2-24-126841/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-24-126841

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 07. august 2025

Tsiviilasja number

2-24-126841

Tsiviilasi

Hagi hind

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus R K vastu võla

nõudes

7 802.19 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn), lepinguline

esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: jurist@julianus.ee);

Kostja: R K (isikukood XXX, elukoht hagiavalduses: XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev 07. august 2025 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt R K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 6 069 (kuus tuhat

kuuskümmend üheksa) eurot (sh lepingu nr L89011359509 alusel põhinõue summas 5

063.95 eurot ja intress summas 197.49 eurot ning lepingu nr CNT0000086458 alusel

põhinõue summas 800 eurot ja intress summas 7.56 eurot).

3. Jätta hagi rahuldamata lepingu nr L89011359509 alusel haldustasu 10 eurot,

sissenõudmiskulude 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 637.15 eurot, viivise

alates 14.01.2025 kuni põhinõude summas 5 226.05 eurot täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 8,9% aastas, lepingu nr CNT0000086458 alusel intressi 13.44 eurot,

sissenõudmiskulude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 218.95 eurot ja viivised

alates 14.01.2025 kuni põhinõude summas 800 eurot täitmiseni lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 19,9% aastas nõudes.

4. Jätta menetluskulud 78% ulatuses kostja ja 22% ulatuses hageja kanda ning välja

mõista kostjalt R K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku

summas 797 (seitsesada üheksakümmend seitse) eurot ja 94 senti (so 78%

1 (11)

2-24-126841

õigusabikuludest 338 eurost, maksekäsu kiirmenetluse õigusabikuludest 20 eurost ja

riigilõivust 665 eurost).

5. Välja mõista kostjalt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(797.94 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 455 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 23.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 7 666.89 euro saamiseks. Kohus tegi 24.07.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud aadressil XXX ja e-posti aadressil XXX ja XXX kätte toimetada.

2. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 12.12.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.

3. Viru Maakohtu 13.12.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud

vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2)

hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5)

kohtualluvuse valiku põhistamiseks; 6) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate

dokumentide esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.

4. 13. jaanuaril 2025 esitas Aktiva Finance Group OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse R K vastu

lepingu nr L89011359509 alusel põhivõlgnevuse 5 226.05 eurot, intressi 174.73 eurot, haldustasu

10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 637.15 eurot, lepingu nr

CNT0000086458 alusel põhivõlgnevuse 800 eurot, intressi 21 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 218.95 eurot ja kummagi lepingu alusel edaspidiste viiviste

nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS I (esialgne võlausaldaja) ja R K (edaspidi kui kostja) kostja

sõlmisid 09.05.2019 tarbijakrediidilepingu nr. L89002602993, mille alusel sai kostja laenu summas

10 500 eurot. Leping on poolte vahel käsikirjaliselt allkirjastatud 09.05.2019. Vastavalt lepingu

põhitingimuste punktile 2, arvestati laenu väljamaksmisel laenusummast maha lepingutasu, mis on

lepingu andmete kohaselt 210 eurot. AS I (esialgne võlausaldaja) ja R K (edaspidi kui kostja)

sõlmisid 11.01.2022 kokkuleppe lepingu nr L89002602993 muutmiseks. Alates lepingu nr

2 (11)

2-24-126841

L89002602993 muutmise kokkuleppe jõustumisest 11.01.2022 kannab leping numbrit

L89007698737. Lepingu muudatus toimus kuna kostja taotles põhiosa maksepuhkust, mida talle

võimaldati. Maksepuhkus kestis alates 11.01.2022 kuni 10.05.2022. Peale maksepuhkuse lõppu

kuulus esmalt tasumisele haldustasu, lepingutasu ja maksepuhkuse ajal kogunenud intressid.

Laenu/võlgnevuse summa jääk lepingust tulenevalt on 6 527.78 eurot. Lepingu muudatus on poolte

vahel allkirjastatud digitaalselt 04.02.2022. AS I (esialgne võlausaldaja) ja R K (edaspidi kui

kostja) sõlmisid 06.02.2023 kokkuleppe lepingu nr L89007698737 muutmiseks. Alates lepingu nr

L89007698737 muudatuse kokkuleppe jõustumisest 06.02.2023 kannab leping edaspidi numbrit

L89011359509. Lepingu muudatus toimus kuna kostja taotles põhiosa maksepuhkust, mida talle

võimaldati. Maksepuhkus kestis alates 11.01.2023 kuni 10.05.2023. Peale maksepuhkuse lõppu

kuulus esmalt tasumisele haldustasu, lepingutasu ja maksepuhkuse ajal kogunenud intressid.

Laenu/võlgnevuse summa jääk lepingust tulenevalt on 5 226.05 eurot. Lepingu nr L89011359509

kohaselt on krediidi kulukuse määr 10,8% aastas ja intressimäär 19,9% aastas. Kostja ei täitnud

lepingust nr L89011359509 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja

08.08.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1, s.o hiljemalt 22.08.2023. 31.08.2023 saatis

esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 08.08.2023

oli kostja lepingust tulenevalt võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 10.05.2023 –

10.07.2023.

C AS (esialgne võlausaldaja) ja R K (edaspidi kui kostja) sõlmisid 25.08.2016 Säästukaart Pluss

lepingu nr. CNT0000086458, millega C AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss

krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid, s.o 200

eurot. Leping on poolte vahel käsikirjaliselt allkirjastatud 25.08.2016. Lepingu nr CNT0000086458

kohaselt on krediidi kulukuse määr 12,63% aastas ja intressimäär 19,9% aastas. Kostja ei täitnud

lepingust nr CNT0000086458 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 28.07.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1, s.o hiljemalt 20.08.2023. 29.08.2023

saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingust nr CNT0000086458 tulenevalt kujuneb kostja

igakuine tagasimakse suurus eelmise kuu kohustuste summast. Lepingu ülesütlemise hoiatuse

saatmise seisuga 28.07.2023 oli kostjal tasumata osamaksete jääk 69 kalendripäeva eest.

5. Laenulepingu nr L89002602993 alusel väljastati kostjale laenu summas 10 290 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.06.2019 –

10.06.2023. Laenulepingu muudatuse, lepingu nr L89011359509 kohaselt oli kostja poolt

tagastamta laenu/võlgnevuse summa 5226,05 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus

kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.02.2023 – 10.11.2025. Peale lepingu muudatust ei

ole kostja laenulepingu alusel ühtegi makset põhiosa katteks teinud. Seega tasumata põhiosa

lepingu nr L89011359509 alusel on 5 226.05 eurot.

Lepingu nr CNT0000086458 alusel võimaldati kostjale krediiti summas 200 eurot. Kostja kohustus

lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingu kokku lepitule tagasimaksetega 10.

kuupäeval, tagasimakse suurus eelmise kuu kohustuste summa. Lepingu nr CNT0000086458

ülesütlemise seisuga, s.o 29.08.2023 oli kostjal tagastamata põhiosa summas 800 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg kokku summas 6 026.05 eurot.

6. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on

3 (11)

2-24-126841

laenulepingu nr L89011359509 üldtingimustes kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma

intressi. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 8,9% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 4. osamaksest, s.o 10.05.2023 kuni ülesütlemiseni, s.o 31.08.2023 summas

174.73 eurot.

Lepingu nr CNT0000086458 tingimuste punkti 4.1 kohaselt kohustub klient tasuma intressi alates

ostulimiidi kasutamise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 11-st kuupäevast. Lepingus on pooled

kokku leppinud intressimääraks 19,9% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 29.08.2023 oli

kostjal tasumata intressid summas 21 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus kokku summas 195,73 eurot.

7. Vastavalt laenulepingule nr L89011359509 ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma

lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,50 eurot kuus. 31.08.2023.a. laenulepingu

ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 4 – 7. osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on lepingu nr L89011359509 alusel laenuhaldustasu võlgnevus summas 10

eurot.

8. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Lepingu nr L89011359509 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 5226,05 eurot lepingu

ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates, s.o 01.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 13.01.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 8,9% aastas, s.o 0,02% päevas

kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja

nõuab viivist summas 637.15 eurot.

Lepingu nr CNT0000086458 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 800 eurot lepingu

ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates, s.o 30.08.2023 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 13.01.2025 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o

19,9% aastas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda

lausega. Hageja nõuab viivist summas 218.95 eurot.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku

summas 856,10 eurot. Edaspidi nõuab hageja lepingu nr L89011359509 alusel viivist kogu

põhinõudelt, s.o 5226,05 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 14.01.2025 lepingujärgses

viivisemääras, s.o 8,9% aastas ja lepingu nr CNT0000086458 alusel viivist kogu põhinõudelt, s.o

800 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 14.01.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses

määras, s.o 19,9% aastas.

9. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Lepingu nr L89011359509 alusel hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine:

04.09.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 12.09.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5

eurot; 27.09.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud

kulud 15 eurot. Lepingu nr CNT0000086458 alusel hageja sissenõudekulude summa 40 eurot

kujunemine: 31.08.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 08.09.2023. a teise tasulise

kirja saatmine 5 eurot; 23.09.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud

makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud

summas kokku 90 eurot.

10. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise

põhimõtet. VÕS § 403¹ lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab

4 (11)

2-24-126841

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning

hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403⁴ lg-dest 2, 3

ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt.

Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning

veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi

igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi

regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise

puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise

poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused.

Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja

esitab tõendina I AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr L89002602993 taotluse ja

maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja

päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Otsuse tegemisel lähtus esialgne võlausaldaja kostja pangakonto väljavõtte

andmetest, mille kohaselt oli kostja sissetulek 2100 eurot kuu ja kohustused 175 eurot kuus. VÕS §

4034 lg-le 2 omandas esialgne võlausaldaja kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste

varaliste kohustuste kohta taotluses. Võttes arvesse, et kostja sissetulek oli 2100 eurot kuus ning

muud finantskohustused 175 eurot kuus, jäi kostjale kätte peale laenu väljastamist 1733 eurot

igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi kostjale kätte ca 83% tema igakuisest sissetulekust.

Hageja esitab tõendina C AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr CNT0000086458 taotluse.

Taotluses esitatud andmete kohaselt oli kosja igakuine netosissetulek 1800 eurot, igakuised

kohustused puudusid. Otsuse tegemisel lähtus esialgne võlausaldaja taotluses esitatud andmetest.

Esialgne võlausaldaja kontrollis lepingut nr CNT0000086458 puudutava otsuse tegemisel kliendi

andmeid kolmandatelt osapooltelt (sh Rahvastikuregister, Creditinfo Eesti AS, Coop Pank AS-i

grupi ettevõtted) vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise eesmärgil. Esialgne võlausaldaja

on selgitanud, et kliendi isikusamasuse tuvastamine toimub vastavalt Coop Panga protseduurile.

Elektroonilise identifitseerimise piir on alates 3 000 eurot. Arvestades laenusummat ja taotleja

esitatud andmeid ei olnud kontoväljavõtte esitamine ega füüsiline isikutuvastamine nõutav.

11. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista lepingu nr L89011359509 alusel põhivõlgnevuse 5 226.05 eurot, intressi 174.73 eurot,

haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 637.15 eurot,

lepingu nr CNT0000086458 alusel põhivõlgnevuse 800 eurot, intressi 21 eurot, sissenõudmiskulud

40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 218.95 eurot ja lepingu nr L89011359509 alusel viivised

alates 14.01.2025 kuni põhinõude summas 5 226.05 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras

8,9% aastas ning lepingu nr CNT0000086458 alusel viivised alates 14.01.2025 kuni põhinõude

summas 800 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 19,9% aastas. Lisaks

palub hageja välja mõista menetluskulud summas 1 361 eurot, sh riigilõiv summas 665 eurot ja

õigusabikulud 696 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

12. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

13. Viru Maakohus võttis 11.02.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

5 (11)

2-24-126841

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja ei avanud menetlusdokumente avalikus e-

toimikus. Kohus edastas hagimaterjali kostjale e-posti aadressidel XXX ja XXX, kuid kostja ei

kinnitanud dokumentide kättesaamist. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kahel korral

tähtsaadetisena aadressile XXX, kuid materjalid tagastati kohtule märkega „ei viibinud kohal“.

Vastuseks kohtunõudele on Kardina Vallavalitsus teatanud, et kostja elukoht on rahvastikuregistri

andmetel XXX. Vastuseks hageja päringule, on Politsei- ja Piirivalveamet teatanud, et neil

puuduvad andmed kostja viibimiskoha kohta. Seega on kohus toimetanud kohtudokumendid

kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel, dokumendid on loetud kätte

toimetatuks 03.07.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas

kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja

taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

15. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

17. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda I AS-iga sõlmitud

lepingu järgmised faktilised asjaolud:

1) I AS ja kostja sõlmisid 09.05.2019 tarbijakrediidilepingu summale 10 500 eurot. 11.01.2022

sõlmisid I AS ja kostja kokkuleppe lepingu muutmiseks, muudatus toimus kuna kostja taotles

põhiosa maksepuhkust, mida talle võimaldati. Maksepuhkus kestis alates 11.01.2022 kuni

10.05.2022. Peale maksepuhkuse lõppu kuulus esmalt tasumisele haldustasu, lepingutasu ja

maksepuhkuse ajal kogunenud intressid. Laenu/võlgnevuse summa jääk lepingust tulenevalt on 6

527.78 eurot. 06.02.2023 sõlmisid I AS ja kostja uue kokkuleppe lepingu muutmiseks, kuna kostja

taotles põhiosa maksepuhkust, mida talle võimaldati. Maksepuhkus kestis alates 11.01.2023 kuni

10.05.2023. Peale maksepuhkuse lõppu kuulus esmalt tasumisele haldustasu, lepingutasu ja

maksepuhkuse ajal kogunenud intressid. Laenu/võlgnevuse summa jääk lepingust tulenevalt on 5

226.05 eurot. Intressimäär 19.9% aastas, krediidi kulukuse määr 10.8% aastas, tagasimakse

igakuiselt 10. kuupäevaks, viimase lepingumuudatusega jäänud 34 osamakset, esimene osamakse

66.26 eurot, teine 38.68 eurot, kolmas 42.55 eurot, osamaksed 4-33 summas 192.18 eurot ja

viimane osamakse 192 eurot, lepingutasu 25 eurot;

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 10 290 eurot.

4) Kostja on krediidilepingu katteks teinud tagasimakseid kokku summas 5 063.95 eurot;

5) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates maist 2023. a, seda vähemalt kolme, so

mai, juuni ja juuli osamaksete tasumisega.

6) Kostjale saadeti 08.08.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks.

6 (11)

2-24-126841

7) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 31.08.2023.

C AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu faktilised asjaolud tuleb omaksvõetuks lugeda järgmiselt:

1) C ja kostja sõlmisid 25.08.2016 krediidilepingu, millega Coop Finants võimaldas kostjale

väljastatud krediitkaardiga kasutada krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid, intressimääraga

19.9% aastas, krediidi kulukuse määr 12.63%, igakuine tagasimakse suurus kujuneb eelmise kuu

kohustuste summast, tagasimakse iga kuu 10. kuupäevaks;

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Lepingute alusel kasutas kostja laenu kokku 894.23 eurot.

4) Kostja ei ole tagasimakseid teinud;

5) Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 28.07.2023 oli kostjal tasumata osamaksete jääk

69 kalendripäeva eest.

6) Kostjale saadeti 28.07.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks.

7) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 29.08.2023.

18. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

7 (11)

2-24-126841

19. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

20. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

21. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et kumbki laenuandja oleks piisavalt

kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu

hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud

kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid

sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes

avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud

ei ole. Hageja on hagiavalduse punktis 1.8.1 nimetanud et „esialgne võlausaldaja lähtus kostja

pangakonto väljavõtte andmetest“, kuid üksnes selline paljasõnaline viide vastava kontrolli läbi

viimisele ei ole kohtu hinnangul piisav. Samuti ei nõustu kohus hageja selgitusega, et C AS-iga

sõlmitud lepingu puhul oli elektroonilise identifitseerimise piir alates 3 000 eurost ja et

„EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/48/EÜ artikli 2 lg 2 p c kohaselt

lepingud väärtusega alla 200 euro, jäävad direktiivi mõjualast välja.“ Viidatud artikli lõike ja punkti

sõnastuse kohaselt ei kuulu direktiiv kohaldamisele krediidilepingutele, mille krediidi kogusumma

on väiksem kui 200 eurot. Säästukaardi kasutamise lepingu kohaselt on juba üksnes krediidilimiidi

suurus 200 eurot, mis hagiavalduse kohaselt on kasutusele võetud korduvalt ja millele lisanduvad

intressid. Seega asub kohus seisukohale, et kumbki krediidiandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning nad on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja

8 (11)

2-24-126841

peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

22. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

23. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on I AS-iga sõlmitud lepingute

kehtivuse perioodil intressimäär alates 09.05.2019 kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 kuni

30.06.2023 2.50% aastas ja 01.07.2023 kuni 31.08.2023 4% aastas. C AS-iga sõlmitud lepingu

kehtivuse perioodil 19.08.2016 kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2.50%

aastas ja 01.07.2023 kuni 29.08.2023 4% aastas.

I AS ja kostja vahel sõlmitud leping(ud)

24. Lepingute alusel kasutas kostja krediiti 10 290 eurot. Tagasimakseid on tehtud 5 063.95 eurot.

Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 31.08.2023 ning nimetatud ajast on muutunud

lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult

5 226.05 eurot. Seadusjärgne intress (alates 09.05.2019 ehk esimese väljamakse tegemisele

järgmisest päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 31.08.2023 on summas 197.49 eurot. Kostjalt tuleb

seega hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 5 063.95 eurot ja intress summas 197.49 eurot.

25. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta

saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast

tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 5 063.95 eurot.

Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust

taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.

26. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu

hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud ja lepingu haldustasu. VÕS § 4034 lg 7

alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 50 euro ja ka haldustasu 10 euro

väljamõistmiseks.

C AS ja kostja vahel sõlmitud leping

27. Lepingu alusel kasutas kostja krediiti 800 eurot. Tagasimakseid ei ole tehtud. Vastavalt

hagiavaldusele on leping üles öeldud 29.08.2023 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust

tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 800

9 (11)

2-24-126841

eurot. Seadusjärgne intress (alates 20.05.2023 ehk tasumata osamakse esimesest päevast) kuni

lepingu ülesütlemiseni 29.08.2023 on summas 7.59 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja

mõista põhinõue summas 800 eurot ja intress summas 7.56 eurot.

28. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta

saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast

tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 800 eurot. Võlgnevus

muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda

sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.

29. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 40 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu

hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud ja lepingu haldustasu. VÕS § 4034 lg 7

alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 40 euro väljamõistmiseks.

30. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingu nr

L89011359509 alusel põhinõue summas 5 063.95 eurot ja intress summas 197.49 eurot ning

lepingu nr CNT0000086458 alusel põhinõue summas 800 eurot ja intress summas 7.56 eurot.

Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

31. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,

et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 78% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 78%

kostja ja 22% hageja kanda.

32. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 665 eurot,

õigusabikulud 676 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja

õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk

diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi

4 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus

Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi

ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 4 tunni ulatuses, so summas 676 eurot

(ilma käibemaksuta). Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on küll sisuliselt 16-l

leheküljel, millele on lisatud sõlmitud lepingud, ülesütlemise teatis, menetluskulude nimekiri,

volikiri ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, kuid hageja ei ole pidanud osalema

kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on

10 (11)

2-24-126841

menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole

hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 4 tunni mahus mõistlikud ja on

põhjendamata. Kahe erineva esialgse võlausaldaja nõude kombineerimine ühes hagiavalduses ei

anna kohtu hinnangul alust hagiavalduse esitamisele kulunud aja kahekordistamiseks. Kohus on

seisukohal, et käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, trafaretse

hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja

vajalik ajakulu 2 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud

andmetest, on hageja esindaja tunnihind 169 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja

põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 338 eurot. TsMS § 144 p 7

koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud

summas 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 23.07.2024 summas 240

eurot ning hagiavalduse esitamisel 13.01.2025 ja 10.02.2025 kogusummas 425 eurot, kokku 665

eurot. Menetluskulude kogusummaks on seega 1 023 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 78% menetluskulude kogusummast, so 797.94 eurot.

33. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

34. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1

ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

11 (11)