Legislator Case Law & Legislation
2-24-8120/7 AI generated

2-24-8120/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-8120/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohustada Y’e täitma Q poolt X’ale määratud annak ja andma tahteavaldus Tartu Mõista kostjalt Y hageja X kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas

Legislator headnote

AI generated

2-24-8120/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kohustada Y’e täitma Q poolt X’ale määratud annak ja andma tahteavaldus Tartu Mõista kostjalt Y hageja X kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-8120

Tsiviilasi

X hagi Y vastu kostja kohustamiseks annaku täitmiseks

Hagihind

135 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX; elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maria Mägi-

Rohtmets (e-post: menetlus@mmab.ee)

Kostja: Y (isikukood XXX; rahvastikuregistrijärgne

elukoht xxx; tegelik elukoht teadmata)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Kohustada Y’e täitma Q poolt X’ale määratud annak ja andma tahteavaldus Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr xxxxx kantud kinnistu 1/3

mõttelise osa kaasomandist omandi üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja

nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr xxxxx kantud

kinnistu 1/3 mõttelise osa kaasomandist senise omanikukande kustutamiseks ja uue

omanikukande tegemiseks, millega saab kinnistu 1/3 mõttelise osa kaasomandist

omanikuks X.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Jätta menetluskulud kostja Y kanda.

5. Mõista kostjalt Y hageja X kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas

2100 eurot ja õigusabikulu summas 2268,49 eurot (sh käibemaks).

6. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. X esitas 22.05.2024 Harju Maakohtule hagi Y vastu kostja kohustamiseks annaku

täitmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 10.06.2024. X esitatud hagiavalduse kohaselt

Tallinna notar Aivar Mesikäpp büroos 10.01.2024 koostatud ja tõestatud

pärimistunnistuse kohaselt on 05.02.2023 surnud Q seadusjärgseks pärijaks 1/60 suuruses

mõttelises osas Y. Pärimistunnistuses on märgitud, et „Pärandaja on 12.05.2000 teinud

testamendi, mille on tõestanud Tallinna notar Aivar Mesikäpp notari ametitoimingute

raamatu registri nr 2722 all, millega pärandaja on määranud annaku X’ale, isikukood

XXX, pärandajale kuuluva ühe kolmandiku (1/3) mõttelise osa kinnistust, mis asub XXX

(mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu registriosa nr xxxxx),

Tallinn“. X’ale on väljastatud 10.01.2024 Tallinna notar Aivar Mesikäpp büroos

koostatud ja tõestatud annakusaaja tunnistus, mille kohaselt pärandaja on annakusaajale

annakuna määranud 1/3 suuruse mõttelise osa kinnistust, asukohaga XXX, Tallinn

(kinnistu registriosa nr xxxxx). Kinnistusraamatusse on 16.01.2024 sisse kantud eelmärge

Q (isikukood XXX) kaasomandiosale omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks X

(isikukood XXX) kasuks. Kostja ei täida enda kui pärija kohustusi vabatahtlikult - pärandi

vastu võtnud pärija on kohustatud täitma testamendiga ettenähtud annakud ja muud

kohustused.

3. Harju Maakohtu 10.06.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 30

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

5. Kohus on käesoleva tsiviilasja materjalid edastanud kostja e-posti aadressile xxx, mille

kaudu kostja on varasemalt hageja esindajaga suhelnud (dtl 24-27 ja 29-30). Kohus on

edastanud eelnimetatud materjalid ka tähtsaadetisena aadressidele xxx ning xxx. Kostja ei

ole kohtu pöördumistele vastanud, kohtule ei ole teada kostja tegelik elu- ja/või

viibimiskoht.

Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1 ja 5

alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 06.03.2025.

Vastamise tähtaeg saabus 06.04.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud TsMS § 317 lg-te 1 ja 5

alusel 07.05.2025. Vastamise tähtaeg saabus 07.06.2025 Kostja ei ole kohtule hageja

menetluskulude osas seisukohta esitanud.

6. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades

õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Menetluskulud

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

10. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud

menetluskuluna riigilõivu 2100 eurot ning lepingulise esindaja kulusid 2415,60 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele

osaliselt. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi

kuulus kuni 150 000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 2100 eurot. Tasutud

riigilõiv 2100 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

11. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 1980 eurot (lisandub

käibemaks). Hagejale on osundatud õigusabi tunnihinnaga 180 eurot (lisandub

käibemaks). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on

tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis on põhjendatud ja ei ületa

sarnase õigusteenuse eest advokaadile makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal.

12. Kohus nõustub, et käesoleva asja puhul on asjakohane suhtlus kliendi ja kohtuga seoses

hagiavalduse kättetoimetamisega (11.11.2024, 06.01.2025), kuid peab põhjendatud

ajakuluks 30 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamise puhul peab kohus

põhjendatud ajakuluks 30 minutit.

13. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1859,4 eurot (10,33h

x 180eur/h), koos käibemaksuga 2268,49 eurot. Koos riigilõivuga (2100 eurot) on hageja

menetluskulud kokku 4368,49 eurot.

14. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohtule

nähtub, et hageja puhul on tegemist füüsilise isikuga.

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik