1-25-2555/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

resolutiivosa

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juunil 2025.a Tallinn

Kriminaalasja nr

1-25-2555 (24231551269)

Kohtunik

Karin Olentšenko

Kohtuistungi sekretär

Maris Karna

Tõlk

Marianna Sidorok

Kriminaalasi

Aleksandr Plotitsõn süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3

järgi lühimenetluses

Prokurör

Maksim Kink

Süüdistatav

Aleksandr Plotitsõn – isikukood: 39903240222; xxx,

emakeeleks xxx keel, xxx haridusega; elukoht:

Harjumaa, XXX ; xxx; varem kriminaalkorras karistatud

Harju Maakohtu 06.01.2021 otsusega xxx KarS 118 lg 1

p 2 järgi KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi vangistusega 5

aastat katseajaga 5 aastat; oli kahtlustatavana kinni

peetud 02.04.2024

Kaitsja

vandeadvokaat Liis Suik

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 238 lg 2, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Aleksandr Plotitsõn KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja põhikaristuseks mõista

vangistus 1 aasta.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aleksandr Plotitsõnile mõistetavat põhikaristust 1/3

võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista 8 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.04.2024,

s.o 1 päev, seega kandmisele jääb vangistus 7 kuud 29 päeva.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.01.2021 otsusega

xxx mõistetud ärakandmata karistuse 5 aastat vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks

Aleksandr Plotitsõnile vangistus 5 aastat 7 kuud 29 päeva.

Karistuse kandmise alguseks on isiku vanglasse saabumise päev kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 414 lg 1,2 kohaselt saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus

süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse

vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksandr Plotitsõnilt riigieelarve

tuludesse menetluskulud – ekspertiisitasu 155 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu

(527,04+153,72) kokku 680,76 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329

eurot.

Menetluskulud kogusummas 2164,76 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK

EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK

EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585.

Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber xxx.

Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid

DVD-plaadid, mis asuvad kriminaaltoimiku juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS §

126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 09.06.2025. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis

kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav

08.08.2025.a.

SÜÜDISTUS

Aleksandr Plotitsõn isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu 06.01.2021 otsusega xxx

KarS § 118 lg 1 p 2 järgi tervisekahjustuse tekitamise eest, uuesti 01.04.2024 kella 23.45

paiku Tallinnas XXX asuvas korteris viskas C.F-i elutoa diivanile pikali, kägistas teda ja lõi

tugevalt rusikatega ribidesse ja näkku, s.h meelekohta, millest C.F kaotas teadvuse. Peale

seda, A.Plotitsõn haaras C.F-ist kinni ja viskas teda põrandale ning lõi põrandal pikali olevat

C.F-i jalaga selja piirkonda ning vastu kätt. Peksmise tagajärjel põhjustas Aleksandr Plotitsõn

C.F-ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi, milleks on: vasakul pool otsmikul ulatuslik

nahaalune verevalum koos pehmete kudede tursega, hulgalised erineva intensiivsusega

nahaalused verevalumid ja nahamarrastused kaela ja näo piirkonnas, sh mõlemal pool kaelal,

vasakul pool oimu piirkonnas, nina piirkonnas, mõlema sarna piirkonnas, paremal pool põsel,

vasaku kõrvalesta ülaosas ning kõrvalesta taga koos nahamarrastusega, nahakriimustused

mõlemal pool alalõua piirkonnas ning lisaks sellele hulgalised nahaalused verevalumid

parema õlavarre ülemises kolmandikus, parema abaluu piirkonnas, vasakul pool rindkere

välimisel küljel, paremal pool selja piirkonnas, vasakul pool rindkere ülaosa eespinnal ja veel

parema labakäe piirkonnas nahaaluste verevalumitega ääristatud nahamarrastused parema

labakäe II–IV sõrme põhiliigese selgmisel pinnal ning nahaalused verevalumid parema

labakäe II–IV kämblaluu vahelise ala selgmisel pinnal.

Seega pani Aleksandr Plotitsõn toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava

kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMENETLUS

1. Kohtuistungil Aleksandr Plotitsõn nõustus asja arutamisega lühimenetluses, jäi

kohtueelses menetluses antud ütluste juurde, enda küsitlemist ei taotlenud ja kahetses.

2. Kohtuistungil uuris kohus kriminaaltoimikus olevaid tõendeid, leides, et kõik tõendid on

asjakohased ja lubatavad. Kohus analüüsib uuritud kirjalikke tõendeid kohtuotsuse

põhjendustes süüdistatava käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes.

Kohtu põhjendused

3. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on

tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette

kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt.

4. Vaidlus puudub selles, et kannatanu C.F ja süüdistatav Aleksandr Plotitsõn viibisid

süüdistuses näidatud ajal ja kohas, tarvitasid koos alkoholi, et seltskonnas viibis ka O R ning

süüdistatava ja kannatanu vahel toimus konflikt.

5. Eelnimetatut toetavad ka asjas kogutud tõendid.

Vastavalt 02.04.2024 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollidele tuvastati

Aleksandr Plotitsõnil alkoholijoove 0,60 mg/l ning C.F-il 0,73 mg/l.

Sündmuse jäljed on talletatud vaatlusprotokollis. Vastavalt 02.04.2024 koostatud

sündmuskoha vaatlusprotokollile oli sündmuskohaks XXX korter X. Tegemist on kahetoalise

korteriga. Vaadeldes tuba, mis jääb välisuksest vaadatuna otse, on näha toa tagumises osas,

rõduukse juures, puidust kappi, mille ees põrandal on näha klaasikilde. Samuti on klaasikillud

kapi sees erinevatel riiulitel. Antud toa, köögipoolsel seinal, mis jääb korteri koridori ja köögi

vahele, on näha veretaolisi jälgi. Sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud fototabel, milles

on näha protokollis kajastatu.

6. Aleksandr Plotitsõn andis 02.04.2024 kahtlustatavana ütlusi, mille kohaselt on kahtlustuse

sisu talle arusaadav, tunnistab ennast süüdi, ei soovi täna ütlusi anda.

Aleksandr Plotitsõn andis uuesti kahtlustatavana ütlusi 20.11.2024. Ütluste kohaselt elas C.F

2024 algusest kuni suveni temaga koos üürikorteris XXX, neil on head sõbralikud suhted.

2023 kevadel tekkisid tal suhted O R. Kahtlustuses märgitud päeval, s.o 01.04.2024, olid nad

hommikul koos (tema, O ja C.F) Uuslinna korteris. O viibis tema juures juba päev või kaks.

Tema ja C.F läksid poodi viina järgi, O tegi süüa. Päeva jooksul jõid viina. Mingi hetk läks

tema sõbraga kohtuma, sõbral oli kaasas vaadiõlu, jõid õlut. Mis edasi juhtus, mäletab väga

hägusalt. Mäletab, et tuli koju, mis seal juhtus, seda ta ei mäleta. Mäletab, et politsei viis ta

kuhugi ära. Mäletab seda seetõttu, et oli paljajalu ja see oli ebameeldiv tunne. Järgmisel

päeval kui koju tuli, siis O ja C.F jutustasid talle, et hakkas kodus lõhkuma. Ta olevat C.F-i

tõuganud, C.F teda vastu ning nende vahel tekkis rüselus. Kuigi ta ei mäletanud midagi, siis

palus ta siiski C.F-i ees vabandust. Kui ta oli 01.04.2024 sõbraga koos, siis tõenäoliselt

helistas ta C.F-ile ja Ole, tal tekkis armukadedus O suhtes, faktilist põhjust selleks ei olnud.

Pärast seda sündmust, kui ta palus vabandust, elasid üürikorteris C.F-iga koos edasi kuni

suveni, siis C.F kolis ära. Oga suhtleb siiamaani, igapäevases elus ka C.F-iga. Neil on endiselt

head sõbralikud suhted.

7. Seega tunnistas Aleksandr Plotitsõn küll rüselust kannatanuga ning nimetas põhjusena ka

armukadedust, kuid tema ütlustest nähtuvalt tõukas C.F teda vastu, ei mäletanud konkreetset

vägivalda kannatanu suhtes ning sai sellest teada justkui kannatanu ja O Ri käest järgmisel

päeval.

8. Kohtu hinnangul toetavad asjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid nende kogumis

süüdistuses toodud versiooni juhtunust.

9. Kannatanu C.F-i ütluste kohaselt oli ta 01.04.2024 õhtul kodus XXX, kus elab koos sõbra

Aleksandr Plotitsõniga. Sel päeval oli neil külas O R, kes on tema sõbranna ning Aleksandri

xxx. Umbes kell 20:00 ajal hakkasid kõik alkoholi jooma. Umbes 21:00-22:00 ajal läks

Aleksandr sõbraga kokku saama ja õlut jooma. Sellel ajal istus tema koos Oga ning võtsid

koos napsu ja rääkisid. Mingi poole tunni või tunni pärast tuli Aleksandr korterisse ning

hakkas O peale karjuma, et miks O ei lase tal oma sõbraga kokku saada. Siis läks Aleksandr

uuesti sama sõbraga välja ning kui Aleksandr tagasi tuli, oli Aleksandr väga purjus, ei

kontrollinud ennast ja karjus. Aleksandr küsis karjudes, et kus tema on. Kuulis hiljem O käest,

et Aleksandr oli ärritunud sellepärast, et arvas, et O pettis Aleksandrit temaga. O ei ole kunagi

temaga Aleksandrit petnud. Kõigepealt lõhkus Aleksandr magamistoa ukse ära, kuna arvas, et

ta on seal. Siis tuli Aleksandr kööki ja nägi teda. O püüdis Aleksandrit peatada. Aleksandr tuli

tema suunas ning hakkas teda kaelast kägistama. Ei mäleta kõike päris hästi, kuid seejärel

viskas Aleksandr ta pikali elutoa diivanile ning lõi teda rusikaga ribidesse. Aleksandril on

tugev löök. Seejärel hakkas Aleksandr teda korduvalt kätega näkku lööma, kaitses ennast,

hoides oma käsi ees, kuid mingi hetk tõmbas Aleksandr ta pikali põrandale ning lõi teda edasi

näkku. Sai ka meelekohta löögi, peale seda ta kustus ära ning järgmisena mäletab juba seda,

kui kiirabi oli kohal. Ei mäleta, mitu korda Aleksandr teda lõi. Mäletab ka seda, et Aleksandr

lõi teda jalaga selga korra või kaks, kui ta põrandal pikali oli. Saadud löökidest tundis ta

suuremat valu järgmine päev haiglas, kui talle rohtu pandi. Tema Aleksandrit vastu ei löönud,

ainult kaitses ennast.

Kannatanu C.F-i 20.11.2024 antud täiendavate ütluste kohaselt ei ole Aleksandr tema suhtes

vägivalda kasutanud ei enne ega pärast 01.04.2024 sündmust. 01.04.2024 sündmuses

Aleksandri vägivald väljendus selles, et Aleksandr kägistas teda, lõi rusikaga ribidesse, lõi

korduvalt rusikatega näkku, aga kuna ta kaitses ennast kätega, siis sai päriselt 2-3 lööki näkku,

lõi rusikaga meelekohta, millest kaotas teadvuse, lõi jalaga selja piirkonda üks või kaks korda,

riivas ta kätt jalaga, kui ta oli pikali põrandal ja politsei juba kohale tuli. Tugevad valud

vaibusid ühe nädala möödumisel. Sel ajal Aleksandr abistas teda, aitas tõusta voodist ning

liikuda, andis valuvaigisteid jne. Kuigi valu vaibus, esineb see aeg-ajalt siiamaani, kui annab

organismile koormust. Siiamaani on tal Aleksandriga head sõbralikud suhted ja suhtleb

temaga, kui neil vaba aega on.

10. Kannatanu C.F-i ütlusi tema suhtes tarvitatud vägivalla kohta süüdistatava poolt toetavad

ka tunnistaja O Ri ütlused.

11. Tunnistaja O Ri 02.04.2024 antud ütluste kohaselt läks 31.03.2024 umbes kella 21:00 ajal

külla endisele poiss-sõbrale Aleksandr Plotitsõnile XXX, kus oli ka nende ühine sõber C.F.

Lõbutsesid, tarvitasid alkoholi kuni 01.04.2024 ja nende seltskonnas ei olnud mingeid

probleeme. 01.04.2024 õhtu poole märkas, et Aleksandr hakkas ilmutama tema ja C.F-i vastu

agressiooni. Aleksandr näitas vestluse ajal, et ta on tema peale A pärast armukade. Mõne aja

pärast hakkas Aleksandr tema ja C.F-i peale karjuma, kuid mingil hetkel keegi helistas

Aleksandrile ja Aleksandr läks ära. Aleksandrit ei olnud kodus ligi kaks tundi. Sel ajal

Aleksandr mitu korda helistas talle ja C.F-ile erinevate ähvardustega C.F-i suunas. 01.04.2024

umbes kell 23.50 tormas Aleksandr korterisse karjatusega, et kus sa oled lits. Alguses lõi

Aleksandr jalaga magamistoa ukse vastu ja nähes, et C.F-i seal ei ole, läks kööki, kus nad

C.F-iga istusid. Aleksandr viskas C.F-i diivani peale. Olles diivanil peksid Aleksandr kätega

vastu C.F-i nägu. Mingil hetkel võttis Aleksandr C.F-i kaelast kinni ja hakkas teda kägistama.

Peale seda haaras Aleksandr C.F-ist kinni ja viskas C.F-i põrandale, lüües mitmeid lööke

jalgadega vastu nägu ja keha, C.F püüdis ennast kaitsta, hoides käsi näo ees. Mingil hetkel

Aleksandr jälle hakkas C.F-i kägistama, haarates tal kaelast, sel ajal C.F kaotas teadvuse.

Peale seda Aleksandr lõi küünarnukiga vastu kapi klaasust, tehes selle katki ja öeldes talle, et

nii hakkab olema igaühega, kes talle läheneb. Oli väga hirmul enda ja C.F-i elu pärast,

otsustas korterist ära minna, et politsei kutsuda.

12. Seega kattuvad kannatanu C.F-i ja tunnistaja O Ri ütlused selles, et süüdistatav leidis

kannatanu köögist, seejärel süüdistatav viskas kannatanu elutoa diivanile pikali, kus lõi

kannatanut rusikaga, seejärel tõmbas kannatanu põrandale pikali, jätkates kannatanu löömist

ning põrandal olles kaotas kannatanu teadvuse. Samuti kirjeldasid mõlemad kannatanu

kägistamist süüdistatava poolt ning sarnaselt kannatanuga ei toetanud tunnistaja O R A.

Plotitsõni versiooni, justkui oleks kannatanu A. Plotitsõnit vastu löönud.

13. Süüdistuse kohaselt kaotas C.F teadvuse enne põrandale viskamist, kohtu hinnangul on

usutavad kannatanu ja tunnistaja ütlused, et teadvuse kaotas kannatanu põrandal. Esmalt

arvestab kohus nende ütluste sarnasust ning teisalt on ka loogiline, et kui kannatanu oleks

teadvuse kaotanud juba diivanil olles, ei saaks ta mäletada enda põrandale viskamist ja seal

peksmise jätkumist.

14. Samas ei muuda ega vähenda teadvuse kaotamise ajaline hetk iseenesest aset leidnud

vägivalla intensiivsust süüdistatava poolt. Nii kannatanu kui tunnistaja kirjeldasid

süüdistatavat agressiivsena ning tõid välja süüdistatava poolt tehtud korduvad löögid

kannatanu suunas nii rusikate kui ka jalgadega, samuti tema kägistamise.

15. Kannatanu ja tunnistaja ütlusi intensiivse vägivalla kohta toetavad ka C.F-i tervislikku

seisundit kirjeldavad tõendid.

16. Vastavalt 02.04.2024 koostatud isiku läbivaatuse protokollile tuvastati C.F-i otsmiku

vasakul küljel hematoom, vasakul põsel punetus. Paremal põsel kaks punetust ja lõuaalusel

piirkonnal kriimustused. Kaela vasakul küljel on kriimustused. Kaela paremal küljel on

punetus. Kaela tagaosal on marrastus. Parema käe nukkidel on marrastused. Vasaku käe

keskmisel sõrmel on veretaoline määrdumine. Selja alumisel piirkonnal on punetus. Selja

keskosa paremal pool on kriimustused. Vasaku kõrva tagaosal on marrastus.

17. Isiku läbivaatusele on lisatud ka fototabel C.F-il tuvastatud kuriteojälgedest (näo vasakust

ja paremast küljest, kaelast, kätest, ülakehast, seljast, peast).

18. Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisi kohaselt oli C.F-i 02.04.2024 lõplik kliiniline diagnoos:

mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused, kehapiirkondade muid kombinatsioone

haaravad pindmised vigastused. Kaasuva haigusena on märgitud: roiete, rinnaku ja lülisamba

rinnaosa murd, roidemurd, kinnine roidemurru kahtlus. Välispõhjusena: löödud, väänatud,

hammustatud või kriimustatud teise isiku poolt.

19. Vastavalt 10.01.2025 koostatud ekspertiisiaktile nr xxx esinesid C.F-il pärast

kuriteosündmust järgmised tervisekahjustused:

Nahamarrastus vasakul kõrva/kõrvataguses piirkonnas, nahaalune verevalum koos pehmete

kudede tursega vasakust kulmust veidi kõrgemal lauba piirkonnas, mille piirkonnas pindmine

marrastus, lisaks on kirjeldatud mitmeid tekkivaid nahaaluseid verevalumeid ning

kägistamisele iseloomulikud jäljed kaelal. PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju uurija poolt

esitatud fotodel on hulgalised värsked vigastused: ulatuslik nahaalune verevalum koos

pehmete kudede tursega vasakul pool otsmikul, mille kohal katkendlikud, hulgalised erineva

intensiivsusega värsked nahaalused verevalumid ja nahamarrastused, millest näo ja kaela

piirkonnas otsmikul, sh vasakul pool lauba ja oimu piirkonnas, nina piirkonnas, mõlema sarna

piirkonnas, paremal pool põsel, vasaku kõrvalesta ülaosas ning kõrvalesta taga koos

nahamarrastusega vasaku kõrvalestataguses piirkonnas, jutjad nahakriimustused mõlemal

pool alalõua piirkonnas ning hulgalised jutjad erineva intensiivsusega nahaalused verevalumid

ja erineva sügavusega pindmised jutjad nahamarrastused mõlemal pool kaelal, kehatüve

piirkonnas hulgalised värsked nahaalused verevalumid parema õlavarre ülemises

kolmandikus, parema abaluu piirkonnas, vasakul pool rindkere välimisel küljel, paremal pool

rindkerel selja piirkonnas, vasakul pool rindkere ülaosa eespinnal ja parema labakäe

piirkonnas nahaaluste verevalumitega ääristatud nahamarrastused parema labakäe II–IV

sõrme põhiliigese selgmisel pinnal ning nahaalused verevalumid parema labakäe II–IV

kämblaluu vahelise ala selgmisel pinnal.

Võttes arvesse vigastuste iseloomu ning paiknemist on alust arvata, et tervisekahjustused on

tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik et ekspertiisimääruses näidatud ajal ja kannatanu

poolt kirjeldatud viisil, s.o 01.04.2024 korduvatest löökidest pea, kehatüve ja jäsemete

piirkonda kõva tömbi piiratud löögipinnaga esemega, nt rusika vms esemega, kuid ei saa

täielikult välistada ka osade vigastuste tekkimist kukkumisel/hooga paiskumisel vastu kõvasid

tömpe esemeid ja/või pindu. Sealjuures võivad jutjad nahaalused verevalumid ja

nahamarrastused kehatüvel olla tekitatud löökidest läbi voltis riideeseme või riidevoltide

toimest riietest sikutamise/tirimise tagajärjel, samuti võivad analoogilised vigastused kaelal

olla tekitatud riideesemest tirimisel kaeluse toimel, sh kaelusest haaramisega/tirimisega

poomisel, kuid täielikult ei saa välistada võimalust, et vigastused kaelal on tekitatud kätega

kägistamise tagajärjel. Vigastused parema labakäe II–IV sõrme põhiliigese selgmisel pinnal

(nn sõrmenukkidel) võivad olla saadud löömise tagajärjel, sealjuures võivad nahaalused

verevalumid parema labakäe kämblaluude selgmise pinna kohal olla tekitatud enesekaitse

käigus, nt näo piirkonda suunatud löökide pareerimisel.

Kõik vigastused on värsked ning võivad olla tekitatud ekspertiisimäärusel näidatud ajal, s.o

01.04.2024. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud.

Tervisekahjustuste paranemise kestus ei ületa 4 nädalat, kuna kliiniliselt esinenud roidemurru

kahtlus objektiivsel uuringul ei kinnitunud (teostatud röntgeniuuringul traumaatilisi muutusi

ei esinenud).

20. Ekspertiisiaktis märgitud ulatuslik nahaalune verevalum koos pehmete kudede tursega

vasakul pool otsmikul kinnitab lisaks kannatanu ütlusi, mille kohaselt sai ka meelekohta

löögi, pärast mida kaotas teadvuse.

21. Süüdistatava agressiivsust ning kannatanu teadvusetut olekut toetavad lisaks kannatanu ja

tunnistaja O Ri ütlustele ka tunnistajate I A ja A K ütlused ning asitõendi vaatlusprotokoll.

Tunnistaja I A 02.04.2024 antud ütluste kohaselt said 01.04.2024 kell 23:47 väljakutse

aadressile Xxx, kus teatajaks oli naaber ja kes väitis, et korteris nr X toimub kaklus. Korteri X

uksele koputades avas neile ukse Aleksandr Plotitsõn, joove 0,60 mg/l. Aleksandr hoidis kinni

vasaku käe tritsepsi piirkonnast ja näitas, et tal on seal vigastus. Korteris oli selili asendis

meesterahvas C.F, kes oli nende kohale jõudes teadvusetu. Teadvusele tulles ütles C.F, et tal

valutavad roided ja kukal. Lisaks oli magamistoas O R. Aleksandr ütles, et ta oli armukade

C.F-i suhtes ja selle tõttu tekkis neil konflikt. Aleksandr ütles, et tõukas C.F-i vastu klaasist

kappi ja selle tagajärjel kaotas C.F teadvuse. Aleksandr muutus ühel hetkel verbaalselt ja

füüsiliselt agressiivseks, ei allunud korraldustele ning paigaldasid isikule käerauad.

Politseibussis oli Aleksandr agressiivne, peksis jalgadega nii kongi ust kui seina. Sõites

kinnipidamiskeskusesse peksis Aleksandr terve tee jalgadega politseibussi, kongiukse avades

sülitas Aleksandr ühe korra tema paarilise suunas, tabades näo piirkonda. Kambris osutas

Aleksandr füüsilist vastupanu. Käeraudade eemaldamisel hammustas Aleksandr

patrullpolitseinikku.

Tunnistaja A K 20.01.2025 antud ütluste kohaselt täites 01.0.2024 koos teise

patrullpolitseinikuga tööülesandeid said kell 23:47 väljakutse aadressile Xxx, kus naaber oli

kuulnud, et seal korteris toimub kaklus. Kohapeal selgus, et üks meesterahvas oli peksnud

teist meesterahvast ning põhjuseks oli armukadedus naise suhtes, kes viibis ka selles korteris.

See mees, kes peksis, oli nende suhtes ülbe ja agressiivne ning nad paigaldasid talle käerauad.

Teine meesterahvas oli vigastatud ning teadvusetu ja ta oli selili asendis põrandal pikali.

Koostas temast isiku läbivaatuse protokolli koos fotodega. Agressiivse mehe pidasid

kahtlustatavana kinni.

22. 02.12.2024 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud politsei vormikaamera salvestusi

01.04.2024, kell 23:54 lähevad politseinikud korter X ukse taha, koputamisele avab ukse

meesterahvas, kes ütles, et on vaja kiirabi, inimesel on paha olla. Meesteravas tunnistab, et

osales kakluses. Meesterahva käed on verised. Meesterahvas osutab maas lebavale

meesterahvale, kes hingas, aga oli teadvuseta. Ukse lahti teinud meesterahvas seletas, et ta

armukadedusest lükkas meesterahvast kätega, mille tagajärjel mees sai peaga löögi vastu

sektsioonklaasi. Ennast Aleksandriks nimetav meesterahvas seletas, et koperdas ja kukkus

vastu klaasikilde. Aleksandr muutub agressiivseks. Aleksandr ütles, et maas lebava

meesterahva nimi on C.F. Saabub kiirabi ja osutab C.F-ile esmaabi. Kell 23:55 selgitas

korteris viibinud naisterahvas, et Aleksandr läks alkoholijoobes olekus armukadedusest C.F-

ile kallale ja hakkas teda kätega peksma.

23. Aleksandr Plotitsõni ütlused vastastikuse rüseluse kohta, st ka kannatanu poolt tema

suhtes tarvitatud vägavalla osas, ei haaku lisaks kannatanu ja tunnistaja O Ri ütlustele ka A.

Ploitõtsõni vigastustega. Nimelt on kahtlustatavana kinnipidamise protokollile lisatud

fototabel, milles on kajastatud Aleksandr Plotitsõnit ning tema parema käe triitsepsi

piirkonnas olevat vigastust. Arvestades tunnistaja O Ri ütlusi, mille kohaselt lõi Aleksandr

küünarnukiga vastu kapi klaasust ning 02.12.2024 kajastatut, mille kohaselt ennast

Aleksandriks nimetava meesterahva selgituste järgi ta koperdas ja kukkus vastu klaasikilde,

on selge, et käevigastuse põhjustas A. Plotitsõnil endale ise.

24. Kõike eelnevat arvestades on kohtu hinnangul tõendatud, et 01.04.2024 kella 23.45 paiku

Tallinnas XXX asuvas korteris C.F-i kägistamise, korduvalt rusikatega ribidesse ja näkku

ning jalaga selja piirkonda löömisega täitis Aleksandr Plotitsõn KarS § 121 lg 1 järgi

kvalifitseeritava süüteokoosseisu.

25. KarS § 121 lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu

tekitava kehalise väärkohtlemise eest.

26. Ei ole kahtlust, et kägistades kannatanut ning lüües teda korduvalt rusikatega ribidesse ja

näkku ning jalaga selja piirkonda, põhjustas Aleksandr Plotitsõn kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustuse. Esitatud tõendite pinnalt ei tekkinud kohtul kahtlust ka kannatanu ütlustes,

et ta tundis valu ning tugevad valud vaibusid ühe nädala möödumisel. Kannatanu suhtes

tarvitatud vägivalla intensiivsust on jaatanud ka sündmuskohal viibinud O R ning

sellekohaseid ütlusi ja kannatanu vigastusi toetavad ka juba eespool viidatud tõendid nagu

Ida-Tallinna keskhaigla epikriis, isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga ja ekspertiisiakt

nr xxx. Kuigi ekspertiisiaktist nähtuvalt ei olnud kannatanul tuvastatud tervisekahjustused

eluohtlikud ning nende paranemise kestus ei ületa 4 nädalat, ei jäta aktis kirjeldatud

ulatuslikud vigastused kahtlust tuntavale valule. On üldteada, et täiskasvanud mehe poolt

rusikatega teisele isikule vastu nägu ja jalaga selga löömine (löögi tugevust vastu nägu

kinnitab teadvuse kaotus) tekitavad valu ning kannatanule valuaistingute tekkimine pidi kohtu

hinnangul tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

27. Kohtu hinnangul pani Aleksandr Plotitsõn teo toime otsese tahtlusega. Aleksandr

Plotitsõn, lüües kannatanut valimatult rusikatega vastu nägu ning jätkates kannatanu löömist

jalaga ka ajal, mil kannatanu oli pikali põrandal, teadis, et kahjustab kannatanu tervist,

põhjustades sellega ka valu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Siinjuures arvestab kohus ka

tunnistaja O Ri 11.11.2024 antud täiendavaid ütlusi, mille kohaselt on Aleksandr tugeva

kehaehitusega, aga C.F on füüsiliselt nõrk. Ei ole kahtlust, et enda füüsiline üleolek kannatanu

suhtes oli teada ka Aleksandr Plotitsõnile ning sellisest teadmisest lähtudes ei saanud talle ka

peksmise tagajärjed olla kuidagi üllatuslikud.

28. Kuna Aleksandr Plotitsõnit on varasemalt Harju Maakohtu 06.01.2021 otsusega xxx

karistatud KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ning karistus oli 01.04.2024 episoodi toimepanemise ajal

kehtiv, on Aleksandr Plotitsõni tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

29. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistuse mõistmine

30. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

31. Süüdistatav Aleksandr Plotitsõn pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

32. Kuna KarS § 121 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistuse ning KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui

karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, hindab kohus esmalt, kas

Aleksandr Plotitsõnile saab mõista kergemaliigilise karistuse nagu taotles ka A. Plotitsõni

kaitsja.

33. Kohus arvestab, et Aleksandr Plotitsõnit on varasemalt karistatud raske tervisekahjustuse

tekitamise eest ning teda karistati 5-aastase vangistusega tingimisi 5-aastase katseajaga. C.F-i

suhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise pani Aleksandr Plotitsõn toime eelmise

kohtuotsusega mõistetud katseajal. Selline A. Plotitsõni käitumine näitab selgelt, et tema

õigusvastaste hoiakute muutmiseks ei piisa kergemaliigilisest karistusest. Seda enam, et C.F-i

suhtes kasutatud vägivald oli intensiivne ning ei ole välistatud, et selle lõpetas täielikult alles

politseinike saabumine. Nimelt nähtub asja materjalidest, et politsei kutsus sündmuskohale

naaber. Sellekohaseid ütlusi andis tunnistaja I A ning seda, et Häirekeskusele helistas naaber,

kinnitab 03.12.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Protokollist nähtuvalt 01.04.2025

kell 23:45 helistas naisterahvas Häirekeskusele ja andis teada, et helistab murega, kuna kuskil

naaberkorteris käib kaklus, varasemalt on politsei käinud xxx korteris X, täna on olnud päev

otsa pidu ja siis on kuulda, et käib kaklus, keegi võis peksa saada. Kuna lärm kostus lähedal

asuvasse korterisse, ei ole kahtlust, et peksmine oli intensiivne. Seega rahaline karistus ei

vastaks Aleksandr Plotitsõni süü suurusele ning ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise

huvidega. Isiku suhtes, kellel on harjumus lahendada probleeme vägivallaga, ei ole võimalik

kergemaliigilist karistust kohaldada ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust

piiravat karistust, kinnistamaks süüdistatavas arusaama keelunormi kehtivusest. Rahaline

karistus oleks selgelt ebapiisav ning ei hoiaks ära analoogseid süütegusid. Kohus arvestab ka

prokuröri poolt osundatud otsuseid väärteoasjades xxx ja xxx, milledest nähtuvalt on

Aleksandr Plotitsõn 01.05.2024 ja 30.06.2024 pannud toime varavastased süüteod

väheväärtusliku asja vastu, s.o kahjustas KÜ X vara (lõi välisuksele mõlgid, lõhkus trepikoja

teise korruse vaheukse klaasi) ning KÜ P vara (lõhkus trepikoja välisukse armeeritud klaasi).

Järelikult on A. Plotitsõn käitunud agressiivselt ka pärast C.F-i tervise kahjustamist.

34. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada

sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada

vangistusega.

35. Hinnates Aleksandr Plotitsõni süü suurust KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemisel arvestab kohus kannatanu suhtes kasutatud vägivalla ulatust. Kohtus

leidis tõendamist, et Aleksandr Plotitsõn kägistas kannatanut, lõi teda korduvalt rusikatega

ribidesse ja näkku ning jalaga selja piirkonda. Selline süüdistatava teo olemus annab aluse

hinnata süüdistatava süüd keskmiseks. Samas arvestab kohus raskendavate asjaolude

puudumist ning Aleksandr Plotitsõni kahetsust, mistõttu peab põhjendatuks karistada

Aleksandr Plotitsõnit alla karistuse keskmäära, s.o 1-aastase vangistusega. Selline karistus on

piisav, et Aleksandr Plotitsõn mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi, samas annab

ühiskonnale selge signaali, et igasugune vägivald on lubamatu ning kuritegudele reageeritakse

vajaliku rangusega. Karistuse määra valikul lähtub kohus ka kannatanu C.F-i ütlustest, mille

kohaselt pärast intsidenti Aleksandr abistas teda, aitas tõusta voodist ning liikuda, andis

valuvaigisteid jne. Samuti avaldas kannatanu kohtuistungil, et nende suhted A. Plotitsõniga on

praegu head, on lapsepõlvesõbrad.

36. Tulenevalt kriminaalasja arutamisest lühimenetluse korras, kuulub mõistetav karistus

vähendamisele ühe kolmandiku võrra, karistuseks jääb 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg. Vastavalt kahtlustatavana

kinnipidamise protokollile peeti Aleksandr Plotitsõn kinni 02.04.2024 kell 00:04 ning

vabastati samal päeval, seega tuleb karistusaja hulka lugeda 1 päev ning karistuseks jääb 7

kuud ja 29 päeva vangistust.

37. Kuna uue kuriteo pani Aleksandr Plotitsõn toime eelmise kohtuotsusega mõistetud

katseajal, tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistust KarS § 65 lg 2 alusel suurendada

06.01.2021 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 5 aastat vangistust

võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks Aleksandr Plotitsõnile vangistuse 5 aastat 7 kuud ja 29

päeva.

Menetluskulud

38. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9

kohaselt: ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtus ning

süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei

ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks

süüdistatavatele ilmselt üle jõu.

KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 alusel tuleb Aleksandr Plotitsõnilt välja mõista süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5

kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot, ekspertiisitasu 155 eurot ja kaitsjatasu summas 680,76

eurot (527,04 eurot kohtueelses menetluses ja 153,72 eurot kohtumenetluses).

Selleks, et mitte asetada Aleksandr Plotitsõnit raskesse majanduslikku olukorda ning et

menetluskulude tasumine oleks täidetav, võimaldab kohus tasuda menetluskulud 12 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel

loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid

39. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida

asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate

muude objektidega. Kohus leiab, et DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide

juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja

materjalide juurde.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)