1-25-1068/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-1068

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. august 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-1068

Kohtukoosseis

Kohtunik Margit Roots-Dervishi

Rahvakohtunikud Anneli Bender ja Dauri Kivipuur

Kohtuistungi sekretär

Maarit Maria Kopso

Tõlk

Natalija Mehh

Kriminaalasi

Anatoli Timofejev süüdistuses karistusseadustiku (KarS)

§ 184 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

Joonatan Hallik

Süüdistatav

Anatoli Timofejev

isikukood: 36208280313; xxx kodakondsus; elukoht: xxx;

xxx; emakeel: xxx keel ja xxx keel; xxx; kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad

Tõkend

Ei ole kohaldatud

Kaitsja

Aivar Ennok

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 306, 311 ja 313, maakohus

otsustas:

1. Tunnistada Anatoli Timofejev süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks

1 aasta ja 4 kuud vangistust.

2. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele,

kui Anatoli Timofejev ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda Anatoli Timofejevile määratud katseaja kulgemist

alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 8. augustist 2025.

4. Asitõendid:

1-25-1068

Ekspertiisist (akt nr 24E-AN00567-01) järelejäänud ained, s.o amfetamiini ja

jälgedena 1-fenüületüülamiini (1-PEA) sisaldav pulber ning amfetamiini ja

1-fenüületüülamiini (1-PEA) sisaldav vedelik, mis asuvad hoiul Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (Tervise 30, Tallinn) – KarS § 83 lg

4 ja KarS § 191 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel ning NPALS § 7 lg

3 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks,

õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks;

PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas Rahumäe tee 6 hoiul asuvad:

-

Narkootilise aine pakendid (kilepakend, minigrip kilekotid, paberitükid ja

süstlad (akt nr 24ATH30969) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad pärast kohtuotsuse

jõustumist;

-

17 pakendis kasutamata süstalt, musta värvi mobiiltelefoni kaaned ja

metallilaadsest materjalist küünetangid (akt nr 24ATH29612) – konfiskeerida

KarS § 83 lg 1 alusel ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud

asjad pärast kohtuotsuse jõustumist.

5. Anatoli Timofejevilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena narkootilise aine

ekspertiisi nr 24E-AN00567-01 kulu 670 eurot, määratud kaitsjale A. Ennokile

kohtueelses menetluses osalemise eest makstud tasu 131,76 eurot ning esimese astme

kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2215 eurot, s.o kokku 3016,76 eurot.

6. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o

iga kuu vähemalt 251,40 eurot ja viimasel kuul 251,36 eurot. Menetluskulud tuleb

tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank,

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99925700021501. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui

menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur

täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumenetluse pooled võivad kohtuotsuse peale esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (KrMS

§ 318 lg 1, § 319 lg 2). Kui süüdistatavale on kohtuotsus KrMS § 10 lg 5 alusel tõlgitud, siis

kohtuotsuse peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest

arvates (KrMS § 10 lg 10).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav

kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (KrMS § 189 lg 3).

1-25-1068

SÜÜDISTUS

Anatoli Timofejevit süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelse

menetlusega täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt kuni 25.03.2024, kohtueelse

menetlusega tuvastamata kohas ja isikutelt suures koguses (s.o vähemalt 10-le inimesele

narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet amfetamiini. Osa eelnevalt

ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Anatoli Timofejev enda valduses kuni

25.03.2024, mil xxx, aadressil xxx asuvas xxx tema isiklike asjade juurest leiti ning anti

26.03.2024 politseiametnikele üle:

-

kilepakend, milles kollaks pulber massiga 50,45 grammi, mis sisaldab 6,3%, ehk 3,18

grammi amfetamiini, jälgedena sisaldab pulber 1-fenüületüülamiini (1-PEA);

-

kolm minigrip kilekotti, milles kollaks pulber massiga 2,62 grammi, mis sisaldab 6,2%, ehk

0,16 grammi amfetamiini, jälgedena sisaldab pulber 1-fenüületüülamiini (1-PEA);

-

kolm süstalt, milles kollakas vedelik massiga 2,56 grammi, 3,06 grammi ja 1,48 grammi,

mis sisaldavad amfetamiini ja 1-fenüületüülamiini (1-PEA), mille protsentuaalset sisaldust

ja puhta aine kogust ei määratud ekspertiisiobjektide vähesuse tõttu.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3

kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine,

valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine,

töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu,

tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine

kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine

keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega

seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Amfetamiin ja -fenüületüülamiini (1-PEA) kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel

sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1

kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja.

Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele

joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Anatoli Timofejev toime suures koguses narkootilise

aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus analüüsib esmalt A. Timofejevile etteheidetava teo tõendatust ja annab sellele

õigusliku hinnangu (I). Seejärel põhjendab kohus mõistetavat karistust (II). Pärast seda

lahendab kohus menetluskuludega seotud taotlused (III) ja muud kohtuotsuse tegemisel

tõusetunud küsimused (IV).

1-25-1068

(I)

Teo tõendatus ja õiguslik hinnang

2. A. Timofejevile heidetakse ette KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o

narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. NPALS § 2 p 3 kohaselt on

käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine,

valdamine ja hoidmine. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja

psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks

või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

3. Esmalt hindab kohus, kas on tõendatud süüdistuses kirjeldatud A. Timofejevi tegu, s.o

suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Täpsemalt heidetakse A.

Timofejevile käitlemisviisidena ette narkootilise aine amfetamiini omandamist ja seejärel

narkootilise aine enda valduses isiklike asjade juures (s.o tema kasutuses olnud seljakotist)

hoidmist.

4. Faktiliste asjaolude pinnalt puudub vaidlus selles, et A. Timofejevi

isiklike asjade hulgast, temaga kaasas olnud mustast seljakotist xxx

aadressil xxx asuvas xxx leiti 25. märtsil 2024 ja anti 26. märtsil 2024

politseile üle kolm kollakat värvi vedelikuga täidetud süstalt, kollast värvi

tahke aine ja kolm paberilipikut kollast värvi ainega. Tegemist oli

narkokahtlaste ainetega, mis anti narkootilise või psühhotroopse aine või

lähteaine üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt tunnistaja N. Š poolt

(töötab xxx-is xxx) 26. märtsil 2024 üle Põhja prefektuurile (tl 26). xxx-i

patsient A. Timofejevi riiete hoiustamise aktist nähtub, et mh oli A.

Timofejevil xxx-i saabudes isiklike asjade hulgas must seljakott,

kõrvaklapid, insuliinisüstlad, raseerimiskomplekt ja kepp (tl 25).

5. Kohtuistungil avaldati KrMS § 2911 alusel tunnistaja N. Š ütlused (tl 27), mille kohaselt

töötab ta xxx-is I xxx. 25. märtsil 2024 tegeles ta xxx A. Timofejeviga, kes oli

tema osakonda tulnud läbi xxx. xxx saabus ta xxx osakonna kaudu, kuhu jäid ka tema

isiklikud asjad. A. Timofejevi seisund paranes ja ta soovis minna õue suitsetama. Selleks oli

vaja tuua ära tema asjad ja riided, sh tema jope. N. Š tegi seda ja A. Timofejevi asju läbi

vaadates leidis ta musta värvi seljakotist seitseteist tühja süstalt, kolm vedelikuga täidetud

süstalt, musta värvi mobiiltelefoni kaante vahelt kolm kokkuvolditud paberit pulbritega, eraldi

oli veel kilepakend kollast värvi ainega. Kutsus raviarsti, kes võttis ühendust politseiga. Asjad

pandi seifi ja patsiendile anti jope. 26. märtsil 2024 anti süstlad ja ained politseile. Paari päeva

pärast lahkus A. Timofejev xxx. A. Timofejev ütles, et kõik asjad on tema omad, välja

arvatud seljakott. Hiljem kui hooldaja koristas palatit, leidis ta tühja seljakoti öökapist ja

saatis selle patsiendile haigla transpordiga xxx.

6. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja N. Ši ütlustes. A. Timofejev oli N. Ši jaoks tundmatu

isik, tal puudus A. Timofejeviga varasem seos, seega puudus ka isiklik motiiv või objektiivne

põhjendus, miks oleks pidanud N. Ši andma valeütlusi selles osas, et just tema A. Timofejevi

1-25-1068

isiklike asjade hulgast ehk seljakotist narkokahtlased ained leidis. N. Ši ütlused on

kokkulangevad ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

7. Seda, et A. Timofejevi seljakotist leitud aine puhul oli tegemist just

narkootilise aine ehk amfetamiiniga, tõendab narkootilise aine

ekspertiisiakt nr 24E-AN00567-01 (tl 28-33). Ekspertiisiaktist nähtub, et

ekspertiisiks esitatud kollaks pulber massiga 50,45 grammi, mis sisaldas 6,3%, ehk 3,18

grammi amfetamiini, jälgedena sisaldas pulber 1-fenüületüülamiini (1-PEA); kolm minigrip

kilekotti, milles kollaks pulber massiga 2,62 grammi, mis sisaldas 6,2%, ehk 0,16 grammi

amfetamiini, jälgedena sisaldas pulber 1-fenüületüülamiini (1-PEA); kolm süstalt, milles

kollakas vedelik massiga 2,56 grammi, 3,06 grammi ja 1,48 grammi, mis sisaldasid

amfetamiini ja 1-fenüületüülamiini (1-PEA), mille protsentuaalset sisaldust ja puhta aine

kogust ei määratud ekspertiisiobjektide vähesuse tõttu. Amfetamiin ja -fenüületüülamiin (1-

PEA) kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel sotsiaalministri 18. mai 2005

määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Seega on tegemist narkootilise ainega.

Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Seda, et seljakotist leitud narkootilise aine

koguse puhul oli tegemist narkootilise ainega suures koguses, tõendab Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi vastus teabenõudele (tl 34-36), mille kohaselt amfetamiini puhul piisab kümnele

inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul. Seega tuvastatud

kogus ületab enam kui kahekordselt 10 inimesele vajalikku annust. A. Timofejev käitles

kokku 3,34 grammi puhast amfetamiini.

8. Süüdistatav A. Timofejev andis kohtuistungil ütlusi, milles selgitas narkootilise aine

seljakotti sattumise asjaolusid. Nii tundis A. Timofejev end 24. veebruaril 2024 eriti halvasti

ja plaanis minna haiglasse. Sel hetkel tuli tema juurde tema ammune tuttav end pesema.

Tuttav läkski pesema, kuid enne seda ütles, et tal on vaja ette valmistada temaga kaasas olnud

amfetamiinist mitu pakendit, mitu süstalt ja kui A. Timofejev tahab, et tuttaval läheks

kiiremini, siis võib A. Timofejev selle ära teha. Tuttav ütles, et peab kuskile sõitma ja need

ära viima, aga A. Timofejevit see ei puudutanud. A. Timofejev tegi, mis tuttav palus – ta

valmistas amfetamiinist doosid, pani aine süstaldesse ja paberivoldikute vahele,

pabervoldikud pani mustade kaante vahele. Kuivõrd A. Timofejevil oli tõesti halb, siis

tarvitas ta ka ise narkootilist ainet, lootes, et hakkab parem. Teadis, et tegemist on

amfetamiiniga, sest tuttav ütles talle. Seejärel pani A. Timofejev valmis tehtud doosid koos

ülejäänud narkootilise ainega tagasi tuttava seljakotti. Enda isiklikud asjad pakkis A.

Timofejev kilekotti ja selle pani tuttav samuti seljakotti. A. Timofejev ja tuttav lahkusid koos

taksoga. A. Timofejev suundus EMO-sse, tuttav sõitis edasi. Kui Timofejev taksost väljus,

andis tuttav talle seljakoti ja ütles, et jõuab A. Timofejevile järgi. Narkootilisi

aineid tuttav seljakotist välja ei võtnud. A. Timofejev kinnitas, et seljakotti vastu võttes ta

teadis, et seal seljakotis on lisaks tema isiklikele esemetele ka narkootiline aine amfetamiin,

mille A. Timofejev oli sinna varem pannud. A. Timofejev eeldas, et see tuttav tuleb sellele

mõnekümne minuti pärast järele. Lisaks selgitas A. Timofejev sedagi, et ta teadis, et tuttav

narkootiliste ainetega tegeleb, et ta kasutab suurt kogust.

1-25-1068

9. A. Timofejev ei mäletanud, et tal oleks haiglas oleku ajal olnud kokkupuudet tunnistaja N.

Šiga. Eelöeldu ei muuda aga tunnistaja N. Ši ütlusi ebausaldusväärseks. See, kas A.

Timofejev mäletab või ei mäleta medõega suhtlemist või tema poole pöördumist, ei muuda

eelnevalt tuvastatut, et A. Timofejeviga kaasas olnud seljakotist narkootiliste ainete leidmist.

Ja seda tunnistab A. Timofejev ise samuti.

10. Objektiivne koosseis on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses

ebaseaduslik käitlemine.

Kuigi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemise mõiste karistusõiguses on autonoomne, saab koosseisutegude

sisustamisel lähtuda NPALS § 2 p-s 3 toodud definitsioonist (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2015.a otsus asjas nr 3-1-1-56-15 p 10,

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. märtsi 2020 otsus nr 1-19-2627/29 p 33).

Viidatud sättes on käitlemise mõistega hõlmatud narkootiliste või

psühhotroopsete ainete või lähteainet omamine, valdamine,

vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine,

tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu,

sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit),

tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Seega ei anna KarS §

184 lg 1 käitlemistegude ammendavat loetelu, vaid kriminaliseerib

erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida

süüteokoosseisu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2015.a otsus

asjas nr 3-1-1-56-15 p 10). Eeltoodust nähtuvalt sisaldab narkootilise aine

käitlemise mõiste ka narkootilise aine omamist, valdamist ja hoidmist.

11. Siinkohal märgib kohus puutuvalt süüdistatava kohtuistungil antud

ütlustega, et käesoleva menetluse kestel ei ole süüdistatava ütluste

usaldusväärsust kahtluse alla seatud. Kuigi mõnevõrra võib süüdistatava

versioon juhtunust kõlada eluliselt ebausutavana, just seoses tuttava

külaskäiguga ja et just tuttav tõi korterisse narkootilise aine ja palus abi

narkootilise aine pakendamisel, et nad saaksid kiiremini haiglasse sõita, ei

oma süüdistatava ütlused selles osas käesolevas kriminaalasjas ja A.

Timofejevile süüks arvatava süüteokoosseisu tuvastamisel tähtsust. Nii on

A. Timofejevi isiklike asjade hulgas olnud seljakotist leitud suures koguses

narkootilist ainet. A. Timofejev on tunnistanud, et tema selle seljakoti

taksost kaasa võttis, teadis, et seal sees olid narkootilised ained

eeldatavasti suures koguses ja suundus EMO-sse, kus ta juba siis haiglasse

sisse kirjutati. Seega on A. Timofejev ise tunnistanud tema isiklike asjade

hulgast leitud narkootiliste ainete omamist, valdamist ja hoidmist.

12. Käitlemine oli ebaseaduslik. A. Timofejevil ei olnud narkootiliste ainete käitlemiseks

vastavat luba. Samuti ei olnud narkootilise aine käitlemine ette nähtud meditsiinilistel

eesmärkidel (NPALS § 3 lg 1).

13. Eelnevast tulenevalt on tuvastatud, et A. Timofejevi tegu vastab KarS § 184 lg 1

objektiivse koosseisu tunnustele.

1-25-1068

Subjektiivne kooseis

14. Süüdistatava teole karistusõigusliku hinnangu andmisel on vaidlusesemeks küsimus, kas

narkootiliste ainete käitlemine A. Timofejevi poolt on toime pandud tahtlikult.

15. Käesoleva kriminaalasja vaidlusese seisneb A. Timofejevi teo subjektiivses küljes.

Kaitsja hinnangul ei saa A. Timofejevile ette heita narkootilise aine käitlemist kui tahtlikult

toime pandud tegu, ei saa rääkida isegi mitte kaudsest tahtlusest. Väga suur rõhk ongi A.

Timofejevi tervislikul seisundil, millest omakorda saaks järeldada, et A. Timofejevi teos on

pigem ettevaatamatuse tunnused ja tulenevalt süütuse presumptsioonile (KrMS § 7), tuleb

tervislik seisund tõlgendada süüdistatava kasuks ja A. Timofejev õigeks mõista.

16. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel.

17. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et A. Timofejev tegutses narkootilise aine

käitlemisel vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). A. Timofejev oli teadlik kõigist

objektiivse koosseisu asjaoludest. A. Timofejev teadis, et käitleb ebaseaduslikult narkootilisi

aineid ja vähemalt möönis seda. A. Timofejev tunnistas kohtuistungil sedagi, et tegemist oli

arvatavasti ka narkootilise ainega suures koguses, sest tuttav kasutab suurt kogust ja tegeleb

narkootiliste ainetega. Kaudse tahtluse voluntatiivseks elemendiks tuleb lugeda isiku

nõustumine koosseisupärase asjaolu saabumisega ehk selle möönmine, s.o toimepanija poolt

enda käitumises süüteokoosseisu realiseerumise ohu (tagajärje saabumise) heakskiitmine,

sellega soostumine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-

142-05). Kaudse tahtluse puhul võib tagajärg saabuda, kuid ei pruugi seda. A. Timofejev oli

teadlik, et pakendas amfetamiini ja ta teadis sedagi, et see narkootiline aine on seljakotis,

mille ta endaga EMO-sse kaasa võttis. A. Timofejev tunnistas seda ise. A. Timofejev lihtsalt

arvas, et tuttav tuleb sellele seljakotile mõnekümne minuti pärast järele. Subjektiivse külje

tuvastamisel tuleb arvestada sedagi, et süüdistatav on ise aastakümneid tarvitanud

amfetamiini. Lisaks on teda ka eelnevalt kriminaalkorras narkootiliste ainete (amfetamiini)

suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest süüdi tunnistatud. Tegemist on arhiveeritud

karistustega – nii karistati A. Timofejevit Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 11. mai

2017.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 alusel ja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 19.

veebruari 2015.a otsusega KarS § 184 lg 1 alusel. A. Timofejev kinnitas kohtuistungil

antud ütlustes, et seljakotti vastu võttes oli ta teadlik, et seal oli tema

tuttavale kuulnud amfetamiin, mille ta oli ise pakendanud. Eelöeldu

kinnitab, et A. Timofejev oli täielikult teadlik, et temaga kaasas olnud

seljakotis on narkootiline aine ning arvestades varasemat kokkupuudet

samaliigilise ainega (nii tarvitamise kui ka eelnevate süüdimõistvate

kohtuotsuste näol), pidi ta möönma sedagi, et tegemist on suures koguses

narkootilise ainega. Kohtu hinnangul ei muuda tahtlust olematuks

A. Timofejevi eeldus, et narkootikumide omanik tuleb sellele mõnekümne

minuti pärast järele. Tuvastatud on, et A. Timofejev suures koguses

narkootilist ainet omandas, hoidis ja temaga kaasas olnud seljakotist koos

tema isiklike asjadega see ka leiti. Seega ei välista isegi süüdistatava enda versioon

sündmustest iseenesest süüteokoosseisu täitmist. Ka oli A. Timofejevi tervislik

seisund oli siiski selline, mis võimaldas tal narkootilist ainet pakkida. Tahtlust ei tee

1-25-1068

olematuks fakt, et Timofejev teadvuse kaotas ja ta haiglasse pidi jääma - selleks hetkeks oli

juba koosseis täidetud. A. Timofejev võttis endaga EMO-sse kaasa tuttava seljakoti, milles oli

tema poolt eelnevalt pakitud narkootiline aine ja mida pidi siis hoidma seni enda käes, kuni

tuttav sellele järgi tuleb. Ja seljakoti võttis A. Timofejev endaga kaasa täiesti teadlikult,

teades, et seal seljakotis on tema poolt eelnevalt pakendatud amfetamiin. Kohtu hinnangul

omab subjektiivse külje tuvastamisel kõige olulisemat tähtsust A. Timofejevi vastus kohtu

küsimusele selle kohta, et kuivõrd A. Timofejevit on ka varem narkootiliste ainete suures

koguses ebaseaduslikus käitlemises kriminaalkorras karistatud, siis kas ta ei mõelnud sellele,

et tema tegevus on vale. A. Timofejev vastas, et ta mõtles sellest ja ta isegi ei tahtnud, et tema

kilekotti, aga tuttav ütles, et tee kiiremini ja kõik.

18. Siinkohal selgitab kohus, et tahtluse välistab üksnes koosseisueksimus (KarS § 17).

Koosseisueksimusega on tegemist aga siis, kui isik ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat

faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks (vt nt vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-20-06, p 8). Käesolevalt oli A.

Timofejev teadlik kõikidest KarS § 184 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule vastavatest

asjaoludest – ta teadis, et tegemist on narkootilise ainega, teadis, et tegemist on suure

kogusega, teadis, et narkootilise aine käitlemine on ebaseaduslik, teadis, et seljakotis, millega

EMO-sse läks oli tema poolt eelnevalt pakendatud narkootiline aine sees, teadis, et seljakott

oli just tema käes ja ta pidi seda hoidma seni, kuni tuleb tema tuttav. A. Timofejev teadis

sedagi, et seesugune käitumine on keelatud, ta sai aru teo materiaalsest õigusvastasusest.

Kõikide eeltoodud käitumisaktidega ongi A. Timofejev teadlikult realiseerinud KarS § 184 lg

1 nii objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu vähemalt kaudse tahtluse vormis. Samuti

pole väidetud, et A. Timofejev kujutas tegu toime pannes ekslikult ette

faktilisi asjaolusid, mis välistanuks tema tahtliku teo õigusvastasuse (KarS

§ 31 lg 1). Tema tervislik seisund ei ole seesuguseks asjaoluks, mis

välistaks tema teo õigusvastasuse. Teo toimepanemise asjaolud, sh tema

tervislik seisund, on asjaolud, mida kohus arvestab edaspidi karistuse

mõistmisel.

19. Lisaks koosseisueksimusele ja eksimusele õigusvastasust välistavas

asjaolus (eksimused faktilistes asjaoludes), tunneb karistusseadustik ka

õiguslikku eksimust – eksimust teo keelatuses (KarS § 39), mis vältimatuse

korral välistab isik süü, välditavuse korral võib aga anda aluse KarS § 60

kohaldamiseks. Karistusseadustiku § 39 lg 1 kohaselt on eksimusega teo

keelatuses ehk keelueksimusega tegemist siis, kui isik ei saa aru oma teo

keelatusest (samas, p 8). A. Timofejevi karistusõigusliku vastutuse

seisukohalt ei ole oluline, kas A. Timofejevi arvates hoidis ta narkootilisi

aineid seni enda käes üksnes seni, kuni tuttav nendele järgi tuleb.

Praegusel juhul teadis A. Timofejev, et narkootiliste ainete käitlemine (sh

hoidmine) on keelatud ja ebaseaduslik tegevus ja tema varasemat

karistatust silmas pidades teadlik ka sellest, et selline tegu on karistatav

kuriteona. Seega oli A. Timofejev ühemõtteliselt teadlik KarS §

184 lg 1 objektiivsetest asjaoludest.

1-25-1068

20. Eeltoodust tulenevalt õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuleb

süüdistatav KarS § 184 lg 1 järgi süüdi mõista.

(II)

Karistus

21. KarS § 184 lg 1 näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse.

22. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab

arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 184 lg-

s 1 sätestatud sanktsiooni keskmine määr on 5 aastat ja 6 kuud vangistust.

23. Narkootiliste ainete käitlemisel mõjutab süü suurust eelkõige

rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub ohustatud isikute arvust,

tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

21. juuni 2019.a otsus asjas nr 1-17-10162 p 41). Karistuse mõistmisel

võtab kohus arvesse, et narkootilise aine kogus, mida süüdistatav

süüdistuse kohaselt käitles, s.o vähemalt 3,34 grammi puhast ainet, oli

küll suur KarS § 184 süüteokoosseisu tähenduses, kuid ei olnud selline, mis

viitaks käitlemisele edasiandmise eesmärgil või tervikuna rahvatervise

kahjustamisele suures ulatuses – sellest piisanuks ca 25-le inimesele joobe

tekitamiseks.

24. Samuti võtab kohus süü suuruse hindamisel arvesse narkootilise aine

liiki, toimetugevust, sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasnevat

võimalikku tervisekahju. KarS §-s 184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks

õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü suurust rahvatervise

ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist ja

puhtuseastmest. Tuginedes kriminaalmenetluslikule kogemusele ei ole

amfetamiini näol tegemist enamohtliku narkootilise ainega, näiteks

võrdluses Eestis hulgaliselt surmadega lõppenud üledoose põhjustanud

sünteetiliste opioididega. Arvestades süüdistatava selgitusi ja ka asjaolu,

et süüdistatav ise ligi 30 aastat amfetamiini tarvitanud on, ei ole

välistatud, et narkootiline aine oli mõeldud tervenisti süüdistatavale

isiklikuks tarbimiseks. Samas ei ole millegagi ümber lükatud süüdistatava

kohtuistungil antud selgitused selles osas, et see narkootiline aine kuulus

tuttavale, mida ta aitas pakkida.

25. A. Timofejevil kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Kuigi

süüdistatav ei tunnista ega seega ka kahetse tegu, on siiski kõike

eeltoodut silmas pidades ja arvestades süüdistatava vanust ning tema

tervislikku seisundit võimalik järeldada, et A. Timofejev on võimeline

muutma edaspidi oma käitumist ja ei käitle narkootilisi aineid. Süüdistatav

kinnitas kohtuistungil, et ta käesoleval ajal narkootilisi aineid ei tarbi,

viimati tarbiski 24. veebruaril 2024. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis

1-25-1068

viitaks sellele, et süüdistatav jätkab praegusel ajal narkootilise aine

käitlemisega seotud kuritegude või väärtegude toimepanemist.

26. Käesoleva otsuse p-des 22-25 toodud kaalutlustest lähtuvalt hindab

kohus A. Timofejevi süü miinimumilähedaseks ja peab võimalikuks mõista

süüdistatavale karistuse sanktsiooni alammäära lähedal, s.o 1 aasta ja 4

kuud vangistust. Vangistus 1 aasta ja 4 kuud jääb 2 aastast katseaega

kohaldades KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata, kuivõrd A.

Timofejevist ei lähtu märkimisväärset uute kuritegude toimepanemise

ohtu. Katseaja algust tuleb KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda

alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 8. augustist 2025.

(III)

Menetluskulud

27. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

28. Käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel

menetluskuluks esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2215 eurot,

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN00567-01 teostamise kulu

670 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu

kohtueelses menetluses 131,76 eurot. Kohtumenetluses kaitsja tasutaotlust ei esitanud.

Nimetatud menetluskulud kuuluvad A. Timofejevilt väljamõistmisele, s.o tervikuna kokku

3016,76 eurot.

29. Võttes arvesse menetluskulude suurust, süüdistatava majanduslikku olukorda (ametliku

töökoha puudumist, on töövõimetuspensionär) ja tema tervislikku seisundit, peab kohus

võimalikuks menetluskulude tasumise ajatamist. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et

menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu

vähemalt 251,40 eurot ja viimasel kuul 251,36 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447

Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank

ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700021501. Viitenumbri märkimine

maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab

neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

(IV)

Muud küsimused

Asitõendid

30. Asitõendid - ekspertiisist (akt nr 24E-AN00567-01) järelejäänud ained, s.o amfetamiini

ja jälgedena 1-fenüületüülamiini (1-PEA) sisaldav pulber ning amfetamiini ja

1-fenüületüülamiini (1-PEA) sisaldav vedelik tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja KarS §

191 alusel kohtuotsuse jõustumisel, sest tegemist on keelatud ainetega, mille konfiskeerimine

on seaduse kohaselt kohustuslik ning jätta need NPALS § 7 lg 3 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

1-25-1068

31. Asitõendid - narkootilise aine pakendid (kilepakend, minigrip kilekotid, paberitükid ja

süstlad (akt nr 24ATH30969) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo

toimepanemise vahend, kuna neid kasutati narkootilise aine käitlemiseks ja hävitada KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Tegemist on olemuslikult väheväärtuslike

esemetega ja nende säilitamine kriminaalasja juures pärast otsuse jõustumist ei ole

otstarbekas.

32. Asitõendid - 17 pakendis kasutamata süstalt, musta värvi mobiiltelefoni kaaned ja

metallilaadsest materjalist küünetangid (akt nr 24ATH29612) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1

alusel kui kuriteo toimepanemise vahendid, kuna neid kasutati narkootilise aine käitlemiseks

ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Tegemist on olemuslikult

väheväärtuslike esemetega ja nende säilitamine kriminaalasja juures pärast otsuse jõustumist

ei ole otstarbekas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Roots-Dervishi

Anneli Bender

Dauri Kivipuur

kohtunik

rahvakohtunik

rahvakohtunik