2-25-6507/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-6507

VIRU MAAKOHUS

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-25-6507

Määruse tegemise kuupäev ja koht

8. juuli 2025, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

AB „Lietuvos draudimas“

AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus N.X-i

vastu kahju hüvitise nõudes

Menetluse liik

Menetlustoiming

Hagita menetlus

Avalduse lahendamine kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood

110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829) kaudu

Avaldaja lepinguline esindaja Kadri Ojamaa

Puudutatud isik N.X (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus.

2. Mõista N.X-ilt (isikukood XXX) välja AB „Lietuvos draudimas“ AB

(registrikood 110051834) „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood

12831829) kaudu kasuks välja 992,11 eurot, millest 932 eurot on põhinõue ja

60,11 eurot on seisuga 28.04.2025 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud

viivis.

3. Mõista N.X-ilt välja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu kasuks viivis alates 29.04.2025 kuni põhinõude (932 eurot) täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud N.X-i kanda.

5. Mõista N.X-ilt välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu kasuks menetluskulud 305 eurot.

6. Mõista N.X-ilt välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu kasuks viivist väljamõistetud menetluskuludelt (305 eurot) VÕS §

113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale

viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma

riigilõivu.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

1(7)

Tsiviilasi nr 2-25-6507

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 28.04.2025

Viru Maakohtule avalduse N.X-i vastu kahju hüvitamise nõudes.

Avalduse kohaselt avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX.

Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr XXX.

Kindlustusvõtjaks on T Z . Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot.

15.04.2024 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 06.04.2024

XXX korteris kahjujuhtum – ülemine naaber uputas.

Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri üle. Ülevaatuse käigus koostati

ülevaatuse akt, kus on kahjustada saanud vara kohta järgmine info: Elutuba: Lagi

(Betoon+Värv+Krohv+Pahtel) - veekahjud, veejäljed; Sein (Tapeet+Krohv) – Veekahjud;

Põrand (Linoleum+Soome papp+Puitlaud) - soome papp kinnituskohas pundunud.

Ülevaatuse aktis on kirjas ka kindlustusvõtja lisainfo: „06.04.2024 kella 10.55 paiku

avastasin, et elutoas põrandal on vesi ja laest tilgub vett. Selgus, et ülemine naaber

(korterist nr. X) unustas keerata vee kinni ja vesi tuli vannist välja. KÜ on teadlik.“

OÜ M S G 06.04.2024 aktist selgub, et kahju sai alguse korterist nr X – korteris X

peremees pesi pesu vannitoas, mille tagajärjel sattus vesi põrandale ja ujutas üle allpool

asuvad korterid nr 1, 2, 3.

Korteri nr X siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise S V OÜ summas 1618,21

eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri nr 3 siseviimistluse taastamiseks tehtud

hinnapakkumine mõistlik ning hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud

veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks.

Antud juhul soovis kindlustusvõtja ise remonti teostada ning saada hüvitist rahalise

hüvitisena. Seega lepiti kindlustusvõtjaga kokku rahalise hüvitise maksmises, rahalist

hüvitist aga makstakse vähendatud ulatuses. Rahalise hüvitise suurus eespool toodud

hinnapakkumise alusel ning omavastutuseta oli 932 eurot. Avaldaja hüvitas korteri nr X

siseviimistluse taastamismaksumuse summas 932 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole.

Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

Puudutatud isik oli kahjujuhtumi toimumise ajal korteriomandi XXX maakond omanik.

Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, saatis avaldaja

koostööpartner 4 OÜ 20.08.2024 puudutatud isikule tema rahvastikuregistris registreeritud

elukoha (ja ühtlasi kahju põhjustanud korteri) aadressile kohtuvälise kahju hüvitamise

nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 07.10.2024. Puudutatud isik ei ole avaldajale

kahju hüvitanud.

2(7)

Tsiviilasi nr 2-25-6507

Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses

sätestatud kohustust. Korteriomanikul on kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma

eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku

mõju. Kuna puudutatud isiku korteris oli veeavarii ja selle tulemusel voolas vesi alumisse

korterisse, siis järelikult ei hoidunud puudutatud isik tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isik vastutab

kohustuse rikkumise eest. Puudutatud isiku käitumise ja kindlustatud korteri omanikul

tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel on põhjuslik seos. Kui

puudutatud isiku korteris ei oleks veeavariid toimunud, ei oleks ka kahju tekkinud.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult 932 euro (kahju) hüvitamist. Avaldaja koostööpartner 4

OÜ saatis 20.09.2024 puudutatud isikule kohtuvälise tagasinõude tekitatud kahju

hüvitamiseks. Tagasinõudes andis avaldaja puudutatud isikule mõistliku tähtaja, 17 päeva,

kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 07.10.2024. Kuna

kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju

hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 08.10.2024. Puudutatud isik

kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on

puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 08.10.2024. Viivised avalduse esitamise seisuga

28.04.2025 (periood 08.10.2024 – 28.04.2025 ehk 203 päeva eest) on 60,11 eurot. Lisaks

taotleb avaldaja edasise viivise väljamõistmist alates 29.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Puudutatud isik ei esitanud kirjalikku seisukohta avalduse suhtes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja

hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja

kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses

läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel

kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis

tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi

on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-19-

19561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises

menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas

loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule.

Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab

kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

Avaldaja nõue tuleneb 06.04.2024 korteris aadressil XXX toimunud kahjujuhtumist.

Veeuputuse tagajärjel sai kahjustada korteri elutoa lagi, sein ja põrand. Kahju sai alguse

ülemise naabri korteri nr X vannitoast. OÜ M S G 06.04.2024 aktist selgub, et korteris X

peremees pesi pesu vannitoas, mille tagajärjel sattus vesi põrandale ja ujutas üle allpool

asuvad korterid nr X, X, X.

3(7)

Tsiviilasi nr 2-25-6507

Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX (dtl 10-12).

Korteri nr X siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise S V OÜ summas 1618,21

eurot. Kindlustusvõtja soovis ise remonti teostada ning saada hüvitist rahalise hüvitisena.

Avaldaja hüvitas korteri nr X siseviimistluse taastamismaksumuse summas 932 eurot

kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

Kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu 932 euro

ulatuses on avaldajale üle läinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel. Lisaks nõuab

avaldaja viivise väljamõistmist.

Puudutatud isik avaldaja nõudele vastuväiteid ei esitanud.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele.

Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning

§-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui

on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-173-12, p 15):

• teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

• teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1);

• kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isiku

korterist nr X aadressil XXX. 15.04.2024 kahjuteatest (dtl 13-16)) nähtub, et 06.04.2024

juhtus kahjujuhtum korteris nr X aadressil XXX. Selgus, et 2. korruse naaber ujutas üle X

korterit trepikoja esimesel korrusel. Kutsuti välja avariiteenistus ning selle juhtumi juures

viibis korteriühistu esimees. Kindlustusandja 20.08.2024 ülevaatuse aktist nr XX (dtl 17-19)

nähtub, et kahjustada on saanud korteri nr X elutoa siseviimistlus – lagi, sein ja põrand.

Kahjustada saanud korteri omanik selgitas, et ülemine naaber (korterist nr X) unustas

keerata vee kinni ja vesi tuli vannist välja. Et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist

on tõendatud ka OÜ M S G 06.04.2024 aktiga, millest selgub, et korteris X peremees pesi

pesu vannitoas, mille tagajärjel sattus vesi põrandale ja ujutas üle allpool asuvad korterid nr

X, X, X (dtl 21-22). Korteri nr X kahjustused on tõendatud fotodega (dtl 33-67).

Korteri nr X aadressil XXX (registriosa nr XXX ) omanik on N.X (dtl 25).

Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 49 on kolleegium asunud

seisukohale kuidas tuleb jagada kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku

tõendamiskoormust juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi

reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju

täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et

kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et

viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks

peab viimati nimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes

4(7)

Tsiviilasi nr 2-25-6507

korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud

või on tema rikkumine vabandatav.

Käesolevas asjas ei ole puudutatud isik tõendanud, et veekahjustuse põhjuseks oleks olnud

korteriomanike kaasomandiese või et puudutatud isik poleks oma kohustusi rikkunud või et

rikkumine oleks olnud vabandatav.

Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest

tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg

1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu

13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele

ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille

rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab

kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist,

nõustub kohus avaldajaga, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud

kohustust, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda

ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Kuna puudutatud isiku korteris nr X toimus veeavarii ja see jõudis veelekke kaudu korterisse

nr 3, siis järelikult on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust.

Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et

korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri

kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et veelekke tõttu tekitatud

kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).

Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et kahju tekkepõhjuseks on olnud korteris

aadressil XXX vannitoast väljavoolav vesi (korteri peremees pesi pesu vannitoas, mille

tagajärjel sattus vesi põrandale ja ujutas üle allpool asuvad korterid nr X, X, X), mis voolas

läbi maja konstruktsioonide alumisse korterisse, mis sai kahjustused, ja kahjustas seega teist

kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose

olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul

tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel

(VÕS § 127 lg 4). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikule

kuuluvast korteriomandist.

Kohtule esitatud S V OÜ hinnapakkumisest nr 24275-1 (dtl 23) nähtub, et kahjustatud

korteri aadressil XXX remondi maksumuseks oleks 1618,21 eurot. Kindlustusvõtja

omavastutuseks oli 200 eurot. Kindlustusvõtja soovis ise remonti teostada ning saada

hüvitist rahalise hüvitisena. Avaldaja hüvitas korteri nr 3 siseviimistluse

5(7)

Tsiviilasi nr 2-25-6507

taastamismaksumuse summas 932 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Selles summas

nõuab avaldaja (kindlustusandja) puudutatud isikult kahju hüvitamist.

Kohus leiab, et kahju suurus on põhjendatud taotletud ulatuses, so summas 932 eurot.

Puudutatud isikule saadeti 20.09.2024 tagasinõude tekitatud kahju 932 euro hüvitamiseks

(dtl 26-27). Avaldaja palus hüvitise üle kanda hiljemalt 07.10.2024. Puudutatud isik ei ole

kahju hüvitist tasunud. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning

puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates

08.10.2024. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitis summas 932 eurot.

VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tagasinõudes palus avaldaja kahju

hüvitada hiljemalt 07.10.2024. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja

nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates

08.10.2024.

Perioodi periood 08.10.2024 – 28.04.2025 eest on sissenõutavaks muutunud viivis 60,11

eurot, mis on arvestatud seadusjärgses määras ja tuleb puudutatud isikult välja mõista.

Lisaks taotleb avaldaja TsMS § 367 alusel edasise viivise välja mõistmist alates 19.10.2025

kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid

arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab

menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses.

Taotluse kohaselt on avaldaja kantud menetluskulud summas 305 eurot, seal hulgas riigilõiv

50 eurot, kulu õigusabile 225 eurot ja tõendite tõlkimise kulu 30,50 eurot. Avaldajale on

osutatud õigusabi 1,5 tundi, tunnihinnaga 150 eurot tund ilma käibemaksuta.

Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahukust, esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust,

on avaldaja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile 225 eurot. Õigusabi tunnihind ei ole

ülemäärane. Tõendite vene keelest eesti keelde tõlkimisega seotud kulud 30,50 eurot on

mõistliku suurusega. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 410

eurot (riigilõiv 50 eurot + õigusabikulud 225 eurot ja tõlkekulu 30,50 eurot).

Avaldaja on taotlenud mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise

otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avalduse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

6(7)

Tsiviilasi nr 2-25-6507

kohtunik

7(7)