2-23-17208/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.08.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-17208

Tsiviilasi

V Ka hagi D Ki vastu elatise nõudes

Hagihind

4 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: V Ka (isikukood xxx)

Hageja seaduslik esindaja: L P

Hageja lepinguline esindaja: M S-K (e-post xxx)

Kostja: D K (isikukood xxx)

Kostja esindaja: V K (e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista D Kilt elatis perioodi 05.12.2023 - 30.06.2025 eest 1 978,02 eurot V Ka kasuks.

3. Välja mõista D Kilt igakuine elatis 402,03 eurot kuus xxx sündinud alaealise lapse V Ka

kasuks alates 01.07.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. Elatist

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026) Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal indekseeritavaks summaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud elatisesumma.

4. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 3 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga

kuu eest ette hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks L Pi arvelduskontole nr xxx

selgitusega „elatis“ näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist

makstakse.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hageja isa. Kostja ei anna hagejale piisavalt ülalpidamist. Hageja igakuised vajadused on

1 040 eurot kuus.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis:

1.1. 500 eurot kuus alates hagi esitamisest 05.12.2023 kuni 01.04.2024;

1.2. alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni muutuvas suuruses selliselt, et igakuine

elatis muutub iga aasta 1. aprillil vastavalt järgmisele arvestusele: eelmise perioodi elatis kuus

+ (eelmise perioodi elatis kuus x Statistikaameti kodulehel avaldatud eelmise kalendriaasta

tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes üle-eelmise kalendriaastaga) + 3% eelmise kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on maksnud elatist PKS § 101-järgses ulatuses, mis on hageja

vajaduste katteks piisav. Hagis märgitud vajadused on ülepaisutatud. Osa väidetavatest kuludest

pole üldse vajalikud. Osa kuludest (nt meelelahutused, suve- ja talvepuhkused) kantakse isa poolt

vahetult otse, sest laps veedab vaba aega ja puhkuseid mitte ainult emaga, kuid ka isaga ja sellel

ajal rahuldab isa kõik lapse vajadused vahetult. Osa kuludest (nt sünnipäevakingitused,

jõulukingitused, jalgratas, tõukeratas jne) on põhjendamatud, sest isa soovib ise teha lapsele

kingitusi, mitte maksta lapse emale raha viimase poolt lapsele väidetavalt tehtud kingituste eest.

Hagis väidetakse, et lapse toidukulud on 150 eurot kuus, kuid samas käib laps lasteaias, kus

antakse toitu 3 korda päevas. Seega on toidukulud selgelt ülepaisutatud. Kulud riietele summas 75

eurot kuus on ülepaisutatud ja tõendamata. Transpordikulud 80 eurot kuus on ülepaisutatud ja pole

vajalikud. Kolme huviringi vajadus pole millegagi põhjendatud. Kostja arvates piisab ühest

huviringist. Kostja sissetulek ei võimalda nõutud ulatuses elatise tasumist. Korteri üürimine ei ole

hageja vajadus, vaid hageja ema isiklik soov. Hageja võiks elada vanemate kaasomandis oleval

kinnistul asuvas majas. Kostja maksab laene seoses pere huvides ostetud sõidukitega, sh hageja

ema kasutuses olev sõiduk.

Kostja palub mitte mõista välja elatist enamas ulatuses kui PKS § 101-järgne summa.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab hagile lisatud sünnitõendist

(dtl 7), et kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.

4. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab oma

ema juures.

5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku

ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või

ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).

6. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on

indekseeritud baassumma 249,78 eurot, alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a.

282,31 eurot.

7. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

8. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja viibib kostja juures keskmiselt vähem kui seitse

ööpäeva kuus.

9. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele.

10. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega:

- alates 05.12.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

- alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

- alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x

3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).

11. Hageja väitel ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks PKS § 101 alusel arvestatud summadest. PKS

§ 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes.

12. Hageja on välja toonud, et tema igakuised vajadused on keskmiselt järgmised:

vajadus

eur/kuus

periood dets 2023 - juuli 2024

eluase

372,63

toit

transport

lasteaed

huviharidus

tervishoid

riided-jalanõud

hügieen, majapidamistarbed

meelelahutus ja vaba aeg

muud ühekordsed kulud

kokku

1 164,63

periood al august 2024

eluase

toit

transport

sidekulu

kool

huviharidus

tervishoid

riided-jalanõud

hügieen, majapidamistarbed

meelelahutus ja vaba aeg

muud ühekordsed kulud

kokku

1 393

13. Hagi kohaselt elab hageja emaga kahekesi üürikorteris. Kohtule esitatud üürilepingu (dtl 23-27)

kohaselt on üür 550 eurot kuus, st hagejale langev osa on 275 eurot. Hageja on esitanud

korteriühistu arve (dtl 63) summas 195,28 eurot, ühe inimese osa on 97,64 eurot. Kulu eluasemele

inimese kohta kokku on nimetatud tõenditest nähtuvalt 372,64 eurot. Hageja on välja toonud, et

alates 2024.a. juulist koliti uude üürikorterisse. Esitatud üürilepingu (dtl 150) kohaselt on üür 550

eurot kuus, hageja esitas ka korteriühistu arved 6 kuu kohta (dtl 151-161), millest nähtuvate kulude

keskmine on 188,87 eurot kuus, so 94,44 eurot inimese kohta, koos üüriga on hageja osa

eluasemekulust 369,44 eurot. Kohus leiab, et hageja on tõendanud oma vajaduse seoses

eluasemega väidetud ulatuses.

14. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja kulutused seoses eluasemega ei ole põhjendatud, sest hageja

võiks elada vanemate kaasomandis oleval kinnistul asuvas majas. Vaidlus puudub, et selles majas

elab kostja. Olukorras, kus lapsevanemate suhted ei ole head, ei saa nendelt eluaseme jagamist

mõistlikult oodata.

15. Kohus leiab, et hageja märgitud vajadused seoses toiduga on tavapärasest kõrgemad. Hageja ei ole

välja toonud, et tal oleks tervislikust seisundist tulenevaid erivajadusi seoses toitumisega. 2020.a.

veebruaris valminud „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise“ uuringus (RAKE uuring) on

hinnatud hageja vanusegrupi laste keskmiseks kuluks seoses toiduga 107 eurot kuus. Seejuures on

arvestatud, et tegemist on koolis käivate lastega. Eelmise vanusegrupi laste, kes käivad lasteaias,

keskmiseks kuluks seoses toiduga on 46 eurot kuus. Hagi kohaselt läks hageja kooli 2024.a.

septembris, eelnevalt käis hageja lasteaias, lasteaia toit talle ei maitsenud. Statistikaameti andmete

kohaselt on tarbijahinnaindeks käesoleva aasta I kvartalis võrreldes 2020.a. I kvartaliga tõusnud

44,9% võrra1. Kohus leiab, et võttes arvesse nimetatud hinnatõusu oli hageja vajadus seoses

toiduga hinnanguliselt kuni 2024.a. augustini 100 eurot kuus (arvestades osaliselt toitlustamist

lasteaias) ning alates augustist hinnanguliselt ca 155 eurot kuus.

16. Seoses transpordiga on hageja välja toonud kütusekulu, hageja elab xxx vallas, huviringides käib

xxx, kuhu ema sõidutab teda autoga, samuti elavad xxx sugulased ja toimuvad erinevad üritused.

Kaks korda nädalas viib hageja ema teda tädi juurde hoida, kes elab hageja elukohast 20 km

kaugusel, sest emal on tööl pikk vahetus. Seoses kütusekuluga on hageja esitanud väljavõtte

maksetest tanklas (dtl 100), millest nähtuvalt on kulu keskmiselt 58,38 eurot kuus, so 29,19 eurot

inimese kohta. Hageja väitel asub ema töökoht elukoha lähedal, mistõttu vajadus sõiduki

kasutamiseks on tingitud lähtuvalt üksnes lapse vajadustest. Kohus ei pea väidet, et sõidukit

kasutatakse üksnes või valdavas osas lapse sõidutamiseks eluliselt usutavaks. Kohus leiab, et

hageja ei ole tõendanud vajaduse ulatust seoses kütusekuluga 29,19 eurot ületavas osas.

17. Hageja esitatu kohaselt on alates 2024.a. augustist sidekulu 9 eurot kuus, so kulu telefonile (arve

dtl 164). Nähtuvalt hageja esitatud maksete väljavõtetest (dtl 29, 30) olid lasteaiatasu maksed

1 https://stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator

keskmiselt 36,08 eurot kuus ja muud kulud seoses lasteaiaga ca 6,62 eurot kuus (86,08 eurot 13

kuu vältel), so kokku keskmiselt 42,70 eurot kuus. Kooliga seoses märgitud kulu keskmiselt 5

eurot kuus kohtu hinnagul keskmist tavapärast vastavat kulu ei ületa.

18. Hagi kohaselt osales hageja hagi esitamise ajal xxx ja xxx, millega seonduvad kulud olid vastavalt

26,25 eurot kuus (arve dtl 31) ja 70 eurot kuus (arve dtl 32). Samuti oleks hageja soovinud osaleda

inglise keele ringis maksumusega 45 eurot kuus (maksed dtl 33), kus hageja käis viimati 2022.a.-l.,

kuid mille eest emal ei olnud enam võimalik tasuda. Kohus leiab, et hageja on tõendanud vajaduste

ulatuse seoses huviharidusega 141 eurot kuus. Kohus ei nõustu kostjaga, et piisaks ainult ühest

huviringist. Ka seoses huviharidusega tuleb tulenevalt PKS § 99 lg 2 arvesse võtta lapse võimeid ja

kalduvusi, erinevad huvitegevused on lapse mitmekülgse arendamise huvides ning vastavate

tegevuste valikul ei pea hageja lähtuma esmajärjekorras kaalutlusest, et kostja ülalpidamiskohustus

oleks võimalikult väike. Hageja on välja toonud, et alates 2024.a. septembrist käib ta ujumistrennis

maksumusega 30 eurot kuus, iluvõimlemise treeninguid soovib ta jätkata uues kohas, mis maksab

115 eurot kuus, samuti soovib hageja võtta eesti keele tunde hinnaga 75 eurot kuus. Kohus leiab, et

ujumistrenni maksumus ei ole tõendatud, samuti ei ole hageja põhjendanud vajadust muuta senist

iluvõimlemise trenni kallima vastu. Hageja põhjendatud vajadus seoses huviharidusega on kohtu

hinnangul alates 2024.a. augustist kuni 171,25 eurot (26,25 + 70 + 75).

19. Tervishoiukulu 10 eurot kuus jääb kohtu hinnangul keskmise tavapärase mõistliku kulu piiresse.

Kohus leiab, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millega seoses saanuks nende kulude

põhjendatud vajadus kasvada alates 2024.a. augustist 45 euroni kuus. Hageja väited, et tal on

allergia, mille tõttu tuleb soetada igakuiselt ravimeid, ning nende ravimite maksumus, on

tõendamata, samuti ei selgu hageja esitatust, kas tegemist on aastaringse või sesoonse allergiaga.

Ravimeid ja vitamiine ei soetata harilikult igakuiselt. Kohus leiab, et hageja hinnanguline vajadus

seoses tervishoiuga jääb alates 2024.a. augustist 20 euro piiresse.

20. Kohus leiab, et hageja märgitud vajadused seoses riiete ja jalanõudega on tavapärasest kõrgemad,

erivajadusi seoses riiete ega jalanõudega hageja välja toonud ei ole. Tõendamaks kulu ulatust on

hageja esitanud tšekid (dtl 162), kuid üksnes tehtud kulutused ei ole samastatavad põhjendatud

vajadusega. Korrigeerides RAKE uuringus toodud hageja vanusegrupi keskmist kulu riietele ja

jalanõudele (63 eurot kuus) eeltoodud tarbijahinnaindeksi muutusega, on tulemuseks ca 91 eurot.

Kohus leiab, et hageja vajaduse põhjendatud ulatus jääb nimetatu piiresse.

21. Kohus on seisukohal, et mõistlikult vajalikud kulutused tavapäraste hügieenitarvete ja

majapidamisvahendite soetamiseks jäävad 12 euro piiresse kuus. Tegemist ei ole igakuiselt

tehtavate kulutustega. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millega seoses saanuks nende kulude

põhjendatud vajadus kasvada alates 2024.a. augustist 40 euroni kuus. Kohus leiab, et mõistlikult

vajalikud kulutused ühekordsete kulutuste tegemiseks, kui nt on vaja soetada uus mööbliese või kui

midagi läheb katki, on hinnanguliselt mitte enam kui 10 eurot kuus.

22. Kohus leiab, et põhjendatud vajadus seoses meelelahutusega, so raamatute, mänguasjade,

sporditarvete jms ostmiseks, väljasõitude tegemiseks, kinos ja kontserditel käimiseks ning

mõistlikus ulatuses sotsiaalses suhtluses osalemiseks (sünnipäevad jm tähistamised) on kuni 70

eurot kuus. Vanemal on soovi korral võimalik teha lapsele kulutusi mistahes ulatuses, sh käia

reisimas, kuid tegemist ei ole lapse esmavajadustega, mille täitmiseks saaks nõuda vahendeid

teiselt vanemalt.

23. Hageja igakuised vajadused on kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmised:

vajadus

eur/kuus

periood dets 2023 - juuli 2024

eluase

372,63

toit

transport

29,19

lasteaed

42,7

huviharidus

tervishoid

riided-jalanõud

hügieen, majapidamistarbed

meelelahutus ja vaba aeg

muud ühekordsed kulud

kokku

878,52

periood al august 2024

eluase

toit

transport

29,19

sidekulu

kool

huviharidus

171,25

tervishoid

riided-jalanõud

hügieen, majapidamistarbed

meelelahutus ja vaba aeg

muud ühekordsed kulud

kokku

942,44

24. Arvestades hageja vajadustest maha lapsetoetuse arvel kaetud osa, on ülalpidamiskohustuse

võrdsel jagamisel kostjale langev osa kuni 2024.a. augustini 399,26 eurot kuus ((878,52 - 80) : 2)

ning edasiselt 431,22 eurot kuus ((942,44 - 80) : 2).

25. VÕS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise

seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kostja on

seisukohal, et lapsevanemate sissetulekud on enam-vähem võrdsed, kuid hageja ema majanduslik

seisund on kostjast parem, sest kostja täidab pärast abielu lahutamist üksi pere huvides võetud

laenukohustusi (eluasemelaen, kahe sõiduki järelmaks) ning kannab suure maja küttekulud.

Nähtuvalt esitatust vaidlevad lapsevanemad käesoleval ajal ühisvara jagamise üle (dtl 126-132).

26. Kohus leiab, et kostja esiletoodu alust ülalpidamiskohustuse jagamiseks teisiti kui võrdsetes osades

ei anna. Riigikohus on selgitanud, et seoses ülalpidamiskohustuse jaotusega omab tähendust

kummagi vanema sissetulek, varaline seisund ning sissetuleku teenimise võime (2-19-18082, p 11).

Nähtuvalt hageja ema konto väljavõttest (dtl 28) on ema saanud töötasu koos puhkusetasuga

keskmiselt 1 077,41 eurot kuus, kostja kontolt (dtl 91-95) nähtuvate töötasu laekumiste keskmine

on 1 418,85 eurot. Kostja kontol kajastuvad ka mitmed sularaha sissemaksed. Jagamata ühisvara

kuulub endistele abikaasadele ühiselt, kummagi vara koosseisu kuuluvad ka seonduvad nõuded.

Kohus leiab, et vanemate sissetuleku ja varandusliku seisundi hindamisel tuleb arvesse võtta

eelkõige vanema isikut ning tema võimet sissetulekut teenida ja lapsele ülalpidamist tagada. Välja

ei ole toodud ühtegi asjaolu, millega seoses kostja võimekus sissetuleku teenimiseks võiks olla

hageja ema omast väiksem. Mõlemad vanemad teenivad palgatulu, kuid tegelevad ka ettevõtlusega

- hageja ema on xxx ainuosanik ja juhatuse liige (dtl 52-54), kostja on xxx ainuosanik ja juhatuse

liige (dtl 107-108). Kummagi ainus alaealine laps on hageja. Kohus leiab, et kummalgi vanemal on

kohustus hagejale ülalpidamise andmiseks pooles tema vajaduste ulatuses, millest on maha

arvestatud lapsetoetuse arvel kaetud osa.

27. Kostja on välja toonud, et tasub hageja ja tema ema kasutuses oleva sõiduki eest järelmaksu.

Hageja esitas sõiduki registreerimistunnistuse (dtl 101-102), mille kohaselt on sõiduki omanik

hageja ema. Nähtuvalt kostja esitatud 23.07.2020 laenulepingust (dtl 76-82) ning xxx iseteeninduse

väljavõttest (dtl 71) võttis kostja laenu sõiduki xxx soetamiseks. Registreerimistunnistuse kohaselt

on hageja emale kuuluv sõiduk xxx. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja emale

kuuluva sõiduki soetamist rahastas kostja. Laenuleping oli sõlmitud enne lapsevanemate

abiellumist 2021. aastal. Kostja on esitanud maksete väljavõtte laenumaksete igakuise tasumise

kohta (dtl 137).

28. Kohus leiab, et kuna sõiduki soetamist, millega hagejat transporditakse, rahastas kostja, on kostja

andnud osaliselt ülalpidamist vahetult. Vastavalt hageja poolt igakuiselt saadava vahetu

ülalpidamise väärtus vastab vähemalt kulutustele seoses sõiduki kasutamisega, mille eest tasub

hageja ema ning kostja täiendavalt ülalpidamist rahas seoses hageja transpordivajadusega andma ei

pea.

29. Kohtule on esitatud andmed kostja elatisemaksetest kuni 2025.a. juunini (k.a). Perioodi

05.12.2023-30.06.2025 eest pidi kostja andma ülalpidamist kokku 7 885,98 eurot (347,74 (so

399,26:31x27) + 399,26 x 7 + 431,22 x 11). Kostja on 15.12.2023 - 15.06.2025 perioodil teinud

elatisemakseid kogusummas 5 357,12 eurot (väljavõte dtl 144). Perioodil vahetult saadud

ülalpidamise väärtus kokku on 550,84 eurot (25,42 (so 29,19:31x27) + 29,19 x 18). Kostja andis

ülalpidamist seega 1 978,02 euro võrra enda kohustusest vähem (7 885,98 - 5 357,12 - 550,84).

30. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi

05.12.2023-30.06.2025 eest 1 978,02 eurot.

31. Alates 01.07.2025 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise kuni täisealiseks saamiseni,

arvestades osa, milles kostja osaleb hageja ülalpidamises vahetult, 402,03 eurot kuus (so 431,22 -

29,19).

32. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus leiab, et elatise välja

mõistmine muutuva suurusena on iseenesest mõistlik, et seoses elukalliduse tõusuga ei tekiks

vajadust uuesti kohtusse pöörduda. Kohus leiab siiski, et elatise indekseerimine ei ole põhjendatud

hageja taotletud viisil, osas, mis puudutab 3% eelmise kalendriaasta keskmise brutokuupalga

lisamist tarbijahinnaindeksiga indekseeritud elatisele, sest kohus ei ole ülalpidamiskohustuse

ulatuse arvutamisel keskmist brutokuupalka arvestanud, vaid on tuvastanud hageja tegelikud

vajadused. Kohus mõistab elatise alates 01.07.2025 välja selliselt, et elatise summat

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026) Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal indekseeritavaks summaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud elatisesumma.

33. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda

hageja ema kontole hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks.

34. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik