2-25-110363/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-110363

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 07. august 2025

Tsiviilasja number

2-25-110363

Tsiviilasi

Hagi hind

AS SEB Pank hagiavaldus M. M. vastu võla nõudes

1 119.24 eurot

Menetlusosalised

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht:

Tornimäe 2, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja: Dagne

Niit (e-post: XXX);

Kostja: M. M. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev 07. august 2025 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M. M.-ilt hageja AS SEB Pank kasuks 1 017 (üks tuhat

seitseteist) eurot ja 32 senti (sh laenulepingust nr XXX tulenev põhiosanõue 846.22

eurot, intress 59.37 eurot, viivis 111.73 eurot).

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr XXX tulenev viivis vastavalt

VÕS § 113 lõikele 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (s.o 846.22 eurolt)

aastas alates 21.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 846.22

eurot.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks

menetluskulud kokku summas 300 (kolmsada) eurot (sh riigilõiv 280 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot).

5. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

1 (5)

2-25-110363

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS SEB Pank esitas 04.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

1 004.16 euro saamiseks. Kohus tegi 14.04.2025 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas

01.01.2025 nõudele vastuväite, mille kohaselt taotleb ta tagasimaksmise graafikut.

2. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 02.05.2025 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse

jätkamiseks.

3. Viru Maakohtu 05.05.2025 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud

vormis, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.

4. 21. mail 2025 esitas AS SEB Pank Viru Maakohtule hagiavalduse M. M. vastu põhiosanõude

846.22 eurot, intressi 59.37 eurot, viivise 111.73 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt 28.04.2023 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenu lepingu nr XXX (edaspidi leping), mille

alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 1 000 eurot. Lepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus

kostja tagastama laenu ja tasuma intressi annuiteedi alusel arvutatud maksetena iga kuu 15. päeval,

esimese maksega 15.05.2023 ning viimase maksega laenutähtpäeval, s.o 15.04.2027 vastavalt

lepingu punktile 3.1. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli intressimääraks 12.000% aastas. Lepingu

punkti 2.2 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja võib nõuda viivist lepingujärgses

intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui viimane on kõrgem. Lepingu jõustumisel on

viivisemäär 0.03333% päevas (12.000% aastas). Lepingu punkti 5.1 kohaselt lepiti kokku, et

lepingu jõustumisel on krediidi kulukuse määr 15.80% aastas eeldusel, et intressimäär on 12.000%

aastas, laenutähtpäev saabub 15.04.2027, lepingutasu on 35 eurot, lepinguga seotud kontode

kuutasu on kokku 0.30 eurot, SEB laenukaitse kindlustuslepingu maksed vastavad prognoostabelile

ja laen summas 1 000.00 eurot võetakse kohe kasutusse. Laenu tagastamiseks ja kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on lepingu jõustumisel 1312,77 eurot vastavalt lepingu

punktile 5.2. Laenusumma maksti 28.04.2023 välja kostja arvelduskontole. Kostja ei täitnud

laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostjapoolse maksekohustuse rikkumise tõttu saatis hageja

kostjale 16.04.2024 laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, nõudes kõigi maksete tasumist

hiljemalt 13.05.2024. Ühtlasi pakkus hageja kostjale võimalust läbirääkimiste pidamiseks.

2 (5)

2-25-110363

Erakorralise ülesütlemise teate saatmise ajal oli kostja võlas viie järjestikuse laenumaksega

(15.12.2023, 15.01.2024, 15.02.2024, 15.03.2024, 15.04.2024). Hageja edastas laenulepingu

erakorralise ülesütlemise teate kostjale internetipanka ning lisaks kostja poolt lepingus avaldatud

aadressidele (postiaadress ja e-posti aadress). Vastavalt üldtingimuste punkti 103 teisele lõigule,

loetakse internetipanka saadetud kiri kättesaaduks hiljemalt kolmandal tööpäeval arvates teate

väljasaatmisest. Hageja saatis kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta internetipanka ja e-

postile 16.04.2024 (lisa 5 ja 6), seega loeti ülesütlemine kättesaaduks hiljemalt 19.04.2024. Kostja

lepingu erakorralise ülesütlemise teates nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud ega võtnud

hagejaga ühendust võimalike läbirääkimiste pidamise osas, mille tulemusena hageja ütles lepingu

erakorraliselt üles 13.05.2024.

5. Laenumaksete aruande teisest jaotisest „laenu tagasimaksed“ nähtuvalt on kostja tagastanud

hagejale laenust 153,78 eurot, millest tulenevalt on hageja põhinõude jääk 846.22 eurot (1000 –

153,78 = 846,22).

Laenumaksete aruande esimesest jaotisest „intressimaksed“ nähtuvalt on hageja arvestanud kostja

laenumaksetelt intressi kogusummas 113.63 eurot, millest kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud

54.26 eurot. Sellest tulenevalt on hageja intressinõue summas 59.37 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist. Vastavalt lepingu punktile 2.2 on hagejal õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras

või seadusjärgses viivisemääras, kui viimane on kõrgem. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Lepingust tuleneva võlgnevuse tasumisega

viivitamise eest on hageja arvestanud viivist vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatule,

lugedes viivise määraks antud perioodil kehtinud seadusjärgse intressimäära. Hageja nõuab viivist

summas 111.73 eurot ja ka edaspidise viivise väljamõistmist.

6. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 27.04.2023 esitas kostja hagejale väikelaenu

taotluse. Pärast taotluse digiallkirjastamist, töötles pangasüsteem kliendi andmeid ja tuvastas

järgmist: Creditinfo Eesti AS ees puudusid aktiivsed või lõppenud maksehäired, klient ei olnud

töötu, tööstaaž käesoleva tööandja juures oli üle 6 kuu, sissetulek oli suurem nõutavast

miinimumist, kliendil puudusid arestitud kontod, kliendil puudusid võlgnevused SEB kontol,

kliendil ei olnud olnud viimase 5 aasta jooksul bilansiväliseid laene, klient ei olnud pankrotis,

kliendil puudusid käendused SEB-st võetud laenudele. Taotlusel andis kostja ka nõusoleku Maksu-

ja Tolliametilt sissetuleku andmete pärimiseks. Kostja nõusolekul teostas hageja päringu Maksu- ja

Tolliametile sissetuleku ja maksuandmete saamiseks. Hageja tuvastas, et kliendil on netosissetulek

1727 eurot, tööstaaž käesoleva tööandja juures üle 6 kuu ja puudusid maksuvõlad. Järgnevalt

kontrolliti, et pakutava laenu kuumakse koos olemasolevate laenude ja liisingute kuumaksetega ei

ületa 50% kostja netosissetulekust: 1727 * 0,5 = 863,50 eurot. Kostja keskmine netosissetulek

analüüsi perioodil oli 1727 eurot kuus, seega arvutuste kohaselt ei tohtinud kostja kohustuste

kuumaksed ületada 863,50 eurot. Lepingu jõustumise päeval arvutatud annuiteetmakse (laenumakse

koos intressiga) suurus oli 26,30 eurot. Koos varasemate krediidikohustustega olid pärast lepingu

sõlmimist kostja igakuised laenukohustused kokku 521.83 eurot, mis ei ületanud 50% kostja

igakuisest netosissetulekust. 28.04.2023 tehti positiivne krediidiotsus.

3 (5)

2-25-110363

7. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja

mõista põhiosanõude 846.22 eurot, intressi 59.37 eurot, viivise 111.73 eurot ning viivis vastavalt

VÕS § 113 lõikele 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (s.o 846,22 eurolt) aastas alates

21.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud

summas 300 eurot, sh riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulud 20 eurot.

8. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

9. Viru Maakohus võttis 21.05.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja sai kohtudokumendid kätte KÄPO vahendusel

11.06.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu

antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

11. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja AS

SEB Pank vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub

kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

12. Analüüsides hageja poolt esitatud tõendeid, on kohus tuvastanud, et käesoleval juhul on

laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab seega, et hagi kuulub

rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 1

017.32 euro (sh põhiosanõue 846.22 eurot, intress 59.37 eurot, viivis 111.73 eurot) ulatuses. Samuti

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt (s.o 846.22 eurolt) aastas alates 21.05.2025 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 846.22 eurot.

13. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

MENETLUSKULUD

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

4 (5)

2-25-110363

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

15. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude

suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus

teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu

11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on

õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on maksnud riigilõivu

maksekäsu kiirmenetluses 07.04.2025 summas 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 20.05.2025

summas 215 eurot, kokku 280 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot, s.h riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot.

16. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2;

407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

5 (5)