostja: C.G (isikukood XXX; XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

16.06.2025. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i ÜHISTEENUSED hagi C.G vastu leppetrahvide, viiviste ja

sissenõudmiskulude nõudes osaliselt.

2. Mõista C.G-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja 168,54 eurot, sh leppetrahvid

summas 80 eurot, 08.08.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas

28,54 eurot ja sissenõudmiskulud summas 60 eurot.

3. Mõista C.G-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja alates 09.08.2025. a viivis 80 euro

suuruselt leppetrahvide nõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude

täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED hagi C.G-lt leppetrahvi, viivise ja

sissenõudmiskulude nõudes suuremas ulatuses.

5. Jätta menetluskulud 66 % ulatuses C.G kanda ja 34 % ulatuses AS-i ÜHISTEENUSED

kanda.

6. Mõista C.G-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulud summas 462 eurot.

7. C.G-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja mõistetud menetluskulud summas 462 eurot

tuleb maksta Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428,

märkides maksekorraldusel viitenumbri 917968086.

8. C.G-l tuleb temalt resolutsiooni punktis 6 AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja

mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras

1 (10)

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

9. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul,

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse

edasikaebamiseks.

1. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.1.

AS ÜHISTEENUUSED esitas 25.11.2025. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse C.G-lt 234,96 euro saamiseks, sh leppetrahvid summas 120 eurot, viivis 24,96 eurot ja

sissenõudmiskulud summas 90 eurot. Kohus tegi 27.11.2024. a võlgnikule makseettepaneku,

millele viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses võlgniku vastuväite esitamisega otsustas

Pärnu Maakohus 18.12.2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle

Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

1.2.

15.01.2025. a esitas AS ÜHISTEENUSED (hageja) Tartu Maakohtule oma nõude C.G

vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks C.G-lt hageja kasuks

välja leppetrahvid kokku summas 120 eurot, viivised leppetrahvide tasumisega viivitamise eest

hagiavalduse esitamise seisuga summas 35,72 eurot ja edasiulatuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni ning sissenõudmiskulud kokku

summas 90 eurot.

Hagi asjaolude kohaselt oli sõiduauto, registreerimismärgiga XXX, mille omanik/vastutava

kasutaja oli kostja, pargitud 2022. aastal kolmel korral, s.o 10.03.2022. a, 07.04.2022. a ja

20.04.2022. a, hageja poolt opereeritaval parkimisalal Tartus Kaunase pst 14. Parklas tohib

parkida vaid parkimiskellaga 3 tundi või omades KÜ Kaunase pst 14 kirjalikku luba. Hageja on

teinud parkimistingimused infotahvlil teatavaks. Parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loeb

parkimise korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping.

Parkimistingimuste p 7 kohaselt kohustub sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse

asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt

mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust.

Parkimistingimuste punkti 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral

tasuma leppetrahvi.

Kostjal puudus hageja poolt opereeritaval parkimisalal Tartus Kaunase pst 14 sõidukit parkides

KÜ Kaunase pst 14 kirjalik luba. 10.03.2022. a parkides puudus sõidukis nähtaval kohal

parkimiskell. 07.04.2022. a ja 20.04.2022. a oli sõidukis parkimiskell, aga parkimise algusajast

oli möödunud rohkem kui 3 tundi (07.04.2022. a parkis 10 min enne kl 12.00, parkimistrahv

koostati 22.46 ning 20.04.2022. a parkis 10 min enne kl 22.00, parkimistrahv koostati 02.09).

Hageja väljastas kõigil kolmel korral kostjale leppetrahvi kviitungid, nõudega leppetrahvi

tasumiseks summas 40 eurot, mis paigaldati sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvide tasumise

tähtaeg oli 14 päeva. Esimese leppetrahvi tasumise tähtaeg saabus 24.03.2022. a, teise

leppetrahvi tasumise tähtaeg 21.04.2022. a ja kolmanda leppetrahvi tasumise tähtaeg

2 (10)

04.05.2022.a. Hageja volitas end nõuete sissenõudmiseks esindama OÜ-d Julianus Inkasso, kes

saatis kostjale korduvalt meeldetuletuskirju. Vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele kostja

leppetrahve ei tasunud.

Hageja nõuab hagis kostjalt tasumata leppetrahve kokku summas 120 eurot ja viivist summade

tasumisega viivitamise eest arvestades kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

1.3.

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõuete juurde.

Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et 10.03.2022. a oli sõidukis

olemas parkimiskell. Hageja on esitanud tõendina foto, millel ei ole parkimiskell nähtav.

Vaidlust ei ole, et 07.04.2022. a ja 20.04.2022. a oli kostja sõidukis nähtaval parkimiskell, aga

parkimisaja algusest oli möödunud rohkem kui kolm tundi, mis oli parkimistingimuste järgi ilma

korteriühistu kirjaliku loata lubatud aeg parkimiseks. Kostja ise tunnistab, et tal korteriühistu

kirjalikku luba parkimiseks ei olnud. Seega parkis kostja sõidukit parkimistingimusi rikkudes.

Hageja tunnistab ja võtab omaks, et kostja sõiduk asus Kaunase pst 15 mitte Kaunase pst 14

kinnistu territooriumil. Hageja leiab aga, et see asjaolu ei oma asjas tähtsust. Sõltumata sellest, et

parkla nurk asus teise kinnistu territooriumil, oli parkla sissesõidule paigutatud tahvlil

parkimistingimused, mille kohaselt oli seal parkimiseks vajalik Kaunase pst 14 korteriühistu

kirjalik luba, v.a parkimiskellaga parkimisel kuni kolm tundi. Selles parklas parkides sõlmis

kostja lepingu hagejaga parkla sissesõidule paigutatud tingimustel.

1.4.

16.06.2025. a esitas hageja kohtule oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb kostjalt

menetluskulude huvitamist kokku summas 936,83 eurot, sh tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja

lepingulise esindaja tasu ilma käibemaksuta summas 836,83 eurot.

2. KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

2.1.

Kostja, C.G hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu.

2.2.

Kostja ei vaidlustanud seda, et tema oli sõiduauto, registreerimismärgiga XXX,

omanik/vastutav kasutaja ja sõiduk oli hagis viidatud ajal, s.o 2022. aasta 10. märtsil, 7. aprillil ja

20. aprillil pargitud Tartus Kaunase pst 14 kortermaja juures asuvasse parklasse. Kostja leiab

aga, et hagejal ei ole õigust temalt leppetrahve nõuda. Esiteks on hageja poolt tõendina esitatud

fotod tehtud sellise nurga alt, et auto esipaneel koos paigaldatud parkimiskellaga ei ole täielikult

nähtav, välja arvatud üks foto. Kostja väitel ta elab Tartus Kaunase pst 14 majas korteris nr 58,

on seal elanud juba 25 aastat. Kaunase pst 14 korteriühistu üldkoosoleku otsusega on igale

korterile ette nähtud kaks parkimiskaarti, aga kostja korterile anti ainult üks kaart. Samuti ei

kuulu see ala, kus sõiduk oli pargitud, Kaunase pst 14 territooriumile ja parkimine sellele alal ei

olnud trahvitav. Maja hoovis on parkimiskohad, mis ei kuulu Kaunase pst 14 territooriumile, vaid

Kaunase pst 15 territooriumile. Kostja katsed selgitada, et tema auto parkimine selles piirkonnas

ei ole trahvitav, on viinud Ühisteenused töötajate ebaõiglase ja kallutatud suhtumiseni ja

teadlikult trahvipõhjuste võltsimiseni. Kostja väitel nägi ta isiklikult oma korteri aknast, kuidas

talle määrati trahv hoolimata sellest, et parkimiskell oli nähtaval kohal. Ühisteenused töötaja tegi

palju fotosid erinevate nurkade alt, et jätta mulje, nagu parkimiskella poleks olnud. Ebaõiglane

suhtumine kostja vastu algas Ühisteenused töötajaga kohtumisest, kui kostjale määrati trahv tema

teisele autole, registreerimisnumbriga XXX. Kostja märkas aknast, et tema auto asub teise maja

territooriumil. Ta läks alla, eemaldas trahvikviitungi ja püüdis töötajale selgitada, et see

parkimisala ei kuulu Kaunase pst 14 territooriumile. Töötaja vastas, et see on kostja probleem

ning siis kostja lahkus. Umbes 20 minutit hiljem, kesköö paiku, ilmus kostja korterisse viis

relvastatud kiirreageerimisüksuse liiget, et otsida tulirelva. Ühisteenused töötaja väitis, et kostja

oli tänaval teda kaks korda lähidistantsilt tulistanud. Sellel ajal oli kostja kodus, tema abikaasa

magas ning kostjal polnud aimugi, mis toimub. Ainus põhjus, miks see olukord tekkis, oli see, et

3 (10)

kostja oli rahulikult teatanud Ühisteenused töötajale, et see parkimisala ei kuulu Kaunase pst 14

juurde. Kostja leiab, et hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ja hageja on

esitanud leppetrahvi nõuded kostja vastu enda ainuhuvidest lähtuva pettusega, survestades kostjat

põhjendamatute rahaliste nõuetega. Kostja tõi veel välja, et tema rahaline olukord on väga

piiratud – tema ainus sissetulek on tervisepension 600 eurot kuus. Seetõttu vajab kostja

igasuguste nõuete puhul pikaajalist maksegraafikut ja palub teda vabastada täiendavatest

rahalistest kohustustest seoses madala sissetulekuga.

2.3.

Pärast asja arutamise lõpetamist 11.06.2025. a toimunud kohtuistungil, esitas kostja

14.07.2025. a kohtule seisukoha hageja menetluskulude kohta. Kostja teatas, et ta ei nõustu

hageja menetluskulude suurusega ega ole nõus hageja menetluskulusid ka hüvitama. Kostja leiab,

et hageja esindaja taotletav tunnitasu 169 eurot on põhjendamatult kõrge ja väidetavalt kulutatud

ajamaht kolm tundi hagi koostamiseks ei ole kooskõlas asja keerukusega ja vajaliku töömahuga.

Kostja leiab ka, et hagejal ei ole õigust nõuda esindaja tasu koos käibemaksuga, kuna hageja on

käibemaksukohuslane ja tal on võimalik käibemaks tagasi saada. 14.07.2025. a seisukohas esitas

kostja kohtule ka taotluse mõista hagejalt kostja kasuks välja moraalse kahju hüvitis summas

936,83 eurot. Kostja põhjendab, et oma käitumisega on hageja põhjustanud kostjale tõsise

moraalse kahju, mis seisneb järgnevas: pidev psühholoogiline surve ja vaimne stress, turvatunde

ja õiglustunde rikkumine, ebaõiglase ja sihilikult kahjustava kohtumenetluse algatamine, katse

survestada kostjat rahaliselt põhjendamatute nõuetega, mis tekitasid ärevust ja halvasid kostja

igapäevaelu kvaliteeti.

3. KOHTU SEISUKOHT

3.1.

Kohus leiab, et AS-i ÜHISTEENUSED hagi C.G vastu leppetrahvide, viiviste ja

sissenõudmiskulude nõudes on põhjendatud osaliselt.

3.2.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et sõiduauto, registreerimismärgiga XXX, mille

omanik/vastutava kasutaja oli kostja, oli 10.03.2022. a, 07.04.2022. a ja 20.04.2022. a pargitud

Tartus Kaunase pst 14 kortermaja juures asuvasse parklasse.

Hageja nõuab hagis kostjalt parkimisnõuete rikkumise eest leppetrahve kokku summas 120 eurot,

lisaks viiviseid leppetrahvide tasumisega viivitamise eest ning sissenõudmiskulusid.

Kostja vaidleb hagile. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust temalt leppetrahve nõuda.

3.3.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS §

108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab erisusena, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda,

kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata,

et ta leppetrahvi nõuab.

Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja leppetrahvi nõuete eelduseks leppetrahvi kokkulepe ja ka

selle aluseks olev leping poolte vahel ning kostja poolt lepingu rikkumine, samuti mõistliku aja

jooksul leppetrahvi nõudest teatamine.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Sellest sättest tulenevalt peab hageja vaidluse korral tõendama hagi aluseks olevaid

asjaolusid, sh lepingu sõlmimist ja kostja rikkumist. Kostja peab oma vastuväiteid tõendama.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt,

4 (10)

kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ning VÕS § 20 lg 1 kohaselt on

nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida

leping.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et Tartus Kaunase pst 14 kortermaja juures asuvas parkla

sissesõidule oli paigaldatud märk selle kohta, et tegemist on eraparklaga, kus on keelatud

parkida, v.a KÜ Kaunase pst 14 kirjalikul loal või parkimiskellaga kuni 3 tundi, ja ka infotahvel

parkimistingimustega. Parkimistingimustes (dtl 38) oli antud teada, et AS Ühisteenused (edaspidi

operaator) ja sõiduki omanik või kasutaja (edaspidi sõidukijuht) vahel sõlmitakse eraparkla

kasutamise leping ning parkides sõiduki parklasse aktsepteerib sõidukijuht operaatori poolt

esitatud tingimusi ja leping loetakse sõlmituks.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et sõiduauto, registreerimismärgiga XXX, mille

omanik/vastutava kasutaja oli kostja, oli 10.03.2022. a, 07.04.2022. a ja 20.04.2022. a pargitud

sellesse parklasse, mille sissesõidule infotahvel parkimistingimustega oli paigaldatud. Kohus

leiab, et sellega saab lugeda hageja ja kostja kui sõiduki omaniku ja vastutava kasutaja vahel

sõlmituks parkimislepingud. Parkimislepingule ei ole seaduses ette nähtud kohustuslikku vormi.

Hageja avaldatud parkimistingimused on piisavalt määratletud ja neis sisaldub tahe olla

lepinguga seotud, mis on käsitletav VÕS § 16 lg 1 mõttes pakkumusena lepingu sõlmimiseks.

Sõiduki parkimisega väljendas kostja VÕS § 20 lg 1 mõttes nõustumust sõlmida leping. Kohus

nõustub siinkohal hageja seisukohaga, et tähtsust ei oma kostja poolt välja toodud asjaolu, et

sõiduk asus parkla alal, mis oli teise kortermaja kinnistu. Kostja sõlmis parklas parkimisega

lepingu hagejaga ja see, kellele kuulub parkla alune maa ei oma pooltevahelises lepingulises

suhtes tähtsust.

Hageja avaldatud parkimistingimustes (dtl 38) oli antud teada (p 7), et sõidukijuht kohustub

vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi

esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljaspoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada

parkimisaega või dokumendi kehtivust ja juhul, kui operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja

ulatuses parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki

esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida.

Parkimistingimustes oli ka selgelt kirjas, et lepingu rikkumise korral kohustub sõidukijuht tasuma

operaatorile leppetrahvi 57 eurot.

Kostja ei ole seda vaidlustanud ja võttis õigeks, et tal parklas sõiduki parkimiseks

parkimistingimustes nõutud KÜ Kaunase pst 14 kirjalikku luba ei olnud.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 07.04.2022. a ja 20.04.2022. a oli kostja sõidukis

paigaldatud parkimiskell, aga parkimisaeg ületas parkimistingimustes ilma KÜ Kaunase pst 14

kirjaliku loata lubatud aega, s.o kolm tundi alates parkimisaja algusest. Seega saab öelda, et

07.04.2022. a ja 20.04.2022. a rikkus kostja hagejaga sõlmitud lepingu parkimistingimusi.

Poolte vahel on aga vaidlus selle üle, kas 10.03.2022. a oli kostja sõidukis paigaldatud nähtavale

kohale parkimiskell või mitte. Kostja väidab, et oli.

Hageja on esitanud tõendina 10.03.2022. a tehtud fotod (dtl 35), millel on kujutatud parklas

seisev sõiduauto, registreerimismärgiga XXX, eestvaates. Esimene foto on tehtud veidi eemalt ja

sõiduki armatuurlaud ei ole hämaras selgelt nähtav. Teine foto on tehtud lähemalt. Foto kvaliteet

on halb ja sellelt on hägusalt näha, et sõiduki armatuurlaual on mingi ese, mis paistab

parkimiskella moodi.

Kohus leiab, et nimetatud hageja esitatud fotode põhjal ei ole tuvastatav, et 10.03.2022. a ei

5 (10)

olnud kostja sõidukis paigaldatud nähtavale kohale parkimiskella. Foto, millelt on nähtav sõiduki

armatuurlaual parkimiskella moodi ese, annab kinnitust kostja väitele, et oli parkimiskell.

Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 on parkimistingimuste rikkumise tõendamiskoormis hagejal ja

kohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei tõenda, 10.03.2022. a rikkus kostja parkimistingimusi,

s.o ületas parkimiskellaga lubatud parkimise aega. Seega ei ole hageja nõue 10.03.2022. a

leppetrahvi nõudes põhjendatud.

3.4.

Kohus leiab, et põhjendatud on hageja leppetrahvide nõue 07.04.2022. a ja 20.04.2022.a

parkimistingimusi rikkudes parkimise eest.

Hageja nõuab 07.04.2022. a ja 20.04.2022.a parkimistingimuste rikkumise eest kostjalt

leppetrahve kummagi korra eest 40 eurot, mis on väiksem summa, kui oli parkimistingimustes

kokku lepitud leppetrahvisumma. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja paigaldas leppetrahvi

nõudega kviitungid rikkumise tuvastamise päeval kostja sõiduki kojamehe vahele. Seega saab

lugeda, et hageja teavitas kostjat leppetrahvi nõuetest mõistliku aja jooksul.

07.04.2022. a ja 20.04.2022.a koostatud leppetrahvi kviitungitel (dtl 39 ja 43) oli märgitud

tasumise tähtajaks 14 päeva. Seega oli 07.04.2022. a leppetrahvi summas 40 eurot tasumise

tähtaeg 21.07.2022.a ja 20.04.2022.a leppetrahvi summas 40 eurot tasumise tähtaeg

04.05.2022.a. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja neid leppetrahve hagejale tasunud ei ole ja VÕS

§ 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist.

Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis vabastaksid teda

leppetrahvi kohustuse täitmisest.

Eespool luges kohus tõendatuks, et 07.04.2022. a ja 20.04.2022.a rikkus kostja hagejaga sõlmitud

parkimislepingut. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja

arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et ta elab Tartus Kaunase pst 14 majas, tema rikkumist

ei vabanda. Nagu kostja ise ka märgib, oli korteriühistu poolt ette nähtud iga korteri kohta kaks

parkimiskaarti. Seega oli kostjal võimalik saada korteriühistult parkimistingimustes nõutud

kirjalik luba maja juures asuvas parklas sõiduki parkimiseks. See, kui kostja vastavat

korteriühistu kirjalikku luba ei nõudnud, on tema riisiko ega vabanda hagejaga sõlmitud

parkimislepingu rikkumist.

Kohus leiab, et kostja väited hageja töötajate käitumise kohta, sh kiirreageerimisüksuse

kutsumise kohta ja sellega väidetavalt kostjale moraalse kahju põhjustamise kohta ei oma

käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kui kostjale on põhjustatud kahju, siis on kostjal võimalik

oma nõue maksma panna eraldi menetluses.

Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja leppetrahvide nõue 07.04.2022. a ja 20.04.2022.a

parkimistingimusi rikkudes parkimise eest kokku summas 80 eurot.

3.5.

Lisaks leppetrahvidele nõuab hageja kostjalt viivist leppetrahvide tasumisega

viivitamise eest alates nõuete tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 2. lauses sätestatud määras.

Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue 07.04.2022. a ja 20.04.2022.a leppetrahvidelt viivise

nõudes.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

6 (10)

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus luges eespool põhjendatuks hageja 07.04.2022. a ja 20.04.2022.a leppetrahvide nõuded.

07.04.2022. a leppetrahvi summas 40 eurot tasumise tähtaeg 21.07.2022.a ja 20.04.2022.a

leppetrahvi summas 40 eurot tasumise tähtaeg 04.05.2022.a. Seega oli 07.04.2022. a leppetrahv

summas 40 eurot sissenõutav alates 22.07.2022.a ja 20.04.2022.a leppetrahvi summas 40 eurot

alates 05.05.2022.a. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja leppetrahve tasunud ei ole. Seega on

põhjendatud hageja viivise nõue 07.04.2022. a leppetrahvilt summas 40 eurot alates 22.07.2022.a

ja 20.04.2022.a leppetrahvilt summas 40 eurot alates 05.05.2022.a.

Hageja on arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga, s.o 15.01.2025. a seisuga 07.04.2022. a

leppetrahvilt sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 11,86 eurot ja 20.04.2022. a

leppetrahvilt sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 11,75 eurot. TsMS § 367 kohaselt

mõistab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindla summana. Perioodi eest

alates 16.01.2025. a kuni 08.08.2025. a moodustab 80 euro suuruselt leppetrahvide nõudelt viivis

VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras 4,93 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 28,54 eurot (23,61+4,93) ja edasiulatuvalt

alates 09.08.2025. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

Kuna hageja 10.03.2022. a leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud, siis ei ole selle leppetrahvi puhul

VÕS § 113 lg 1 järgi viivise nõudmise eeldused täidetud ja sellelt leppetrahvilt viivise nõue ei ole

põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

3.6.

Lisaks viiviselt ja leppetrahvilt nõuab hageja kostjalt ka sissenõudmiskulusid kokku

summas 90 eurot, sh iga leppetrahvi sissenõudmise eest 30 eurot.

Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue 07.04.2022. a ja 20.04.2022. a leppetrahvide

sissenõudmiskulude nõudes.

VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1132 sätestab piirangud tarbija poolt

sissenõudmiskulude hüvitamisele. VÕS § 1132 lg 2 järgi võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et tema poolt volitatud Julianus Inkasso OÜ saatis

kostjale 07.04.2022. a leppetrahvi tasumise kohta kolm meeldetuletuskirja, vastavalt

12.07.2022.a, 30.06.2023. a ja 20.11.2024. a (dtl 74, 75 ja 76-78) ning 20.04.2022. a leppetrahvi

tasumise kohta samuti kolm meeldetuletuskirja, vastavalt 12.07.2022. a, 30.06.2023. a ja

20.11.2024. a (dtl 67, 68 ja 69-71). Eespool tuvastas kohus, et nende leppetrahvide nõue on

põhjendatud ja seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kummagi leppetrahvi tasumisega seotud

kolme meeldetuletuskirja eest sissenõudmiskulude hüvitist 30 euro ulatuses, s.o kokku summas

60 eurot. Seega on põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue kokku 60 euro ulatuses

rahuldada.

7 (10)

Kuna hageja 10.03.2022. a leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud, siis ei ole põhjendatud ja tuleb

jätta hageja sissenõudmiskulude nõue selle leppetrahvi osas.

3.7.

Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 168,54 eurot, sh leppetrahvid summas 80 eurot, kohtuotsuse tegemise aja seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis summas 28,54 eurot ja sissenõudmiskulud summas 60 eurot.

Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 80 euro suuruselt leppetrahvide nõudelt

alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni

nõude täitmiseni. Hagi kostjalt leppetrahvi, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes suuremas

ulatuses jätab kohus rahuldamata.

3.8.

Kohus ei menetle kostja poolt 14.07.2025. a kohtule esitatud taotlust mõista hagejalt

kostja kasuks välja moraalse kahju hüvitis summas 936,83 eurot.

TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb menetlusosalisel oma avaldused ja taotlused esitada enne

eelmenetluse lõppemist. TsMS § 330 lg 3 järgi menetletakse pärast eelmenetluse lõppemist

esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust sama seadustiku §-s 331 sätestatud juhul

ja korras. TsMS § 331 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline pärast sama seadustiku §-s 330

sätestatut rikkudes esitab avalduse või taotluse, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui

menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või

menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kohus lõpetas asja sisulise arutamise 16.06.2025. a kohtuistungil. Seega esitas kostja

14.07.2025.a kohtule taotluse hilinenult. Kostja ei ole põhistanud, et oleks esinenud mingi mõjuv

põhjus, mis takistas tal taotlust esitada õigeaegselt, enne eelmenetluse lõppemist. Kostja taotlus

sisaldab kahjuhüvitise nõuet hageja vastu. Kohus selgitab, et kostja poolt hageja vastu esitatava

nõude maksmapanemiseks tuleks kõne alla vastuhagi esitamine, kuid TsMS § 373 lg 1 kohaselt

on ka vastuhagi õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni ja sellest hilisema esitamise korral

võetakse TsMS § 373 lg 2 järgi vastuhagi menetlusse üksnes juhul, kui selle õigeaegselt

esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja vastuhagi ühisesse menetlusse võtmine on kohtu arvates

asja lahendamise huvides. Kostja ei ole põhjendanud, et esines mingi mõjuv põhjus, et ta ei

saanud vastuhagi õigeaegselt esitada. Ilmselgelt ei vasta ka kostja taotlus vastuhagiavaldusele

esitatavatele nõuetele ja nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Seega kostja taotluse menetlemisega

seoses asja lahendamine viibiks, sest kõigepealt tuleks anda kostjale tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Nagu kohus seda ka eespool märkis, siis ei oma kostja väited hageja töötajate

poolt temale väidetavalt moraalse kahju põhjustamise kohta antud vaidluse lahendamisel tähtsust

ning kohtu hinnangul ei oleks kostja kahjunõude menetlemine hageja leppetrahvide, viivise ja

sissenõudmiskulude hagi lahendamise huvides. Kostjal on võimalik esitada hageja vastu

kahjunõue eraldi hagina eraldi menetluses.

3.9.

Arvestades hagihinda (259,10 eurot) on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagiga,

mida kohus võib oma õiglase äranägemise kohaselt menetleda lihtsustatud korras.

TsMS § 442 lg 10 näeb ette, et sama seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses

võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus

eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu

seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta.

Maakohus käesolevas asjas otsuse edasikaebamiseks luba ei anna.

Tulenevalt § 637 lg-st 21 võetakse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

8 (10)

Menetluskulude jaotus

3.10.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja

nõude ca 66% ulatuses, seega tuleb menetluskulud 66 % ulatuses jätta kostja kanda ja 34 %

ulatuses hageja kanda.

3.11.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate

menetluskulude suuruse.

Kostjal ei ole teada selles menetluses hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus

kostja menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 151-152) kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud

riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 836,83 eurot.

Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 100 eurot, sh 65 eurot

maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses

ettenähtud määras, lähtuvalt hagihinnast. Seega saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu summas 100

eurot põhjendatud hageja menetluskuluks.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

Hagejat esindas menetluses jurist Ahto Järvela, kes vastab TsMS §-s 218 sätestatud lepingulise

esindaja nõuetele

Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt tegi lepinguline esindaja toiminguid alljärgnevalt:

1)

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine – 1 tk;

2)

täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine

kohtule – 3 tundi;

3)

kostja 16.02.2025 ja 21.02.2025 seisukohaga tutvumine – 30 minutit;

4)

20.05.2025. a istungiks ettevalmistumine ja osalemine – 20 minutit;

5)

16.06.2025. a istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine – 1 tund.

Hageja lepinguline esindaja taotleb tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest

summas 20 eurot ja ülejäänud toimingute eest ajaarvestuse põhimõttel tunnitasuga 169 eurot ilma

käibemaksuta.

Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu, saab lugeda

menetluskulude nimekirjas märgitud hageja lepingulise esindaja toimingud vajalikuks ja

põhjendatuks. Kohtu hinnangul saab lugeda mõistlikult vajalikuks ka esindaja toimingute ajakulu

märgitud ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse

9 (10)

koostamise eest summas 20 eurot. Kohus nõustub aga kostjaga selles, et arvestades nõude liiki ja

olemust, sh hagihinda (väike nõue) ja seda, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ja

tõendite maht ei ole kuigi suur, siis saab pidada hageja esindaja tunnitasu 169 eurot veidi

ülemääraseks. Kohtumenetluses on keskmiselt sarnastes asjades põhjendatuks lepingulise

esindaja tasu summas 120 eurot ilma käibemaksuta. Neid asjaolusid arvestades loeb kohus

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest

summas 20 eurot ja maakohtu menetluses tehtud toimingute eest 4 tunni ja 50 minuti ulatuses

tunnitasuga 120 eurot, s.o 580 eurot, kokku esiindaja tasu summas 600 eurot. Hageja on

kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane, mistõttu vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 ei ole hageja

esindaja tasu hüvitatav koos käibemaksuga ja hageja seda ka ei taotle.

Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 700 eurot,

sh hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 600 eurot.

3.12.

Kohus jätab menetluskulud 66 % ulatuses kostja kanda ja 34 % ulatuses hageja kanda.

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada 66 % hageja menetluskuludest, s.o 462

eurot (700 x 66%) ja kohus mõistab hageja menetluskulud summas 462 eurot kostjalt hageja

kasuks välja.

Hageja taotlusel ja TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus otsuses, et kostjalt hageja kasuks välja

mõistetud menetluskulud tuleb maksta Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428, märkides maksekorraldusel viitenumbri 917968086.

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt välja

mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

10 (10)